Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

töötajad toimetavad pidevalt sõidukeid ühest kohast teise - hooldusesse, remonti, puhastusse jne. Oluline oli, et sõiduk oli kahjustatud, vajas remonti ja sellega ei saanud osaleda teeliikluses. Sõiduki remont viibis M. A tõttu, kes andis valeütlusi õnnetuse kohta ja kindlustusandja ei hüvitanud seetõttu tekkinud kahju ja sõidukit ei saanud remontida. Kui M. A oleks oma süüd tunnistanud, oleks hüvitamise ja remondi periood olnud lühem ja nõue väiksem. Kostjatel olid hageja kontaktandmeid läbirääkimiste pidamiseks, kompromissi sõlmimiseks. Hagejal jäi saamata renditasu ja selle tõttu ka vähenes kasum. Hageja ei nõua kasutuseeliseid. Remont viibis M. A tõttu ja kuna viimane andis valeütlusi, ei hüvitanud tema kindlustusandja ka remondikulusid, hageja kasutas kaskokindlustust. Selle kasutamata jätmisel oleks remont viibinud kauem. 19.01.09 (lk 56) täpsustas hageja nõuet ja palus välja mõista põhinõudena 23520 krooni ja viivise 23520-st kroonilt vastavalt 7,09 krooni päevas. Hagi esitamise seisuga oli viivis 94 päeva vastavalt 666,46 krooni, mille palub hageja kostjatelt välja mõista. Hageja palub kostjatelt edaspidiselt välja mõista viivis päevas 7,09 krooni kuni põhinõude kohase täitmiseni. 03.03.08 täpsustustes (lk 71) märkis hageja, et nõue ei sisalda ainult saamata jäänud tulu kui kasumit ja hageja käsitleb hagetavat summat sellena, mida kliendid oleks hageja tasunud kui autot oleks renditud. Igakuised kulud olid liisingmaksed, kindlustusmakse 2981 krooni, sissemaks 2506 krooni (arvestus ühe kuu kohta, makse vastavalt 20% sõiduki hinnast), ettevõtte üldkulud ühes kuus tööjõule ja üldistele kuludele ühe sõiduki kohta 4243 krooni. Kokku kandis hageja kulusid järgimiselt: kasutusrendi ja kindlustuse eest 2981 krooni + kasutusrendi sissemaks 2506 krooni + 4253 krooni ettevõtte üldkulusid, mis teeb kokku 9740 krooni. Sõiduk saabus remondist vahetult enne jõule, so 20.12.07 ja seega ei olnud võimalik seda ka koheselt välja rentida. Sõidukile tehti pesu 200 krooni. Oma täpsustustes märkis hageja, et 19840 krooni on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 järgi, ning kostja poolt viidatud kasum. 20.04.09 avaldudes märkis hageja, et hageja kahju on siiski saamata jäänud tulu (lk 101). Saamata jäänud tulu sisaldab tulu saamiseks eelnevalt tehtud kulusid. Raamatupidamislik kasum on 3680 krooni ning tulu saamiseks tehtud kulud 19840 krooni. Seoses hagihinna vähendamisega palus hageja tagastada osaliselt lõiv (lk 56). Tõendid: Vaidluskomisjoni otsus, 18.03.08 ettepaneku MOÜ-le, 01.04.08 M vastus, 11.10.07 seisuga hageja hinnakiri rendisõidukite kohta, AS SAS 24.01.08 ja 02.04.08 kirjad, AS Sampo Pank arved okt.-dets. 2007, liisingmaksete graafik, hageja kulude aruanded okt-dets 2007, hageja juhatuse liikme seletus istungil. II MOÜ ja MA vastuväited Kostjad hagi ei tunnista (vastus 15.09.08, 06.11.08, lk 16, 25,27). Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saanud kasutuseeliseid (lk 16). Avarii ajal juhtis vaidlusalus autot hageja töötaja. tegemist polnud sihtotstarbelise sõiduki kasutamisega ja seega ei saanud hagejal kahju saamata jäänud

