2-08-87317
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
25. august 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-87317
Tsiviilasi
AS Ehagi MT vastu võlgnevuse 1 891,97 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 891,97 krooni
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine -
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja: AS E(registrikood XXX; asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja: T Ilves (Julianus Inkasso OÜ ) kostja: MT(isikukood XXX; elukoht XXX)
19. august 2009.a, kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise kuupäev
Osamakse summa 1 000 krooni 1 000 krooni 1 000 krooni 1 000 krooni 1 000 krooni
10.01.2010.a 10.02.2010.a
1 000 krooni 407,94 krooni
AS E esitas 17.12.2008.a Harju Maakohtule hagi M T ’e vastu võlgnevuse 1 891,97 krooni ja viivise 1 890,97 krooni väljamõistmiseks. Pooled esitasid 15.07.2009.a kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromisslepingu kohaselt tunnistab kostja võlgnevust 3 782,94 krooni ning hageja kohtukulusid summas 2 625 krooni (s.o pool riigilõivu summas 125 krooni ja esindustasu 2 500 krooni) ja on nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus, võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 1 palub hageja kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 125 krooni Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust
2-08-87317 nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Julianuse Inkasso OÜ on hageja eest tasunud 08.12.2008.a arvelduskontolt nr
Danske Bank A/S Eesti filiaalis Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is (viitenumber 2900072123, selgitus: „Riigilõiv hagilt MT vastu“) hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale kohtukulude katteks kokku 2 625 krooni.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.