lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-88324/9

VĂ”laĂ”igus â€ș Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJÔustunudPÀrnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 31.08.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
PĂ€rnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-88324/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
VĂ”laĂ”igus â€ș Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2009
Staatus
JÔustunud
SÔnade arv
2519
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-88324

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

PĂ€rnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristel Pedassaar sekretÀr Elle Kuusksalu juuresolekul

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

31. august 2009.a. PĂ€rnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-08-88324

Tsiviilasi

A S hagi OÜ PMV vastu vĂ”la nĂ”udes

Tsiviilasja hind

8800 krooni pÔhivÔlga ja viivise nÔudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A S

Hageja esindaja: Liivi Tuus Lossi 12a Kuressaare, tel/faks 4555391 [email protected] Kostja: OÜ PMV, reg. nr 10297343 Asuk: Smuuli 7-16 Kuressaare Tel. 53492030, faks: 4538161 [email protected] Kostja esindaja: Harland Paas ÕigusbĂŒroo HP LillevĂ€lja 17 Kudjape Kaarma vald 93851 Saaremaa 4546760, 54551007, [email protected] Kohtuistungi aeg

04. august 2009.a. avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

Rahuldada FIE A S hagi OÜ PMV vastu ja mĂ”ista OÜ PMV – lt vĂ€lja FIE A S kasuks pĂ”hivĂ”lga 8800 (kaheksa tuhat kaheksasada) krooni ja viivis, mis seisuga 04.08.2009.a. on 3619 (kolm tuhat

kuussada ĂŒheksateist) krooni 20 senti .

3.MĂ”ista OÜ-lt PMV vĂ€lja FIE A S kasuks viivis protsendina pĂ”hinĂ”udelt (s.o 8800 kroonilt) alates 05.08.2009 kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni VÕS § 113 lg 1 sĂ€testatud mÀÀras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulude jaotus JĂ€tta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetlusosalised vĂ”ivad nĂ”uda PĂ€rnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmÀÀramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 pĂ€eva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jĂ”ustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale vĂ”ib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul alates otsuse apellandile kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus vĂ”idakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nĂ”ue ja selle aluseks olevad asjaolud FIE A S on esitanud kohtule hagi OÜ PMV vastu 8 800 krooni pĂ”hivĂ”la ja viivise nĂ”udes. Hagiavalduse kohaselt FIE A S valmistas ja mĂŒĂŒs 25. mail 2005. a OÜ-le PMV 20 haaratsit 231-250 maksumusega 5800 krooni (arve- saateleht nr 30 25. maist 2005.a) ja 08. juunil 2008. a 20 haaratsit 251-270 maksumusega 5800 krooni (arve-saateleht nr 32 08. juunist 2005. a). 12. augustil 2005. a tasus OÜ PMV hagejale arve nr 30 25.05.2005 osaliselt so summas 2800 krooni. ÜlejÀÀnud osa saadaolevast summast so 3000 krooni ei ole kostja tasunud seniajani. Samuti ei ole kostja tasunud hagejale arvet nr 32 08.06.2005. a. summas 5800 krooni. Kostja tunnistas hageja arveid kirjas 23.11.05, kus kostja esindaja Vello LĂ”bus teatas, et eelnimetatud kaks arvet nr 30 ja 32 on kostja raamatupidamises registreeritud numbrite 494 ja 523 all ja andis lubaduse arved tasuda. A S alustas FIE-na metallitööde tegemist 2003. a. Suure osa tema poolt tehtavast metallitööst moodustas haaratsite tootmine. Haaratsite tootmiseks valmistas hageja endale AS-lt Saare EPT ostetud vanarauast (arve nr 2252 20.05.2003. a.) kaks haaratsite tootmise alust. KĂ”igepealt töötas hageja nendega OÜ-s MV asukohaga Kuressaares. Novembris 2003. a rentis hageja endale metallitöö tegemiseks Kihelkonna vallale kuulunud tootmishoone asukohaga Kihelkonnal Oja 2 a (vallavalitsuse korraldus Kihelkonnal Oja 2 a asuva mitteeluruumi rendileandmise kohta 17.11.03. a), kus ta jĂ€tkas haaratsite tootmist samade, enda poolt ehitatud töövahenditega. Kihelkonnal tootis ta haaratseid mĂŒĂŒgiks OÜ-le PMV, kes omakorda mĂŒĂŒs need edasi. 2004. a alguses mĂŒĂŒs Kihelkonna Vallavalitsus Kihelkonnal Oja 2 a asunud tootmishoone OÜ-le PMV. Tootmishoone senine rentnik FIE A S jĂ€tkas nimetatud ruumides oma töövahenditega töötamist, sh haaratsite tootmist kuni 15. augustini 2005. a., mil ta lahkus tööle mujale.

