2-09-21762/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

2-09-21762 hageja menetluskulude hüvitamiseks. 4.Selgitada, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest Asjaolud Lindorff Eesti AS esitas 13.mail 2009.a. hagi Urmo Hirvesaar`e vastu 12 140.03 krooni põhivõla, intressi ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Danske Bank A/S Eesti filiaal (endine AS Sampo Pank) ja kostja 1.juulil 2006.a. limiidilepingu nr xxxxxxxxxxxxxxxx, millega pank võimaldas kostjal kasutada limiiti summas 15 000.00 krooni intressiga 19 % aastas. Kostja kohustus limiidi tagastama 01.juuliks 2010.a. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt, ütles pank 31.mail 2007.a. lepingu üles. 29.novembril 2007.a. loovutas pank nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 12 140.03 krooni põhivõlga, 4400.03 krooni sissenõutavaks muutunud viivist ja tasumata intresse 211.25 krooni ning lisaks alates 09.maist 2009.a. viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud sissenõutavaks muutunud, 0,052 % päevas põhivõla summalt päevas kuni põhivõla kohase täitmiseni. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostja täisealisele perekonnaliikmele allkirja vastu . TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on tulenevalt 29.novembri 2007.a nõude loovutamise lepingust võlasuhe 01.juulil 2006.a sõlmitud limiidilepingust nr 473JM20607800. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud AS-i Sampo Pank poolt lepingu ülesütlemisega.

2-09-21762 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Pooled on kokku leppinud intressimääras 19 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt VÕS § 415 lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 19 % põhivõlalt aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 12 140.03 krooni, seisuga 08.mai 2009.a. sissenõutavaks muutunud viivis summas 4400.03 krooni ja intress 211.25 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 08.maini 2009.a., tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 09.maist 2009.a 0,052% põhinõude summast päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 3000.00 krooni. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 3000.00 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.