2.Mõista kostjalt ASO hageja KOÜ kasuks välja 9750,50 krooni (üheksa tuhat seitsesada viiskümmend krooni ja 50 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 13% ulatuses hageja KOÜ kanda ning 87% ulatuses kostja ASO kanda.
2-08-3220 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 7. septembril 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.30. jaanuaril 2008.a esitas KOÜ Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt aktsiaselts (AS) O välja sülearvuti eest tasutud ostuhinna 9750,50 krooni ning arvuti müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju 1522,98 krooni (hagiavalduses ekslikult märgitud 1552,98 krooni).
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt ostis hageja 31. oktoobril 2007.a E OÜ-lt sülearvuti O Enduro (mudel EL81PDB, s/n 206577; edaspidi ka sülearvuti). 6. novembril 2007.a avastas hageja, et sülearvuti ei lae vooluvõrgust ega käivitu normaalselt. Samal päeval andis hageja arvuti eelnimetatud veateatega garantiiremonti kostja Tallinna garantii- ja teenindusosakonda aadressil XXX, Tallinn. Kohapeal kostja töötajad rikke põhjust tuvastada ei saanud ning mingeid märkusi arvuti korrasoleku kohta ei teinud. 20. novembril 2007.a teavitati hageja esindajat arvuti remondi käigus avastatud vedelikukahjustusest arvuti emaplaadil. Seetõttu leidis kostja, et arvuti kui toote rikked on tekkinud hageja (kui arvuti kasutaja) süül ning vastavalt AS O garan Tingimustele (edaspidi ka garan Tingimused) sel juhul tootja poolne garantii tootele ei laiene ning hagejalt nõuti remondi eest 4000 krooni tasumist. Hageja kostja positsiooniga ei nõustunud ning esitas 21. novembril 2007.a pretensiooni ja raha tagastamise nõude, milles palus tagastada arvuti ostuhinna summas 9750,50 krooni hageja arveldusarvele AS O garan Tingimuste punkti 4 alusel. Taotlust põhjendas hageja asjaoluga, et arvuti oli hageja kasutuses üksnes kuus päeva, kostja juures remondis aga kaks nädalat. Alles 20. novembril 2007.a selgus ootamatult, et arvuti emaplaat on kahjustatud ostja süül. Kostja oma 3. detsembri 2007.a vastuskirjas ei pea arvuti tagasiostu põhjendatuks ning on teinud ettepaneku ekspertiisi teostamiseks hageja arvel arvutil ilmnenud vigade põhjuste selgitamiseks. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud. Hageja leiab, et kostja kannab vastutust müüdud asja eest, mis ei vasta kokkulepitud tingimustele. Kostja ei ole suutnud pika aja jooksul kõrvaldada puudusi ega selgitada välja
2-08-3220 põhjuseid, miks tema poolt toodetud asi ei tööta. Kostja poolt pakutud ekspertiisi läbiviimist ei pea hageja mõttekaks, kuna ekspertiisiga poleks võimalik tuvastada, kelle süül emaplaadi kahjustus on tekkinud. Hageja hinnangul on kahjustus tekkinud kostja töötajate süül, kuna arvuti oli garantiiremondis kaks nädalat. Sülearvuti ostmisel tasus hageja E OÜ-lt lisaks arvuti hinnale ka arvuti seadistamise teenuse eest, ostis E OÜ-lt arvutile lisaseadmeid ning tasus nende paigaldamise eest. Nimetatuga on kaasnenud hagejal kulud kogusummas 1522,98 krooni. Kuivõrd ostetud arvuti kasutamine on osutunud võimatuks, peab hageja tehtud kulutusi enda kahjuks, mis tuleb kostja poolt hüvitada.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja palub jätta need rahuldamata.