tuluna tekkida. Saamata jäänud tulu ei ole eeldatav sissetulek, ei ole tõendeid, et autot ei olnud võimalik teise rendiautoga asendada. Interneti kodulehel on märgitud, et hageja rendib 30 sõidukit ja väikebusse. Ei ole usutav, et hageja ei saanud vaidlusalust Opel Astrat asendada remondi ajaks, ei ole selge, miks oli sõiduki remondiperiood nii pikk. Hageja müügitulu oli majandusaasta aruande järgi 2007.a. 1216480 krooni, iga auto kohta oli müügitulu seega 71577 krooni aastas, seega keskmine müügitulu kuus 1 auto kohta 5963 krooni. Hageja puhaskasum oli 2007.a. 10923 krooni, seega on 17 autot suutnud hagejale tuua puhaskasumit 10923 krooni majandusaastal, kuid hageja nõuab 29792 krooni, mis on 3-kordne puhaskasum. Hageja ei ole põhitegevusest mingit tulu saanud, sest rahavoogude aruanne näitab -(miinus) 56726 krooni. Remont ei viibinud kostjatest sõltuvatel asjaoludel ja asjaolu, et kostjad süüd ei tunnistanud ei tähenda, et sõidukit ei saanud remontida. Vigastused ei eeldanud 2-kuulist remonti. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks pöördunud kostja kindlustusandja poole, kindlustusaandja ei ole keeldunud kahju hüvitamast. Otsus jõustus 06.03.08, kuid remont oli tehtud 20.12.07, so enne kui kostjate süü tuvastati. Hageja keskmine müügitulu sõiduki kohta päevas on 198 krooni (5963:30), seega osutab hageja sõidukitega teenuseid keskmiselt 9 päeva kuus siis kui arvestada rendipäeva hinnaks 650 krooni (5963:650=9 päeva). Vaidlusalune sõidukiga oleks teenuseid seega osutatud perioodil 17.10.2007-20.12.2007 18 päeva. Kostjad möönavad, et hageja ei saanud kasutada oma vara teenuste osutamisel 18 päeva 11700 krooni eest. Kui sõiduk ei ole kasutuses, säästab hageja ka hoolduskulusid (puhastuskulud, tehniline hoole jne). Kostjate arvates on 650kroonise hinna sees vähemalt 10%, st 65 krooni kulutusi, mida hageja ei pidanud tegema /säästis/ ning kostjate arvates on saamata jäänud kasutuseelised 585 krooni 650-kroonise rendi turuhinna puhul. Kostjate arvates on 18 päeva eest saamata jäänud kasumieelised 10530 krooni (18x585). Kostjad on nõus kompromissiga 10530 krooni, mis on 2007.a. 17 sõidukiga teenitud puhaskasum. Vastuses 29.01.09 (lk 62) märgivad, et ei ole veenev, et vaidlusaluse sõiduki renditulu on ligi 4 korda suurem keskmisest renditulust. Vastuses hageja täpsustustele 03.03.09 lk (lk 71) märkisid kostjad, et hageja ei ole vaielnud vastu sellele, et 5963 krooni on keskmine müügitulu, kostjad ei ole kohustatud hüvitama hageja püsikulusid, need ei ole seoses kahju põhjustanud juhtumiga. Kostja on nõus kompromissiga 14000 krooni, komporimissi mittesaavutamisel on kostjad nõus 2 kuu saamata jäänud müügitulu hüvitamisega 11926 krooni (2x5963) (lk 85-86). Tõendid: Hageja 2007.a. majandusaasta aruanne (lk 29), SAS vastus hagejale (lk 54). III Kohtu põhjendused Kõigepealt lahendab kohus küsimuse sellest, kas ja millisel alusel vastutavad kostjad hagejale võimaliku tekkinud kahju eest ning siis vaatleb kohus kahju ulatust. Hageja tugines sellele, et M. A vastutab hageja ees VÕS § 1043 järgi, st üldalustel. Ehkki hageja märkis istungil, et M. A vastutab nii riskivastutuse kui ka delikti üldkoosseisu järgi, ei

ole hageja seda, et kostja M. A vastutaks riskivastutuse järgi, kirjalikult esile toonud ja seega saab kohus lähtuda hagiavalduses esiletoodust. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1050 M. A ei ole vaielnud vastu sellele, et ta põhjustas hagejale viimase kasutuses olevale asjale, sõidukile Opel Astra XXX, kahjustusi seoses avariiga, mis toimus 17.10.08 Tallinnas Jõe-Ahtri-Tuukri tänava ristmikul ja seda, et avarii põhjustas M. A. M. A ei ole vaielnud vastu ka sellele, et hagejal tekkis kahju saamata jäänud tulu näol. Seega on tõendatud hagejal kahju tekkimine, kostja poolt kahju tekitav tegu, põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitava teo vahel ning kohus leiab, et M. A poolt hagejale kahju tekitamine on õigusvastane VÕS 1045 lg 1 p 5 järgi. Kostja M. A ei ole vastu vaielnud sellele, et ta on süüdi