AS Hansapank hagi H K vastu 130 960.14 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
112 686.84 krooni Hageja: AS Hansapank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 15040 Tallinn) Hageja esindaja volikirja alusel jurist Anett Suuder (Liivalaia 8 15040 Tallinn, [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja: H K ( ) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt H Kilt (K) hageja AS Hansapank kasuks võlgnevus summas 130 960,14 (ükssada kolmkümmend tuhat üheksasada kuuskümmend krooni ja neliteist senti) krooni ja viivis protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 112 686,84 Eesti krooni) alates 03.02.2009.a. kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.
3.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakstegemine
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulu 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
2-09-4565 Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS
Hagiavalduse kohaselt:
1.07.02.2005.a. sõlmisid AS Hansapank (edaspidi Hageja) ja H K (edaspidi Kostja) vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping 1; Lisa 1), mille kohaselt võimaldas Hageja Kostjale krediidilimiiti summas 18 000 Eesti krooni, lepingu 1 alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks.
2.Tulenevalt lepingu 1 punktist 5.3 arvestas Hageja igapäevaselt krediidilimiidi kasutamise eest intressi ning intressisumma tuli Kostjal tasuda iga kuu 15. kuupäeval (edaspidi maksepäev). Vastavalt lepingu 1 punktile 5.4 oli Kostja kohustatud hoolitsema selle eest, et tema arvelduskontol oleks maksepäeval piisavalt vaba raha intressi tasumiseks. Lepingujärgne intressimäär oli 16% aastas.
3.Kostja kasutas krediidilimiiti, kuid jättis kasutatud summalt intressi tasumata. 14.12.2007.a. tasus Kostja perioodi 15.10-14.11.2007.a. intressi summas 248 Eesti krooni (Lisa 2). Kostjal on tasumata intress perioodi eest 15.11.2007.a. kuni 31.03.2008.a. summas 1112 Eesti krooni (Lisa 2).
4.Vastavalt lepingu 1 punktile 5.6 kui lepingu 1 lõppemise päeval ei ole Kostja tasunud kasutatud krediidilimiidi summat või kui kaardiga ületatakse krediidilimiiti, kohustub Kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hinnakirja kohast viivist (hageja hinnakirjajärgne viivis on võrdne VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemääraga). Kuivõrd Kostja ei ole tagastanud peale lepingu 1 ülesütlemist Hagejale tema kasutuses olevat krediidilimiiti, tuleb Kostjal Hagejale tasuda viivist summas 1615,32 Eesti krooni. Viivist arvestas Hageja alates 01.04.2008.a. kuni 29.01.2009.a. (Lisa 2, Lisa 3).
5.Kuivõrd Kostja ei täitnud intressi tasumise kohustust olles intressi maksmisega võlgnevuses rohkem kui kolm kuud ning ei täitnud oma kohustusi ka Hageja poolt täiendava tähtaja andmisel, ütles Hageja lepingu 1 ühepoolselt üles. Lepingu 1 ülesütlemise järel oli Kostja kohustatud Hagejale tagastama tema kasutuses oleva krediidilimiidi ning tasuma muud võlgnetavad summad. Kostja lepingu ülesütlemise järel krediidilimiiti summas 18 000 Eesti krooni Hagejale ei tagastanud, tasumata on ka käesoleva avalduse punktis 3 väljatoodud intressi- ning punktis 4 väljatoodud viivisesumma.
6.Kostja lepingust 1 tulenev võlgnevus on Hageja ees kokku 20 727,32 Eesti krooni. millest põhiosa moodustab 18 000 Eesti krooni (Lisa 3). Käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus
7.21.04.2006.a. sõlmisid Hageja ja Kostja käenduseta väikelaenulepingu (Lisa 4, edaspidi leping 2), mille alusel andis Hageja Kostjale laenu 129 000 Eesti krooni.
8.Lepingu 2 punktide 2.3 ja 6.1 kohaselt kohustus Kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 15. kuupäeval (edaspidi maksepäev) annuiteetmaksetena. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu 2 punktis 2.4. 15.04.2010.a.
2-09-4565
9.Lepingu 2 punkti 7.1 järgi kohustus Kostja tasuma Hagejale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusummalt lepingu 2 põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Lepingu 2 põhitingimuste punktis 2.5 oli märgitud intressimääraks 14% aastas.
10.Intressi arvestas Hageja vastavalt lepingu 2 punktile 7.1 igapäevaselt lähtudes 360-päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kalendrikuus. Intressiarvestus toimus maksepäevast maksepäevani ning intressisumma tuli Kostjal tasuda maksepäeval koos igakuise laenu osamaksega.
11.Maksepäeval tasumisele kuuluvad laenu osamaksete ning intressi summad olid fikseeritud Hageja ja Kostja poolt allkirjastatud maksegraafikus (Lisa 5).
12.Kostja ei täitnud eelpool nimetatud kohustusi. Kostja ei tasunud kohaselt perioodil 15.12.2007.a. kuni 15.08.2008.a. tasumisele kuuluvaid laenu osamakseid (nähtub Lisalt 5). Kostjal on tänaseni Hagejale tasumata laenujääk summas 93 648,80 Eesti krooni.
13.Kostja ei täitnud korrektselt ka intressi maksmise kohustust. Kostja ei tasunud kohaselt perioodil 15.12.2007.a. kuni 19.08.2008.a. tasumisele kuuluvaid intressimakseid (nähtub Lisalt 6). Kostjal on Hagejale tasumata intress summas 10 179,80 Eesti krooni.
14.Lepingu 2 punkti 10.1 kohaselt on Kostja kohustatud maksma viivist juhul kui lepinguga 2 seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmise tähtpäeval (ehk maksepäeval) piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise aluseks on Hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määr.
15.Kuivõrd Kostja jättis tasumata laenu osamaksed hagiavalduse punktis 12 toodud maksepäevadel, arvestas Hageja osamaksetega viivitamise eest viivist alates 16.12.2007.a. kuni 19.08.2008.a. Alates lepingu 2 ülesütlemisest on Hageja arvestanud viivist Kostja poolt tasumata laenujäägilt. Nimetatud perioodide eest on Kostjal Hagejale tasumata kokku viivis summas 5 317,74 Eesti krooni (s.h leppetrahvi viivis summas 48,44 Eesti krooni).
16.Vastavalt lepingu 2 punktile 13.3 kohustus Kostja tasuma leppetrahvi kuni 1% varaliste kohustuste summast, juhul kui Kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi ning Hageja ütleb lepingu 2 ühepoolselt üles. Tulenevalt nimetatud punktist arvestas Hagejal lepingu 2 ülesütlemisel leppetrahvi summas 1 038,28 Eesti krooni.
17.Kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus moodustab Hageja ees kokku 110 232,82 Eesti krooni, millest põhiosa on 94 686,84 Eesti krooni (Lisa 6). Lepingu 1 ja lepingu 2 Hageja ennetähtaegne ülesütlemine
18.Kuivõrd Kostja ei täitnud lepingust 1 ja lepingust 2 tulenevaid maksekohustusi, saatis Hageja Kostjale 13.03.2008.a. lepingu 1 ja lepingu 2 (koos lepingud) ülesütlemise teatised (Lisa 7). Ülesütlemise teatistes palus Hageja Kostjal tasuda tekkinud võlgnevused hiljemalt 28.03.2008.a. Hageja hoiatas Kostjat, et juhul kui ta ei tasu võlgnevusi tähtaegselt, loeb Hageja lepingud ühepoolselt ülesöelduks ning pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse. Kuivõrd Kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles Hageja lepingu 1 ühepoolselt üles 31.03.2008.a. ja lepingu 2 19.08.2008.a.
19.Hagejal on Kostjaga olnud e-kirjavahetus (Lisa 8) võlgnevuse tasumise osas. Kostja lubas 18. aprillil 2008.a. Hagejale saadetud e-kirjas, et võtab Hagejaga ühendust. Siiani pole Kostja Hagejaga siiski ühendust võtnud ega võlgnevuse tasumiseks makseid teinud. II Asjaolude õiguslik hinnang
20.TsÜS § 5 sätestab, et tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
21.VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
22.VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
23.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 24. VÕS § 101 lg 1
2-09-4565 punktide 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles.
25.VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist.
26.VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
27.VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
28.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
29.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja. III Kohtumenetluslikud sätted
30.Vastavalt TsMS § 79 lg 1 esitab Hageja hagiavalduse Kostja vastu Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale.
31.Tulenevalt TsMS § 363 lg 1 punktist 4 teatab Hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
32.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Pidades silmas TsMS § 407 lõikes 1 ja 2 toodud võimalusi, palub Hageja kohtul hagi rahuldada tagaseljaotsusega enne eelistungit juhul, kui peaks esinema eelnimetatud paragrahvis sätestatud asjaolu(d).
33.Hageja on nõus arutama kompromissi vaid Kostja sellekohasel kirjalikul ettepanekul. Juhindudes ülaltoodust palub hageja:
1.mõista H Kilt välja AS-i Hansapank kasuks võlgnevus summas 130 960,14 Eesti krooni;
2.mõista H Kopperilt välja AS-i Hansapank kasuks viivis protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 112 686,84 Eesti krooni), alates hagiavalduse esitamise päevast kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni;
3.jätta kõik menetluskulud H Ki kanda.
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 39-44/.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).
2-09-4565 TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus väljastas kostjale hagimaterjalid 16.02.2009 ja 23.03.2009.a. hagis märgitud ja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Pöide vald Pöide küla Saare maakond. Hagimaterjalid tagastati edasiandmata postiasutuse poolt kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte kohtu kantseleis hoiustamisega TsMS § 327 lg 2 alusel /t.l 44/ ja kostjale loeti hagimaterjalid kätte toimetatuks 26.04.2009. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 39-41/. Kostja hagile vastanud ei ole. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud hagis tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Eeltoodu alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja põhjendava osa. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud s.o riigilõiv summas 12 500 krooni /t.l 24/. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud s.o riigilõiv hagi esitamise eest 12 500 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kristel Pedassaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.