Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 19.08.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-21395 Tsiviilasi Krediidikassa AS-i hagi Merle Mirjami vastu 6359.- krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3180.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Krediidikassa AS (reg.nr 11344317, Tallinn, Jõe 3), hageja esindaja Tarvo Ilves, kostja Merle Mirjam ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx x-xx) Resolutsioon Välja mõista Merle Mirjamilt 6359.- krooni Krediidikassa AS-i kasuks. Menetluskulud jätta Merle Mirjami kanda. Välja mõista Merle Mirjamilt 1000.- krooni riigilõivu ja 3000.- krooni tasu õigusabi eest Krediidikassa AS-ik kasuks. Edasikaebamise kord Merle Mirjam võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Pooled sõlmisid 25.06.2008 laenulepingu, mille alusel sai kostja kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu summas 3000.- kr. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 180.- kr tagastama hiljemalt 08.10.2008. Nimetatud kiirlaenu saamiseks pidi isik registreerima end laenu taotlejaks internetikeskkonnas www.euro24.ee ja seejärel sisestama registreerimisel valitud parooli laenuandja internetikeskkonda www.euro24.ee, märkides kasutajatunnuseks oma mobiiltelefoninumbri.

Laenusaaja täidab internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi. Ankeedi kinnitamist koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlevad pooled aktseptina laenu saamiseks ning laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Laenu saamise järgmiseks tingimuseks oli isiku autentimine panga linkide kaudu. Hageja on sõlminud pankadega pangalingi lepingud, mis tähendab, et laenu taotleja nõusolekul edastatakse meile nende andmed. Autentimise eesmärgiks pangalingi kaudu on laenu taotleja isiku tuvastamine. Autentimine pangalingi kaudu toimub selliselt, et laenu taotleja suunatakse interneti keskkonnas lehele, kus on panga logodega pangalingid. Ühele neist vajutades suunatakse laenu taotleja edasi vastava panga internetipanka, kus ta sisestab oma kasutajatunnuse ja koodikaardilt/pin-kalkulaatorist koodi. Seejärel küsitakse laenu taotlejalt, kas isik soovib saata oma isikuandmed laenuandjale: kui isik seda soovib, siis kontrollitakse süsteemis, kas isiku poolt sisestatud andmed on samad, mis pangast saadud andmed. Kui andmed on samad, siis on isik tuvastatud, kui esineb erinevusi andmetes, siis isik ei ole autenditud ja ta ei saa esitada laenutaotlust. Kostja andmed laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja autenditud ning hageja kandis 25.06.2008 kostja pangakontole 3000.- kr. Kostja nimelt võetud laenulepingu tingimuste p 7.3 kohaselt laenusaaja on kohustatud tagastama laenusumma ja tasuma lepingutasu nõuetekohaselt hiljemalt laenu tagastamise tähtaja viimaseks päevaks, s.o 08.10.2008. Hageja saatis kostjale 03.11.2008 teate võlast, millele kostja reageerinud ei ole. 10.12.2008 saadeti hagihoiatus, millele kostja reageerinud ei ole. 22.12.2008 saadetud hagihoiatus, millele kostja reageerinud ei ole. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõla 3000.- kr, viivis 3179.- kr, lepingu sõlmimise tasu 180.- kr. Kostja on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja nõuda kostjalt viivist 0,5% kalendripäevas. Vastavalt laenulepingus kokkulepitud viivisemäärale on viivise arvestus järgmine: 3180.- kr x 209 (viivitatud päevade arv) x 0,5% = 3179.- kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja T.Ilves palub VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 396 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) võla 3180.- kr, viivise 3179.- kr, riigilõivu 1000.- kr, tasu õigusabi eest 3000.- kr. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 07.08.2009. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette