Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

3.2 määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 166 lg 3); 3.3 määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule ning määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse kättetoimetamisest või edastamisest (TsMS § 660 ja § 661).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitatud aruandes leidnud, et aruande koostamise seisuga ei saa väita, et võlgniku esindajad oleksid toime pannud pankrotikuritegusid ja teinud juhtimisvigu PankrS § 28 lg 2 mõttes. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 tähenduses: eelkõige objektiivsed asjaolud – üleüldine olukord Eesti majanduses, majanduslangus ja finantskriis; kriisiolukord ehitus- ja kinnisvaraturul, peaasjalikult kodumaise teenuse nõudluse märkimisväärne kahanemine ja makrokeskkonnast tulenev mõju kõnealusele majandussektorile. Tulenevalt eelkõige ajutise pankrotihalduri aruandest on põhjendatud PankrS § 29 lg 1 alusel KoneTrans OÜ pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata pankrotimenetluse raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 4 alusel kui pankrotimenetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama Eesti Töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Kohus avaldab pankrotimenetluse lõpetamise kohta PankrS § 29 lg-s 1 nimetatud alusel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 3). Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p-le 1 äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi, isikukood ja elukoht ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. ÄS § 58 lg 4 kohaselt ÄS § 58 lg p-s 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Tulenevalt ajutise pankrotihalduri taotlusest ja asjaolust, et enne KoneTrans OÜ pankrotimenetluse algatamist oli Oleg Roosileht KoneTrans OÜ juhatuse liige peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks määrata KoneTrans OÜ dokumentide hoidjaks Oleg Roosileht. Vastavalt PankrS § 150 lg-le 1 on pankrotimenetluse kuludeks muuhulgas ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister (PankrS § 23 lg 2). Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse ajutise pankrotihalduri tasu 18000 krooni ja kulude 223 krooni hüvitamiseks. Kuna ettevõte on varatu – tal puuduvad ka igasugused vahendid ajutise halduri töötasu ja kulutuste hüvitamiseks, siis taotleb haldur mõista halduri tasu + kulutused välja riigieelarve vahenditest (so maksimaalselt 6000 krooni + sotsiaalmaks 1980 krooni). Vastavalt Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 lg-le 8 võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

Ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest on põhjendatud ajutise pankrotihalduri taotlus ajutise pankrotihalduri tasu 7980 krooni määramiseks riigieelarve vahenditest. Ajutisele pankrotihaldurile tasu määramisel arvestas kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Samuti lähtus kohus tasu määramisel võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu on igati vastavuses ajutise halduri tehtud töö mahule ja kulutatud ajale. Määruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse (PankrS § 29 lg 5) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse (PankrS § 23 lg 3).

Helle Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.