Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

tõendatud OÜ Wisard Consult antud õiendiga auto registrimärgiga XXXXXX/XXXXX avariiremondi seisakust hagejale tekkinud kahju arvestamise kohta. Hagejal jäi kostja süül toimunud liiklusõnnetuse tõttu saamata tulu, mida ta tõenäoliselt oleks saanud, kui kannatada saanud autot oleks olnud võimalik kasutada. Kostja hageja nõuet ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud, millist kahju ta kandis auto remondi ajal. Selleks ei saa olla suvaline arvestus. Hagejal tekkinud kahju eest vastutab kindlustusandja, so Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Võlaõigusseaduse § 1056 lg 1 2. lause kohaselt Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisti. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 2 kohaselt Liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. LKS § 28 lg 1 kohaselt Liikluskahju võib olla tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku asjale (varakahju). LKS § 35 lg 1 kohaselt Asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. Seega kostja osalusel toimunud liiklusõnnetuse kõik võimalikud kahjud kuulusid hüvitamisele kindlustusandja poolt, kelle vastu hageja oma nõude esitas ja mis rahuldati Harju Maakohtu 30.04.2008 otsusega. Kostjal puudub vastutus kannatanu ees, sest seadusest ei tulene kostja täiendavat vastutust hüvitada hagejale sõiduki kahjustamise tõttu saamata jäänud tulu, mida ei hüvitanud kindlustusandja selleks seadusliku aluse puudumise tõttu. Kostja oli oma tsiviilvastutuse suurema ohu allika valdajana kindlustanud. Liiklusõnnetusest põhjustatud puhtmajandusliku kahju hüvitamist ei saa nõuda ei kohustusliku liikluskindlustuse andjalt ega ka sõiduki valdajalt. Sellise nõude esitamiseks puudub hagejal seadusest tulenev alus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-123-05 punkt 24 kohaselt „Deliktiõiguse järgi on aga esmajoones kaitstud konkreetsed õigushüved mitte vara tervikuna ning puhtmajandusliku kahju hüvitamist üldjuhul nõuda ei saa“. Sellega kordab Riigikohus lahendis 3-2-1-64-05 punktis 15 toodud seisukohta: „Üks ja sama õigusvastane tegu võib kahjustada erinevate isikute õigushüvesid, mida kõike ei saa paratamatult hüvitada. Vastasel juhul ei oleks rikkuja jaoks tema vastutus ettenähtav ja võiks kujuneda ebaproportsionaalselt suureks. Seetõttu ei saa asja hävitamise või kahjustamise korral reeglina olla hüvitatav nn puhtmajanduslik kahju. Deliktiõigusega ei kaitsta isiku vara tervikuna, vaid eelkõige konkreetseid õigushüvesid. Asjade hävitamisel ja kahjustamisel on kaitstavaks huviks esmajoones asja omaniku huvi asja taastamise vastu, st asja terviklikkus, mitte niivõrd selle väärtus. Seega tuleb omanikule hüvitada eelkõige asja või selle terviklikkuse taastamise kulutused, kui asja taastamine on võimalik ja lubatud (vt ka Riigikohtu 2. oktoobri 2002. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-91-02 (RT III 2002, 24, 277)). Muu kahju hüvitamine tuleb asja hävitamisel või kahjustamisel kõne alla vaid siis, kui see tuleneb kahju hüvitamise õigust andva normi kaitse-eesmärgist.“ VÕS § 1056 ei sätesta suurema ohu allika valdaja vastutust varalise kahju osas suuremas ulatuses kui on kannatanu asjale/sõidukile tekitatud kahju hüvitamine.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.