3.Kostja vastuväidete kohaselt toimetati hagis nimetatud sülearvuti 6. novembril 2007.a garantii- ja teenindusosakonda veateatega "ei käivitu normaalselt, akuga ei toimi". Remonttööde käigus tuvastati seadmel vedelikukahjustuse jäljed, mis ongi ülaltoodud veakirjelduse põhjus. Seega on kostja hinnangul alusetu hageja väide, et viga on AS O töötajate poolt kunstlikult loodud või tekitatud. Hagejale pakuti seejuures võimalust saata sülearvuti edasi ekspertiisi, mis annab vastuse küsimusele, kas vedelikukahjustus on otsene tagajärg kliendi poolt esitatud veakirjeldusele. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja soovis hageja arvel teostatud ekspertiisi tulemusel tuvastada arvuti mittetoimimise põhjuseid. Kostja töötajad on teostanud arvutile diagnostika ning edastanud selle tulemused hagejale, kes pole aga nendega nõus. Loomulik olnuks taolises olukorras pöörduda kolmanda osapoole juurde ja paluda erapooletut arvamust. Lisaks on kostjale arusaamatu hageja nõue kahju hüvitamiseks E OÜ-lt ostetud lisaseadmete ja teenustööde maksumuse näol, mis ei ole kuidagi seotud kostja tegevusega.
MENETLUSE KÄIK
4.8. juunil 2009.a ja 19. augustil 2009.a toimunud kohtuistungitel jäi hageja esindaja varasemalt menetluses esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool menetluses ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on esitanud nõude arvuti ostuhinna 9750,50 krooni tagastamiseks garan Tingimuste 4. punkti alusel, samuti nõude müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1522,98 krooni.
7.Kohus käsitleb esmalt hageja poolt esitatud ostuhinna tagastamise nõuet. Puudub vaidlus selle üle, et hageja ostis 31. oktoobril 2007.a E OÜ-lt sülearvuti OEnduro ning et ostetud sülearvutile on AS O(s.t kostja) poolt antud müügigarantii pikkusega 12 kuud arvates kauba väljastamisest lõpptarbijale. Samuti puudub pooltel vaidlus selles, et 6. novembril 2007.a tuvastas hageja, et ostetud sülearvuti akutoitelt ei tööta ega käivitu normaalselt, samal päeval andis hageja sülearvuti eelnimetatud veateatega garantiiremonti kostja garantii- ja teenindusosakonda. 20. novembril 2007.a teatega kostja keeldus sülearvuti tasuta parandamisest, nõudes hagejalt remondi eest 4000 krooni tasumist.
2-08-3220 Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas sülearvutil ilmnenud vead (puudused) kuulusid kostja poolt garantii korras kõrvaldamisele, s.t kas tegemist oli garantiijuhtumiga. Vastusest sellele küsimusele sõltub käesoleval juhul ka hageja poolt esitatud ostuhinna tagastamise nõude õiguslik põhjendatus.
8.Hageja kõnealuse nõude rahuldamise aluseks saaks olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 230 lg 1 ja kostja (kui tootja) garan Tingimuste 4. punkt. VÕS § 230 lg-st 1 tulenevalt tuleb müügigarantii all mõista müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadust müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Kostja garan Tingimuste 4. punkti kohaselt seisneb sülearvuti müügigarantii toote tasuta parandamises ehk garantiiremondis. Kui parandamine ei ole võimalik asendatakse toode võrdväärse tootega, mis on garantiiremonti vajava tootega tehnilistelt parameetritelt sarnane või parem ning on võimeline täitma asendatava toote tööülesandeid või toimub toote tagasiostmine hinnaga, mis vastab toote hinnale müügiarvel (vt toimik, lk 7). Vastavalt VÕS § 230 lg-le 3 tuleb eeldada, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garan Tähtaja jooksul ilmnenud puudused.
9.Kostja on tuginenud asjaolule, et tootel ilmnenud rikked ei kuulu garantii korras kõrvaldamisele tulenevalt garan Tingimuste 7. punkti 2. alapunktist, mille kohaselt ei laiene müügigarantii häiretele toote (sülearvuti) töös, mis on põhjustatud selle juhuslikust või tahtlikust vigastamisest kasutaja poolt (vt toimik, lk 7). Lähtudes VÕS § 230 lg-s 1 sätestatust, tuleb garan Tingimusi kohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et kostja on võtnud endale kohustuse kõrvaldada müüdud asjal (tootel) garan Tähtaja jooksul ilmnevad puudused, v.a garan Tingimuste 7. punktis loetletud juhtudel. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et sülearvuti puudus (puudused) on ilmnenud garan Tähtaja jooksul ning hageja on kostjat nendest koheselt ka teavitanud. Vaidlus on üksnes selles, kas esineb kostja garantiikohustust välistav erand – häired toote töös, mis on põhjustatud selle juhuslikust või tahtlikust vigastamisest kasutaja poolt. Kostja on väitnud, et sülearvutil ilmnenud vigade põhjuseks on vedelikukahjustus arvuti emaplaadil ning et vedelikukahjustus saab olla tekitatud üksnes arvuti kasutaja (eeldatavalt hageja) hooletust või tahtlikust tegevusest. Samas ei ole kostja oma väiteid kohtu hinnangul tõendanud. Nimetatud vastuväidete tõendamise koormis lasus TsMS § 230 lg 1 alusel kostjal ning kohus on 19. augusti 2009.a kohtuistungil teinud kostjale ettepaneku vastavate tõendite esitamiseks või nende kogumise taotlemiseks (vt toimik, lk 8889).
10.Kohus lisab, et asja materjalidest nähtuvalt on hageja küll keeldunud koostööst kostjaga sülearvutil ilmnenud puuduste põhjuste tuvastamisel. Nimelt on hageja asja materjalidest nähtuvalt 13. detsembri 2007.a kirjaga keeldunud kostja poolt pakutud kohtuvälise ekspertiisi läbiviimisest (vt toimik, lk 17-18). Samas ei takistanud nimetatud asjaolu kostjal iseenesest kohtumenetluses enda vastuväidete (et veakirjelduse põhjuseks on vedelikukahjustuse jäljed) tõendamist. Seonduvalt hageja väidetega tuleb siiski märkida, et ilmselt ei olnuks ekspertiisiga võimalik kindlaks teha väidetava vedelikukahjustuse tekkimise täpset kuupäeva ega kahjustuse põhjustaja isikut. Samas tuleb poolte esitatud asjaolude põhjal eeldada, et võimalik vedelikukahjustus (kui see esines) pidi oleme tekkinud enne, kui sülearvuti toodi (mittetöötavana) kostja garantii- ja remonditöökotta.
11.Lähtudes ülaltoodust ning arvestades, et kostja on keeldunud sülearvutit garantii korras parandamast või asendamast, on hageja garan Tingimuste 4. punktile tuginev nõue ostuhinna 9750,50 krooni tagastamiseks põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus lisab, et kostja poolt menetluses esitatud väidete kohaselt on sülearvuti käesoleva ajani AS O valduses. Seega ei ole hagejal vaja arvuti valdust tagasiostusuhtega seonduvalt kostjale tagastada, küll
2-08-3220 lasub hagejal põhimõtteliselt kohustus tagastada tema käes olevad arvutiga seonduvad dokumendid (VÕS § 211 lg 1).
12.Hagiavalduses on kostja vastu esitatud ka nõue kahju hüvitamiseks summas 1522,98 krooni, mis koosneb kuludest ostetud arvuti seadistamisele ning arvuti lisaseadmete ostule ja paigaldamisele. Kohtu hinnangul ei ole AS O nimetatud nõude osas kohane kostja. Kostja ei ole sülearvutile antud müügigarantiiga võtnud endale kohustust ostja selliste kahjude kompenseerimiseks, garan Tingimuste punktist 11 võib teha pigem vastupidise järelduse (vt toimik, lk 8). Võimaliku kahju hüvitamise nõude saaks hageja esitada arvuti müüja E OÜ vastu müügilepingu rikkumisele tuginedes (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115). Kohus on juhtinud nimetatud asjaolule eelmenetluses ka hageja tähelepanu (vt toimik, lk 52). Lisaks ei saa kohtu arvates eeldada, et kulutused sülearvuti sellistele lisaseadmetele nagu arvutihiir ja hiirepadi on muutunud seoses arvutil ilmnenud puudusega hageja jaoks kasutuks.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtumenetluses kostja vastu nõudeid kogusummas 11 273,48 krooni. Kohus rahuldab käesoleva otsusega hageja nõuded summas 9750,50 krooni, s.o ligikaudu 87,5% ulatuses. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS § 163 lg-st 1, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 13% ulatuses hageja kanda ning 87% ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.