Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.08.2009, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Guldemax hagi OÜ Senteler vastu renditasu ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
44 917,66 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Senteler apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Guldemax (registrikood 10604696, asukoht Suur-Sõjamäe 27c, 11415 Tallinn), esindaja Tarvo Ilves Kostja OÜ Senteler (regisrtikood 10573852, asukoht Rannamõisa tee 4, 13516 Tallinn), esindaja Ivo Tšetõrkin
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2008 otsus ja teha uus otsus, millega jätta OÜ Guldemax hagi OÜ Senteler vastu renditasu ja viivise saamiseks rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta hageja kanda Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.29.11.2006 esitas OÜ Guldemax kohtusse hagi OÜ Senteler vastu renditasu ja viivise väljamõistmiseks.
2.Pooled sõlmisid 01.09.2003 rendilepingu, mille kohaselt hageja rentis kostjale veoki konteinerhaagise Krone SDC24/SDC27, registrinumbriga xxx xx (edaspidi haagis). Osundatud vara andis hageja kostjale üle 29.08.2003 aktiga. Rendilepingu kohaselt oli haagise rahvusvaheline liikluskindlustuse kehtivuspiirkond Eesti, Läti, Leedu ja Euroopa. Rendilepingu lahutamatuks osaks on rendilepingu üldtingimused.
3.01.09.2004 allkirjasatsid pooled rendilepingu lisa, millega poolte vahel sõlmitud rendilepingut pikendati kuni 31.12.2006. Perioodil 28.02.2006 - 30.09.2006 esitas hageja kostjale haagise rendiarved. Rendilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma renditud haagise eest hagejale renti 290 krooni päevas, millele lisandus käibemaks. Vastavalt poolte hilisemale kokkuleppele esitas hageja kostjale arveid summas 270 krooni päevas, millele lisandus käibemaks. 15.08.2006 tasus kostja esitatud arvete katteks kokku 50 000 krooni. Kuna kostja tasus arved osaliselt, siis on tasumata 27 101,20 krooni, millele lisandub viivis 0,1% päevas vastavalt rendilepingu üldtingimuste punktile 4.7.
4.Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 44 917,66 krooni, millest põhivõlg on 27 101,20 krooni ja viivis seisuga 01.07.2008 17 816,46 krooni ja edasi viivise 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Rendilepingu üldtingimuste p 2.2 kohaselt oli rentnikul õigus vara kasutada territooriumil, kus on kehtiv rahvusvaheline nn roheline kaart ja Ukrainas ja Venemaal. Hinnakirja kohaselt sisaldas rendihind muuhulgas liikluskindlustust, varguskindlustust (omavastutusega 15% haagise maksumusest) ja õnnetusjuhtumikindlustust. Hagejal lasus kohustus kindlustuse sõlmimiseks.
6.21.01.2006 varastati haagis Venemaal Edrovo asulas. Venemaa Tolliteenistuse 23.01.2006 määruse alusel alustati varguse kohta 31.01.2006 Volgogradi oblasti Valdaiski rajooni siseasjade osakonna poolt kriminaalasi. 25.01.2006 teatas kostja AS-le Balti Autoliising kirjalikult konteinerhaagise vargusest ning rendilepingu lõpetamisest seoses haagise vargusega, samas kirjas palus kostja väljastada arve kahjujuhtumi omavastutuse 15% tasumiseks vastavalt rendilepingule. Hageja kostja avaldusele ei reageerinud ja arvet ei esitanud. 01.07.2006 saatis hageja arved haagise kasutamise eest tagasiulatuvalt alates 2006 veebruar kuni septembrini.
7.Arusaamatuks jääb, millele tugineb hageja nõue, et kostja peab maksma peale rendilepingu lõppemist rendiarveid. 14.08.2006 maksis kostja omal algatusel hagejale oma lepingulistest kohustustest tuleneva omavastutuse osa 15% haagise maksumusest ja lepingu ülesütlemise 1 kuu tähtaja tasu summas 50 000 krooni.
2(5)
Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja OÜ-lt Senteler 44 917,66 krooni ja alates 02.07.2008 viivise 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni OÜ Guldemax kasuks. Menetluskulud jäid kostja kanda.
9.Poolte vahel puudus vaidlust, et kostja 01.09.2003 rendilepingu nr 1031017 alusel rentis haagist, mille andis hageja kostjale üle 29.08.2003. 01.09.2004 sõlmiti rendilepingu lisa nr 2, millisega lugesid lepingu lõppemise tähtajaks 31.12.2006. Vaidlus puudus ka selle üle, et haagis 21.01.06 varastati Venemaal.
10.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on kohustatud maksma rendiarveid, kui kostja on rendilepingu üles öelnud.
11.Rendilepingu üldtingimuste p 2.7 kohaselt kostja kohustub tasuma renti ja täitma kõiki lepingutingimusi. Rendilepingu üldtingimuste p 2.22 järgi kohustub kostja tasuma renti vara saamisest enda valdusesse kuni vara tagastamiseni hagejale olenemata asjaolust, kas rentnik vara kasutas (või vara kasutamine oli osaliselt või täielikult takistatud kolmandate isikute poolt). Rendilepingu üldtingimuste p 5.4 kohaselt võib lepingu mõjuval põhjusel üles öelda hageja või kostja algatusel, algataja peab teavitama teist pool kirjalikult taasesitavas vormis ette üks kalendrikuu. Rendilepingu üldtingimuste p 5.9 kohaselt kohustub rentnik lepingu lõppemisel vara rendileandjale tagastama ja p 5.13 järgi lepingu lõppemine ei vabasta kostjat lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Rendilepingu ülesütlemisel rentniku poolt on üheks oluliseks tingimuseks renditud vara tagastamine rentijale.
12.Kuna kostja ei tagastanud renditavat vara, siis hagejal vastavalt kehtivale rendilepingule oli õigus küsida renti, mille kohta ta saatis ka kostjale arved. Vaidlust ei olnud rendi suuruse üle. Kuna kostja jättis osaliselt arved tasumata, siis oli hageja õigustatud saama maksmata rendi eest 27 101,20 krooni. Õige ei ole kostja seisukoht, et pärast kostja kasutuses olnud vara varastamist ja seejärel kostja poolt lepingu ülesütlemist on kostjapoolsed kohustused nõuetekohaselt täidetud.
13.Rendilepingu kohaselt oli haagisel rahvusvaheline kindlustus kehtivuspiirkonnaga Eesti, Läti, Leedu ja Euroopa. Rendilepingu üldtingimuste p 2.2 kohaselt on kostjal õigus vara kasutada territooriumil, kus on kehtiv rahvusvaheline kindlustus nn roheline kaart ja Ukrainas, Leedus ning Venemaal. Kuigi rendilepingu üldtingimuste p 2.2 kohaselt oleks kostjal õigus vara kasutada territooriumil, kus on kehtiv rahvusvaheline kindlustus nn roheline kaart ja Ukrainas, Leedus ning Venemaal, pidi kostja järgima poolte vahel 01.09.2003 sõlmitud rendilepingut, mille kohaselt oli kindlustuse kehtivuspiirkond Eesti, Läti, Leedu ja Euroopa. Seega ei pidanud hageja sõlmima kindlustust kasutusterritooriumi alaga Venemaa, kuna pooled lepingut sõlmides jätsid eelmärgitud riigi välja. Seega oli kostja kohustus sõlmida eraldi kindlustus Venemaale sisenemisel. Kuna kostja jättis selle tegemata, siis varastatud haagise eest jäi hagejal kindlustushüvitis saamata. Samuti pidi hageja jätkama liisingmaksete tasumist varastatud objekti osas.
14.Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 ja rendilepingu p-le 4.7 oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,1% iga kalendripäeva kohta maksetähtaja ületanud mistahes lepingust tuleneva nõude eest, va viivise nõue. Kooskõlas TsMS §-ga 367 mõistis kohus kostjalt välja ühekordse viivise seisuga 01.07.2008 summas 17 816,46 krooni ja alates 02.07.2008 viivise 0,1% päevas täitmata rahalise kohustuse summalt iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni hageja kasuks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
15.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3(5)
16.Maakohus on õigesti leidnud, et poolte vahel 01.09.2003 sõlmitud rendilepingus leppisid pooled kindlustuse kehtivuspiirkonnaks Eesti, Läti, Leedu ja Euroopa. Väär on aga maakohtu järeldus, et hageja ei pidanud sõlmima kindlustust kasutusterritooriumi alaga Venemaa, kuna pooled lepingut sõlmides jätsid eelmärgitud riigi välja. On üldteada ning üldiselt aktsepteeritud fakt, et Venemaa on Euroopa osa. Asjaolu, et osa Venemaast jääb Euroopast väljapoole, ei muuda seda asjaolu. Kostja ei kasutanud haagist väljaspool Euroopat. Et mõista lepingut selliselt, et Venemaa jääb kirjeldatud kindlustuse kehtivuspiirkonnast välja, tulnuks see välistus eraldi välja tuua. Rendilepingus on selgesõnaliselt kokkulepitud varguskindlustuse sisaldumine, omavastutus 15% sõiduki maksumusest ning kehtivuspiirkonnaks Eesti, Läti, Leedu ja Euroopa. Venemaa eraldi loetlemine või mitteloetlemine Euroopa all ei muuda lepingu kehtivuspiire, kuna Venemaa kuulub Euroopa alla enesestmõistetavalt.
17.Meelevaldne ning motiveerimata on maakohtu järeldus, et kostjal lasus kohustus sõlmida eraldi kindlustus Venemaale sisenemisel ning et hagejal jäi kindlustushüvitis saamata, kuna kostja eraldi kindlustust ei teinud. Nimetatud väide on meelevaldne ning ei põhine lepingul ega seadusel. Lepinguga leppisid pooled selgesõnaliselt kokku kindlustuskaitse olemasolus ning varguse omavastutuses. Mitte kusagilt ei nähtu, et kostjal lasunuks kohustus sõlmida eraldi kindlustus Venemaale sisenemisel.
18.Kuivõrd kindlustuse sõlmimise kohustus lasus hagejal ning lepingu kohaselt oli kostja omavastutus lepingu eseme varguse korral 15% eseme maksumusest, oli kostjapoolne lepingu ülesütlemine 25.01.2006 ning lepinguga kindlaksmääratud omavastutuse hüvitamine hagejale õiguspärane. Vastavalt VÕS § 186 p-le 6 lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Kui võlasuhe lõpeb õiguspäraselt, ei või kumbki pool võlasuhte lõppemise järgselt teiselt poolelt sooritusi nõuda. Seega ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et hagejal vastavalt kehtivale rendilepingule oli õigus küsida renti, mille kohta ta saatis ka apellandile arved. Vastustaja seisukoht
19.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
21.Asjas on tuvastatud järgmised tähtsust omavad asjaolud: * Kostja kasutas haagist AS-ga Balti Autoliising sõlmitud rendilepingu alusel (tl 98-103). * 21.01.2006 haagis varastati. 25.01.2006 teatas kostja AS-le Balti Autoliising kirjalikult konteinerhaagise vargusest ning rendilepingu lõpetamisest seoses nimetatud juhtumiga (tl 56). * Hageja on AS-lt Balti Autoliising vaidlusaluse haagise omandanud ja asunud rendileandja asemele. * 16.06.2006 saatis hageja kostjale pretensiooni, milles nõuab konteinerhaagise maksumuse hüvitamist seoses võimatusega haagis tagastada. Pretensioonist nähtub üheselt, et hageja on kostja 25.01.2006 avalduse kätte saanud ja möönab lepingu lõppemist. * 11.08.2006 esitas Julianus Inkasso kostjale haagise renditasu nõude ajavahemiku veebruar kuni juuli 2006 eest, mille hageja oli talle loovutanud (tl 61). * 14.08.2006 maksis kostja hagejale 50 000 krooni rendilepingujärgse omavastuse osa ja lepingu ülesütlemise 1 kuu tasuks (tl 62).
4(5)
22.Kolleegium leiab, et rendileping tuleb lugeda lõppenuks seoses kostjapoolse ülesütlemisega ja arvestades ühekuulist etteteatamistähtaega vähemalt 01.03.2006. Rendilepingu osaks olevate üldtingimuste p 5.4 kohaselt võib lepingu mõjuval põhjusel üles öelda rendileandja või rentniku algatusel, algataja peab teavitama teist poolt kirjalikult taasesitatavas vormis ette üks kalendrikuu. Hageja ei väida, et ta ei oleks rendilepingu ülesütlemisavaldust kätte saanud või et ülesütlemine oleks mingil põhjusel tühine.
23.Vastavalt VÕS § 186 p-le 6 lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Peale lepingu lõppemist ei saa kumbki pool nõuda enam teiselt poolelt lepingu edasist täitmist. Pärast rendilepingu lõppemist tekib rentnikul kohustus rendilepingu ese tagastada (VÕS § 358 lg 1). Sama kohustus on sätestatud ka Rendilepingu p-s 5.9. Seega ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et rendilepingu ülesütlemisel rentniku poolt on üheks oluliseks tingimuseks renditud vara tagastamine rentijale ning sellest tuleneva järeldusega, et kuna kostja ei tagastanud renditavat vara, siis hagejal vastavalt kehtivale rendilepingule oli õigus küsida renti. Vara tagastamata jätmisel on võimalik kahju hüvitamise nõue, aga mitte enam lepingu täitmise nõue.
24.Rendilepingu üldtingimuste p 2.22, mille kohaselt kohustub rentnik tasuma renti vara saamisest enda valdusesse kuni vara tagastamiseni rendileandjale olenemata asjaolust, kas rentnik vara kasutas, reguleerib rendi tasumise kohustust rendilepingu kehtivuse ajal. Samuti ei õigusta rendilepingu üldtingimuste p 5.13, mille kohaselt lepingu lõppemine ei vabasta kostjat lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, renditasu edasi nõudmist peale lepingu lõppemist. Nõuda saab selle renditasu maksmist rendilepingu kehtivuse aja eest.
25.Hageja nõue saada renditasu edasi peale rendilepingu ülesütlemist ei ole õiguslikult põhjendatud ja sel põhjusel tuleb hagi jätta rahuldamata.
26.Kuivõrd vaidluse esemeks on üksnes renditasu saamine ajavahemiku eest peale rendilepingu ülesütlemist, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust see, kas Venemaad saab lugeda Euroopaks või mitte ning sellest tulenevalt, kas rendileandjal oli rendilepingust tulenev kohustus sõlmida haagisele kaskokindlustus kehtivusega ka Venemaa territooriumil. Need asjaolud omavad tähtsust vaidluses selle üle, kelle kanda ja millises ulatuses jääb haagise vargusega tekitatud kahju.
27.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud hageja kanda.
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Urmas Reinola
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.