kahju tekitamises hagejale, st ta ei ole tõendanud, et ta kahju tekitamises pole süüdi ning seetõttu on ta vastutav hagejale tekkinud kahju eest ja hageja nõue kostja M. A vastu VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 järgi on põhjendatud. Kuna selles vaidlus puudus, et kahju tekitava teo pani toime M. A, ei pea kohus enam analüüsima hageja poolt kohtule esitatud vaidluskomisjoni otsust nr 7-1/08/19 26.02.08 osas, mis puudutab antud küsimust. VÕS § 1056 lg 1 järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtliku asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel, sõltumata süüst, ohu allikat valitsenud isik. Vaidlus puudus selles, et kostja MOÜ oli sõidukit valitsenud isik VÕS § 1056 lg 1 tähenduses ja kahju tekkimine leidis aset M. A poolt ülalmainitud sõidukit kasutades. Vaidlus puudus selles, et kahju on tekkinud just asja kasutades sellest suurema ohu realiseerumise tagajärjel (põhjuslik seos). Eeltoodu alusel on ka OÜ M vastutav kahju tekitamise eest hagejale ning hageja nõue tema vastu on VÕS § 1056 lg 1 alusel põhjendatud. VÕS § 65 lg 1 alusel siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist ja lg 2 alusel tekib solidaarkohustus kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel ja lg 3 alusel tekib solidaarkohustus tekib ka siis kui kohuslus on jagamata. Kostjad on kohustatud hagejale kahju hüvitama, tegemist on samasisulise kohustusega, mida saab hageja nõuda vaid korra ning kohustus on jagamatu, mistõttu on kostjad solidaarvõlgnikud ning hagejal on õigus nõuda nendelt solidaarselt kahju hüvitamist ülalmärgitud sätte alusel Järgnevalt vaatleb kohus kahju ulatust, mille üle tekkis vaidlus. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju otsene kahju või saamata jäänud tulu ning lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja jäi selle juurde, et tema saamata jäänud tulu on eelkõige see, mida oleks talle sõiduki rentnikud maksnud juhul kui sõiduk poleks vigastata saanud ning see oleks olnud rendile antud. Kohus ei nõustu sellega, et hageja saamata jäänud tulu saaks olla saamata jäänud renditasu perioodi 17.10.07-20.12.2007 eest, mil sõidukit kasutada ei saanud. Kostjad ei nõustunud

sellega, et saamata jäänud tulu on hagejal saamata jäänud renditasu märgitud perioodi eest 29792 krooni. Kostjate arvates on hageja saamata jäänud tulu keskmine tulu, mida hageja oleks kõikide tema kasutuses olevate sõidukite rentimisest teeninud ja seda 1 sõiduki kohta keskmiselt kuus, mis on 5963 krooni ning lähtub kostjate poolt kohtule esitatud hageja 2007.a. majandusaasta aruandes kajastatud andmetest. Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga. Nimelt ei ole saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 2, 4 mõtte kohaselt saamata jäänud rent summas 29792 krooni, nagu väidab hageja, vaid saamata jäänud tulu arvestamiseks tuleb võimalikust sisstulekust maha arvata vajalikud kulutused, mis kahju saanud isik sellise sissetuleku saamiseks pidanuks tegema. Samas ei saa kohtu VÕS § 128 lg 2, 4 järgi saamata jäänud tuluna vaadelda hageja ühe majandusaasta tulemusi ja selle järgi arvestada keskmist saamata jäänud tulu sõiduki kohta, nagu väidavad kostjad, kuna eelkõige tuleb vaadelda, milline oli konkreetse asja kahjustamisest tekkinud konkreetne saamata jäänud tulu. VÕS § 132 lg 4 viimase lause kohaselt on kannatanul õigus nõuda asja kahjustamise korral kui ta samaväärset asja ei kasuta, parandamise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Viimase puhul ongi tegemist konkreetse asja kahjustamisest tekkinud saamata jäänud tuluga Nimetatud kaalutlustel