Sarnased lahendid

VÔlaÔigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus JĂ”hvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus VĂ”ru kohtumaja VĂ”rus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
23.augusti 2005. a kirjas hagejale, millele kirjutas alla juhatuse liige Vello LĂ”bus, teatas OÜ PMV , et A S on Ă€ra viinud OÜ-le PMV kuuluvast tootmishoonest, mis asub Kihelkonnal Oja 2 neli haaratsite valmistamise rakist. Samas teatas kostja, et ta on hageja poolt esitatud arvete tasumise ajutiselt peatanud.
03.septembril 2005. a esitas OÜ PMV hagejale arve nr 547 summas 8 800 krooni 4 rakise maksumuse kohta.
20.septembril 2005. a esitas OÜ PMV hagejale allkirjastamiseks tasaarvestuskokkuleppe. Selles teatatakse OÜ PMV poolt A Sle 8800 kroonise vĂ”lgnevuse (arved nr 494 summas 3000

kr ja arve nr 523 summas 5800 krooni) ja FIE A S poolt OÜ-le PMV 8800 kroonise vĂ”lgnevuse (arve nr 547) tasaarvestamisest.

21.11.05.a esitas hageja kostja tasaarvestusele vastuvĂ€ited. Hageja teatas kostjale, et tasaarvestuse tegemiseks puudub kostjal tema vastu nĂ”ue. Lahkumisel OÜ-le PMV kuulunud ruumidest vĂ”ttis hageja kaasa vaid tema enda poolt ostetud materjalist ja tema enda poolt valmistatud kaks töövahendit nn rakist. OÜ PMV poolt 20.09.05.a tehtud tasaarvestus ei ole kehtiv. OÜ PMV tootmishoones ei olnud hageja seal töötamise ajal kostjale kuulunud rakiseid. Hageja ei ole varastanud ĂŒhtki OÜ-le PMV kuuluvat rakist ega muud töövahendit. Seega on arve nr 547 03.09.2005. a summas 8 800 krooni kostja poolt esitatud hagejale alusetult ja hageja ei tunnista kostja nĂ”uet. VÕS § 197 lg 1 kohaselt saab rahalisi nĂ”udeid tasaarvestada vaid juhul, kui kahel isikul teineteise vastu rahaline nĂ”ue on . KĂ€esoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kostjal puudub hageja vastu nĂ”ue. Kui OÜ PMV sĂŒĂŒdistab hagejat tema tootmisruumidest varguse toimepanemises, on tegemist hageja poolt Ă”igusvastase kahju tekitamisega, mis vĂ€listab tasaarvestuse vĂ”imaluse, sest VÕS § 200 lg 1 kohaselt ei saa tasaarvestada nĂ”uet, mis tuleneb teise poole kahju Ă”igusvastasest ja tahtlikust tekitamisest. Arvele nr 30 25.05.2005. a on hageja mĂ€rkinud maksetĂ€htajaks 15 pĂ€eva st arve oleks tulnud kostja poolt tasuda 09.06.2005. a. Arve nr 32 08.06.05. a maksetĂ€htajaks on mĂ€rgitud 22. juuni 2005. a. Arvetele allakirjutamise ja nende korduva tunnistamisega on kostja neid tĂ€htaegu aktsepteerinud. Seega on kostja 19. detsembriks 2008. a viivitanud arve nr 30 tasumisega 1200 pĂ€eva ja arve nr 32 tasumisega 1187 pĂ€eva. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on vĂ”lausaldajal Ă”igus rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral nĂ”uda vĂ”lgnikult arvates kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest kuni kohase tĂ€itmiseni viivitusintressi (viivist). Viivise mÀÀraks loetakse VÕS § 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt VÕS § 94 lg 1 on intressimÀÀraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga pĂ”hirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimÀÀr enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. SeadusejĂ€rgseks eeldatavaks viivisemÀÀraks VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes on poolaasta kaupa referentsimÀÀr, millele lisandub 7% aastas. ReferentsimÀÀra avaldab Eesti Pank vĂ€ljaandes Ametlikud Teadaanded. ReferentsimÀÀrad on olnud jĂ€rgmised: alates 4. maist 2004.a - 2%; alates 1. jaanuarist 2006. a - 2,25%; alates 1. juulist 2006. a - 2,75%; alates
1.jaanuarist 2007. a - 3,50%; alates 1. juulist 2007. a - 4,0%; alates 1. jaanuarist 2008 - 4,0%, alates 1. juulist 2008. a - 4,0%. Eelnevast tulenevalt on seadusejÀrgne viivisemÀÀr vaidlusalusel perioodil olnud jÀrgmine: 1.maist 2004. a kuni detsembrini 2005. 1.jaanuarist kuni 30. juunini 2006. a 1 .juulist kuni 31. detsembrini 2006. a 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2007, a 1. juulist 2007. a - 9% aastas - 9,25%) aastas - 9,75%) aastas -10,50% aastas -11,0%) aastas. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-69-08 p 27 on viidatud seadusejÀrgse viivisemÀÀra arvutamise samadele pÔhimÔtetele. Viivise arvestus: Viivitatud summa Viivituse Viivitatud Viivise % Viivise periood pÀevade arv summa 3000 kr (arve 30) 09.06.-31.12.05

pÀevas 0,025 153.75kr 5800 kr (arve 32) 22.06.-31.12.05

pÀevas 0,025

278.40 kr 8800 kr 01.01.-30.06.06 pool a-t poolaastas 4,625 407 kr 8800 kr 01.07.-31.12.06 pool a-t poolaastas 4,875 429 kr 8800 kr 01.01.-30.06.07 pool a-t poolaastas 5,25 462 kr 8800 kr 01.07.07-30.07.08 aasta aastas 11 968 kr

8800 kr

01.07.-19.12.08

pÀevas 0,03

454.08

Viivis kokku kuni 19. detsembrini 2008. a 3152.23 kr Kohtuistungiks esitame tĂ€iendava viivitusintressi arvutuse alates 19. detsembrist 2008. a. TsMS § 133 lg 1 kohaselt on hagihind arvutatud pĂ”hinĂ”ude jĂ€rgi. Hageja on tasunud riigilĂ”ivu 650 krooni, mille tĂ”endamiseks esitan maksekorralduse Ă€rakirja. Hageja soovib asja lĂ€bivaatamist kohtuistungil ja kohtukulude panemist hageja kanda. LĂ€htudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 108 lg 1 palun: MĂ”ista OÜ-lt PMV FIE A S kasuks vĂ€lja pĂ”hivĂ”lg summas 8800 krooni ja seadusejĂ€rgne viivis.

03.augustil 2008.a. esitas hageja kohtule tĂ€iendava viivise arvutuse arvete maksmisega viivitamise eest ajavahemikul 07.05.-04.08.2009.a. 31. detsembri 2008.a. intressimÀÀra avaldamise teate kohaselt on viimane intressimÀÀr enne 01. jaanuari 2009. a 2,5 %. Tulenevalt Euroopa Keskpanga 08.10.08. a otsusest on alates 10. detsembrist 2008. a fikseeritud intressimÀÀraks 2,5 %.. Sellest tulenevalt ja lĂ€htudes VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 on seadusejĂ€rgne viivisemÀÀr alates 01.07.2008. a 9,5 % aastas so 0,026 % pĂ€evas. Asjas selguse toomise mĂ”ttes esitab hageja kogu seadusejĂ€rgse viivise nĂ”ude arvestuse tervikuna seisuga 06.05.2009.a. Viivise arvestus: Viivitatud summa

Viivituse

Viivitatud

periood 3000 kr (arve 30) 09.06.-31.12.05

Viivise mÀÀr pÀevade arv aastas

9,25 %

pÀevas 0,025

summa 153.75 kr

5800 kr (arve 32) 22.06.-31.12.05 8800 kr 01.01.-30.06.06 8800 kr 01.07.-31.12.06 8800 kr 01.01.-30.06.07 8800 kr 01.07.-31.12.07 8800 kr 01.01.-30.06.08 8800kr 01.07.-31.12.08 8800kr 01.01.-06.05.09

pÀevas 0,025 pÀevas 0,027 pÀevas 0,029 pÀevas 0,03 pÀevas 0,03 pÀevas 0,03 pÀevas 0,026 pÀevas 0,026

278.40 kr 430.10 kr 469.59 kr 477.84 kr 485.76 kr 480.48kr 420.99 kr 288.29 kr

9,25 % 9,75 % 10,5% 11% 11% 11% 9,5% 9,5%

Viivise Viivise %

Viivis kokku seisuga 06.05.2009. a. 3425.61 kr

31.detsembri 2008. a intressimÀÀra avaldamise teate kohaselt on viimane intressimÀÀr enne
01.jaanuari 2009. a 2,5 %. Seega on seadusejĂ€rgne viivisemÀÀr VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes 2,5 %-ne referentsimÀÀr, millele lisandub 7 % aastas. Sellest tulenevalt on seadusejĂ€rgne viivisemÀÀr alates 01.07.2008. a 9,5 % aastas so 0,026 % pĂ€evas. 1. juuli 2009.a. intressimÀÀra avaldamise teate kohaselt on viimane intressimÀÀr enne 1. juulit 2009. a 1%, sellest tulenevalt on seadusejĂ€rgne viivisemÀÀr alates 01.07.2009. a 8 % aastas so 0,022 % pĂ€evas. Viivise arvestus: Viivitatud summa 8800 krooni 8800 krooni

Viivituse periood 07.0530.06.2009 01.07.-0408.2009

Viivitatud pÀevade arv

Viivise mÀÀr aastas 9,5 %

Viivise mÀÀr pÀevas 0,026 %

Viivise summa 125.92 kr

8%

0,022 %

67.76

Viivis kokku 193.60 kr Viivis arvete maksmisega viivitamise eest seisuga 06.05.2009.a. oli 3425.61 kr. Sellele summale lisandub viivis ajavahemiku 07.05. -04 08. 2009.a. eest summas 193.60 krooni. Seisuga 04.08.2009.a on viivis seega kokku 3619 krooni ja 21 senti. LĂ€htudes eeltoodust palub hageja mĂ”ista OÜ-lt PMV FIE A S kasuks vĂ€lja pĂ”hivĂ”lg summas 8800 krooni, ja viivis, mis seisuga 04.08. 2009.a. on 3619 krooni ja 20 senti. Kohtukulud jĂ€tta kostja kanda.

