Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 19.08.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-29204 Tsiviilasi AS Swedbanki hagi Arvo Tünderi vastu 133 538,25 krooni ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Silva Kark, kostja Arvo Tünder (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx) Resolutsioon Välja mõista Arvo Tünderilt 133 538,25 krooni ja viivis alates 17.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) AS Swedbanki kasuks. Menetluskulud jätta Arvo Tünderi kanda. Välja mõista Arvo Tünderilt riigilõiv 12 500.- krooni AS Swedbanki kasuks. Välja mõista Arvo Tünderilt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕs § 113 lg 1 sätestatud määras AS Swedbanki kasuks. Edasikaebamise kord Arvo Tünder võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Asjaolud 22.07.2005 sõlmisid pooled teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja
identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjaliku allkirjaga. 16.02.2006 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostja kastusse Visa Classic Rev.* (P), mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxx ja teenindava arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx võimaldades kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 6000.- kr ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Pooled leppisid lepingu 1 sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 15.ndal kuupäeval. Lepingu p 5.7 kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p 5.8 kohaselt viivist VÕS § 113 sätestatud määras. 15.10.2008 kuni 15.04.2009 kostja intressimakseid ei tasunud. 21.04.2009 hageja sulges lepingu 1 limiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr xx-xxxxxx.xx alla. 09.11.2006 sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xx-xxxxxx-xx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 6000.- kr ulatuses. Lepingu järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi. Vastavalt lepingule on intressimäär 16% aastas. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Partner krediidikaardi püsimakseks määrati lepingus 240.- kr kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 01. kuupäev. 01.11.2008 kuni 01.04.2009 kostja püsimakseid ei tasunud. 21.04.2009 sulges hageja lepingu 2 limiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr xx-xxxxxx-xx alla. 24.08.2007 sõlmisid pooled hanza.neti vahendusel arvelduskrediidi kasutamise lepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 20 000.kr kostja arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxx, intressiga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot limiidi ulatuses. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti kuu 01. kuupäev. Lepingu kohaselt kohustus kostja tähtaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Kostja jäi intressi maksete tasumisega võlgnevusse alates 01.12.2008. Ajavahemikul 01.12.2008 kuni 01.04.2009 kostja intressi ei tasunud. 21.04.2009 sulges hageja lepingu 2 limiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr xx-xxxxxx-xx alla. 24.09.2007 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 18 000.- kr, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 20.10.2011. hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 20.kuupävaks 538,13 kr. Kostja jäi lepingu 4 laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 20.11.2008. 16.10.2007 sõlmisid pooled hanza.neti vahendusel laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 12 000.- kr, intressimääraga 19% aastas. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 01.kuupäeval. 17.07.2008 sõlmisid pooled hanza.neti vahendusel laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 20 000.- kr, intressimääraga 21% aastas. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 16.kuupäeval. Alates 20.11.2008 kuni 20.05.2009 kostja lepingu 3, 4, 5 laenu tagasi täies ulatuses ei maksnud, olles viivituses täielikult 7 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 25.07.2008 sõlmisid pooled American Express Gold krediitkaardi kasutamise lepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostja kastusse Amex Gold Rev.* (P), mis oli seotud
limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxx ja teenindava arveldusarvega nr xxxxxxxxxxxx võimaldades kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 30 000.- kr ulatuses ning intressimääraga 18% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Pooled leppisid lepingu 7 sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi ja kaarditasu 160.- kr iga kuu 10.ndal kuupäeval. Lepingu p 5.7 kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p 5.9 kohaselt viivist VÕS § 113 sätestatud määras. 10.10.2008 kuni 10.02.2009 kostja intressimakseid ja kaarditasu ei tasunud. 23.04.2009 sulges hageja lepingu 7 limiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr xxxxxxxx-xx alla. 23.04.2009 saatis hageja kostjale kirjad lepingute ülesütlemise ja võlgnevuste suuruse kohta, paludes kogu võla tasuda hiljemalt 08.05.2009 ning hoiatas juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu üles ning alustab kogu võlgnevuse sisenõudmiseks kohtumenetlust. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka riigilõiv, mis nõutakse sisse võlgnikult. Kostja ei võtnud hagejaga ühendust, et sõlmida võlgnevuse tasumiseks kokkulepe. 25.05.2009 ütles hageja lepingud 4, 5 ja 6 seoses põhiosa võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 16.06.2009 seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 133 538,25 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 133 538,25 kr ja viivise alates 17.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 12 500.-kr; välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 18.07.2009. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.