tuleb VÕS § 128 lg 2,4 ja 132 lg 4 viimase lause järgi saamata jäänud tulu arvestamiseks sellest rendist, mida oleks kliendid hagejale vaidlusaluse sõiduki eest perioodil 17.10.07-20.12.2007 tasunud, tehtavad kulud. Kohtule esitatud hageja hinnakirjast nähtub, rent oli päevas 650 krooni, pikema perioodi korral on tasu 490 krooni päevas ning pikema kui 1 kuu rendi korral rakendati allahindust 5%. Eeltooduga on hageja tõendanud rendi suurust sõiduki rendiks 64 päevaks, hinda 490 krooni päevas ja 5% soodustust kokku 29792 krooni. Hageja tõi esile, et igakuised kulud olid liisingmaksed, kindlustusmakse 2981 krooni, sissemaks 2506 krooni, arvestatuna 1 kuu kohta, ettevõtte üldkulud ühes kuus tööjõule ja üldistele kuludele ühe sõiduki kohta 4243 krooni. Hageja arvestuse kohaselt kannab ta vaidlusaluse sõiduk kohta kulusid kuus järgimiselt: kasutusrendi ja kindlustuse eest 2981 krooni + kasutusrendi sissemaks 2506 krooni + 4253 krooni ettevõtte üldkulusid, mis teeb kokku 9740 krooni. Kostjad ei ole märgitud asjaolusid vaidlustanud, kuid leidsid, et neid kulusid nad ei pea hüvitama, mis on kohtu arvates õige, kuna saamata jäänud tulu suuruse määramisel, tulebki rendist need kulud maha arvestada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud kohtule AS Sampo Pank arvetega oktoobris, novembris, detsembris 2007, liisingmaksete graafikuga, tema kulude aruannetega oktoobris, novembris, detsembris 2007 eelmainitud püsikulutuste suurust ja kuna kostjad ei ole nende kulude suurust vaidlustanud, ei pea kohus ka tõenditele täiendavat hinnangut andma. Eeltoodu alusel võib vaadelda, et kuus on keskmiselt hageja poolt tehtavad sõidukiga tehtavad kulud 9740 krooni. Saamata jäänud rent hõlmab 64 päeva, seega tuleb välja arvestada keskmine päeva kulu sõidukile. Vaidlusalune periood hõlmab oktoobrit, novembrit ja detsembrit kokku 64 päeva, kuid millises igas tervikus kuus on erinev päevade arv, siis leiab kohus, et keskmise päevakulu arvestamiseks tuleb lähtuda 3 kuu kuludest ja jagada see kolme kuu päevade arvuga järgmiselt: 3x9740 krooni: 92 (oktoobri, novembri ja detsembri päevade arv kokku) päevaga= 317,60 krooni päevas. Kokku moodustub 64 päeva kulu sõidukile vastavalt 20364,40 krooni. Nimetatud summa tuleb maha

arvestada võimalikust 64 päeva eest saadavast rendist, mis on 29792 krooni, ja mis teeb vastavalt 9565,60 krooni, ja mis on VÕS § 128 lg 2, 4 järgi hageja saamata jäänud tulu. Kostjad nõustusid oma vastuses kohtule hagejale hüvitama saamata jäänud tuluna 11926 krooni. Eeltoodu alusel, lähtudes kostjate seisukohast ning juhindudes TsMS § 436 lg 4 (kostjate poolt esiletoodud asjaolu, et saamata jäänud tulu on kokku summas 11926 krooni), tuleb kostjatelt hagejale kahju hüvitisena välja mõista solidaarselt 11926 krooni ja seega on hageja nõue kostjate vastu vaid osaliselt põhjendatud ning ja tõendatud ning kuulub seega eelmärgitud ulatuses osaliselt rahuldamisele. Mis puutub kostjate väitesse, et hageja poolt väidatav kahju periood on ebamõistlikult pikk ja hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saanud sõiduki varem remonditud, siis kohus sellega ei nõustu. Hageja on tõendanud kohtule SAS 24.01.08 ja 02.04.08 kirjadega, et viimane ei hüvitanud hagejale kahju, kuid see on menetluses teiste kindlustusandjate juures, millega on tõendatud ka asjaolu, et hageja on üritanud asuda vaidlusalust kahjujuhtumit lahendama kindlustusandja kaudu, ja sündmus on kindlustusandja poolt registreeritud. Liikluskindlustuse vaidluskomisjoni otsusega 26.02.08 7-1/08/19 on hageja tõendanud asjaolu, et kostjad ei olnud vabatahtlikult olnud nõus kahju hüvitama ja selle tõttu käis vaidlus ka vastavas komisjonis. Nimetatud tõendid, aga ka fakt, et hageja lasi sõiduki remontida kasutades kaskokindlustuslepingust tulenevaid õigusi, ja lisaks asjaolu, et sõiduk saabus remondist 20.12.2007, kinnitavad veenvalt hageja hoolast käitumist asja remontimisel ja kahju perioodi lühendamisel, sest vaidlus komisjonis lõppes veebruaris 2008, st hiljem kui sõiduk remondist saabus. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et tal ei olnud kohustust kasutada kaskokindlustuslepingust tulenevaid õigusi, ent ometi on hageja seda teinud, mis tegelikult lõpptulemusena vähendas ka kahju tekitavat perioodi ja selle kaudu ka kahju ulatust. Kostjate väide, justkui ei ole usutav, et hageja vaidlusalust sõidukit oleks kasutada just 64 päeva, tuginedes hageja 2007.a. majandusaasta üldistele tulemustele, ei tähenda siiski seda, et nimetatu poleks olnud võimalik. Kohtu arvetes ei tõenda majandusaasta aruanne tegelikku võimalikku konkreetse sõiduki kasutamise perioodi, sest aastaaruande tulemused võivad olla mõjutatud mitte üksnes sõidukite renditulemustest, vaid ka muudest tulemusest, sj kuludest ning teiste sõidukite (sh teist marki) vähesest kasutamisest. Hageja esindaja kohtuistungil antud seletustest, mis võib olla tõendiks lihtmenetluses, nähtub, et õnnetuse päeval viidi sõidukit kliendile ning kohtul puudub alus kahelda, et sõiduk võis olla tihedas kasutuses ning millegagi ei ole välistatud sõiduki võimalik kasutamine aasta lõpu 3-l (okt.-dets.) kuul 64 päeva kokku e. kahju tekitav periood, mille eest hageja VÕS § 132 lg 4 viimase lause kohaselt hüvitist nõudis. Viivis VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb rahalise kohustuse korral võlgnikul tasuda võlausaldajale viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest VÕS § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas ning lg 2 alusel siis, kui kahju tuleb hüvitada muu kui rahakohustuse rikkumise korral, arvestatakse viivist alates aja hetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama.

Hageja tegi ettepaneku MOÜ-le kahju hüvitamiseks 18.03.08 kirjaga 388 64 päeva eest paludes vastust 03.04.08.Viimane vastas hagejale eitavalt vastavalt kirjaga 01.04.08, leides, et saamata jäänud tulu on tõendamata ja märkides, et saamata jäänud rent ei ole saamata jäänud tulu, paludes hinnangut sellele, et sõidukit polnud võimalik asendada mõne teise võimaliku rendiautoga. Kostja M. A ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta ei oleks teadlik kahju hüvitamise kohustustest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjad olid teadlik võimalikust kahju nõudest 01.04.08 ehkki kostjad sellist nõuet ei tunnistanud. Kostjad ei ole hüvitanud saamata jäänud tulu hagejale nende nägemuse järgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et saamata jäänud tulult tuleb viivis välja mõista kooskõlas VÕS § 113 lg 2 alates 01.04.08, mil kostjad pidid olema teadlikud kahjust kui saamata jäänud tulust. VÕS §

alusel on viivis poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga refinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01. jaanuari ja 1. juulit ning lg 2 järgi avaldatakse vastav määr Eesti Panga poolt ametlikes teadaannetes. Kuna hüvitamisele kuuluv põhinõue on 11926 krooni, tuleb hagetav viivis ümber arvestada ja seega on viivisenõue osaliste põhjendatud ja tõendatud. Perioodil 01.01.08-01.07.08 oli intressimäär vastavalt VÕS § -le 94 4% ja seega viivis VÕS § 113 lg 1 järgi 11% (4%+7*%), st päevas 0,03% päevas. Hagi on kohtule esitatud 04.07.08 (tlk 1, hagiavalduse esitamise kuupäev kohtule). Perioodil 01.07.08 kuni 04.07.08 on viivis seega 95 päeva eest (11926 krooni x 95 x 0,03%) on 339,89 krooni. Nimetatud ulatuses tuleb viivis kostjatelt ka solidaarselt väljamõistmisele. Hageja palus viivise välja mõista edaspidiselt (so pärast hagiavalduse esitamist), st 05.07.08 alates kuni põhinõude rahuldamisele teatud kindla summana päevas, küll aga ei ole nimetatu põhjendatud. Nimelt on TsMS § 367 järgi on võimalik viivisenõue esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole veel hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub viivis väljamõistmisele alates 05.07.08 protsendina põhinõudest. VÕS § 94 järgi on intressimäär enne 01.01.09 (so 2008.a II poolaasta) vastavalt 2,5 %, seega viivis 9,5 % aastas e 0,026% päevas /9,5:365/. VÕS § 94 järgi on intressimäär enne 01.07.09 (so 2009 I poolaasta) vastavalt 1% ja seega viivis 8 % aastas e 0,021% päevas. Nimetatud kaalutlustel tuleb välja mõista viivis alates 05.07.08 põhinõudelt 11926 krooni 0,026% päevas kuni 31.12.2008 (incl.) ja alates 01.01.09 kuni 30.06.09 vastavalt 0,021% päevas põhinõudelt 11926 krooni ja alates 01.07.09 viivis põhinõudelt 11926 krooni vastavalt VÕS § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 401 lg 1 p 3 alusel võib kohus lihtmenetluses tehtud otsuses määrata kindlaks lisaks menetluskulude jaotusele ka nende rahalise suuruse. Kostjad omapoolset menetluskulude hüvitamise taotlust ega menetluskulude tõendeid ei esitanud (kohtu ettepanek, lk 65). Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1750 krooni ja kandnud õigusabikulusid 11328 krooni (nimekiri, lk 80). Hagihind on 23520 krooni. Hagi kuulus rahuldamisele 50,7% ulatuses (11926:23520x 100), seega kuuluvad hageja menetluskulud § 162 lg 1, 163 lg 1 alusel kostjate poolt hüvitamisel 50,7% ulatuses. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad kostjad kui solidaarvõlgnikud ka menetluskulude kandmise eest. Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks riigilõivu katteks 887,25 krooni ja õigusabikulude katteks 5743,29 krooni. TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab kohus otsusega poolte senilahendamata taotlused, mistõttu lahendab kohus ka hageja taotluse riigilõivu tagastamisest. Kohus leiab, et hageja taotlus tagastada hagihinna vähendamise korral osaliselt lõiv, ei ole põhjendatud, kuna nimetatu ei tulene riigilõivuseadusest ega tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Riigilõiv kuulub osaliselt TsMS § 150 lg 1, 2 alusel tagastamisele vaid siis, kui lõivu on tasutud ettenähtust rohkem, hageja võtab hagi tagasi, loobub hagist, pooled sõlmivad kompromiss või hagi jäetakse teatud juhtudel läbi vaatamata. RlvS § 15 lg 1 järgi tagatakse riigilõiv tagastatakse:1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;2) kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud;3) kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest;4) kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist;5) kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata;6) kui asja menetlus lõpetatakse, kuna asi ei kuulu taotluse saanud kohtu pädevusse;7) kui abielulahutusakti ei koostata abikaasade leppimise tõttu;8) kui abielulahutuse hagist loobutakse menetluse kestel;9) kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Hagihinna vähendamine ei tähenda seda, et pärast seda oleks varasemalt õigesti tasutud lõiv osutunud seaduses sätestatust rohkem tasutuks ja seega ei kuulu selliselt tasutud lõiv TsMS § 150 lg 1 ega RLvS § 15 lg 1 alusel tagastamisele.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.