Kostja vastuvĂ€ited OÜ PMV oma kirjalikus vastuses hagile ja kohtu eelistungil vĂ€ljendatud seisukohtades ei tunnista FIE A S hagi. Kohtuistungile 04.08.09.a. hageja ei ilmunud, esindaja teatas, et nende poolt ei tule istungile kedagi ja asja vĂ”ib arutada ilma kostja esindaja osavĂ”tuta. Kohtuistungi aeg on kostja esindajale teatavaks tehtud eelistungil, mille kohta kostja esindaja on andnud allkirja (tl.32). Kostja vastuvĂ€ited. Hagejal ja kostjal oli tĂ”epoolest 2004. aasta augustist kuni 2005. juunini töövĂ”tulepinguline suhe, millega A S töövĂ”tjana kohustus koostama OÜ PMV tellimusel viimase poolt antud valmis metallosadest tĂ”stukitel kasutatavaid haaratseid. Kostja korduvatele ettepanekutele kirjaliku töövĂ”tulepingu sĂ”lmimiseks vastas hageja eitavalt. Haaratsite koostamiseks oli vaja rakiseid, mille sai töövĂ”tja samuti tellijalt. TĂ€iesti vale on hageja vĂ€ide selles, et ta valmistas rakised ise AS Saare EPT ostetud vanametallist. Seda kinnitab eelkĂ”ige asjaolu, et 2003. aastal ei olnud poolte vahel mingit töövĂ”tusuhet ja seega ei saanud hageja osta metalli rakiste valmistamiseks. Lisaks pole vĂ”imalik rakiseid valmistada metalli jÀÀtmetest, nagu see nĂ€htub hageja esitatud AS Saare EPT arvest nr 2252/20.05.2003. PĂ€rast töövĂ”tusuhte lĂ”ppemist palus OÜ PMV tellijana hagejal rakised tagastada. Nimetatud nĂ”ue tulenes otseselt OÜ PMV ja viimaselt rakiseid tellinud AS Forss MW vahelisest lepingust, mille kohaselt OÜ PMV kohustus mitte ĂŒle andma rakiseid kolmandatele isikutele. KuivĂ”rd hageja keeldus rakiste tagastamisest, siis jĂ€ttis OÜ PMV hageja esitatud kaks arvet {30/25.05.2005 ja 32/08.06.2005} tasumata ning esitas tasaarvestuse tegemiseks kokkuleppe. Viimasega hageja ei nĂ”ustunud. Eeltoodu alusel on OÜ PMV seisukohal, et hageja nĂ”ue on alusetu ja pĂ”hjendamatu. Kostja ei vĂ€lista kĂ€esolevas menetluse staadiumis vastuhagi esitamist. Kostja soovis asja arutamist kohtuistungil. Kohtukulud panna hageja kanda. Kostja vastuhagi ei esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud jĂ€reldused, tĂ”endid, millele on rajatud kohtu jĂ€reldused ja seadused, mida kohus kohaldas. Kohus olles lĂ€biviinud kohtuliku uurimise ja selle kĂ€igus kohtule esitatud ja kogutud tĂ”endite uurimisele tuginedes leiab, et esitatud hagi on pĂ”hjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 439 kohaselt ei vĂ”i kohus otsuses ĂŒletada nĂ”ude piire ega teha otsust nĂ”ude kohta, mida ei ole esitatud. SeetĂ”ttu peab kohus pĂ”hjendatuks kohe alguses mĂ€rkida, et vaatamata kohtulikus eelmenetluses antud vĂ”imalustele ja tĂ€htaegadele ei ole kostja vastuhagi esitanud ja seega jÀÀb kohus otsust tehes hagi nĂ”ude piiresse. Hageja tugineb oma nĂ”udes VÕS § 108 lg1 ning 94, 113 sĂ€testatule. Kostja tunnistab, et tema ja hageja vahel oli töövĂ”tulepinguline suhe, mille kohaselt hageja kohustus koostama OÜ PMV tellimusel viimase poolt antud valmis metallosadest tĂ”stukitel kasutatavaid haaratseid ning et hageja poolt valmistatud ja kostjale ĂŒleantud haaratsite eest on kostjal hagejale tasumata 8800 krooni. Seega, ei ole poolte vahel vaidlust selle ĂŒle, et kostjal on hagejale maksmata valmistatud haaratsite eest 8800 krooni.

Kostja leiab aga, et tal oli alust 8800 krooni tasarvelduse tegemiseks hageja poolt Ă€ra viidud haaratasite valmistamiseks kasutatud rakitsate maksumusega summas 8800 krooni. VÕS § 635 kohaselt kohustub töövĂ”tulepinguga ĂŒks isik (töövĂ”tjana) valmistama vĂ”i muutma asja vĂ”i saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. TöövĂ”tja nĂ”ue muutub VÕS § 637 lg3 jĂ€rgi sissenĂ”utavaks töö valmimisega. VÕS § 108 lg1 kohaselt, kui vĂ”lgnik rikub raha maksmise kohustust, vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda selle tĂ€itmist. Hagiavaldusele lisatud arve- saatelehtedest nr 30 25. maist 2005.a. ja nr 32 08. juunist 2005.a. nĂ€htub, et hageja FIE A S mĂŒĂŒs kostjale kokku 40 haaratsit maksumusega 11600 krooni, mille eest kostja tasus arve nr 30 jĂ€rgi osaliselt 25.05.2005.a. 2800.00 krooni, seega on kostjal tasumata haaratsite eest hagejale 8800 krooni (tl. 6-8). Haaratsite vastuvĂ”tmist on kostja tunnistanud ja seega on hageja Ă”igustatud kostjalt 8800 krooni nĂ”udma. Kostja ise on oma kirjalikes vastuvĂ€idetes hagile tunnistanud vĂ”lgnevust kostjale summas 8800.00 krooni. Kostja on 8800 krooni tasumata jĂ€tmise fakti pĂ”hjendanud asjaoluga, et vastavalt hagejale vĂ€ljastatud 20.09.2005.a. koostatud tasarvelduse kokkuleppele on nad hagejale valmistatud haaratsite eest tasumisele kuuluva summa tasaarveldanud kostjale kuulunud rakitsate maksumusega (tl.9). Hageja on 21.11.2005.a. teatanud kostjale kirjalikult, et ta ei nĂ”ustu tasarvelduse kokkuleppega ja peab enda kĂ€es olevaid rakiseid enda omaks, kuna on need ise metallijÀÀtmetest valmistanud lisades selle vĂ€ite tĂ”estuseks arve metallijÀÀtmete ostu kohta AS Saare EPT-st (tl.10-11). Kohtu eelistungil kostja esindaja tunnistas, et tasarvestus ei kehti. Oma kirjalikus vastuses ei ole kostja esitanud viivisintressi ja selle arvestusele vastuvĂ€iteid. Vaatamata eelistungil esitatud soovile esitada oma pĂ”hjendatud vastuvĂ€ited viivise arvestusele hiljemalt kohtuistungi ajaks, ei ole kostja seda teinud. VÕS § 94 lg1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele vĂ”i lepingule tasuda intressi, on intressimÀÀraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga pĂ”hirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimÀÀr enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses vĂ”i lepinguga ei ole ettenĂ€htud teisiti. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse tĂ€itmise viivitamise korral vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda vĂ”lgnikult viivist, arvates kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest kuni kohase tĂ€itmiseni. Viivise mÀÀraks loetakse kĂ€eoleva seaduse §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, millele lisandub 7 % aastas. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivise arvestus vastab eelpool nimetatud seaduse sĂ€tetele. Kohus seoses kostja vastuvĂ€idetega hagile peab vajalikuks mĂ€rkida, et kostja ei ole tĂ”endanud oma omandiĂ”igust rakistele. Kohus leiab, et kostja soov tasarveldada hageja nĂ”uet tema arvates hageja poolt kostjale kuuluvast tootmishoonest seadusevastaselt Ă€raviidud rakiste maksumusega ei ole kooskĂ”las VÕS §-des 197 sĂ€testatuga.

Menetluskulude jaotus Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis vastavalt TsMS § 162 lg1 jÀÀvad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Poole seadusliku esindaja menetluskulud hĂŒvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilĂ”ivu summas 650.00 krooni (tl.12). Otsuse tegemisel on kohus juhindunud TsMS §-dest 162 lg1, 174 lg1, 434-436, 438, 442, 630-633 Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja