Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 2 alusel OÜ Double Drink kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgnikul on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajal on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutisel pankrotihalduril on õigus esitada määruskaebus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Võlgniku pankrotiavaldus ja selle põhjendused. Võlgniku OÜ Double Drink juhatuse liige on esitanud 26.05.2009.a kohtule avalduse OÜ Double Drink suhtes pankroti välja kuulutamiseks. Võlgnik on esitanud seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja. Pärnu Maakohus 10.06.2009.a. määrusega pankrotimenetluse.

algatas

OÜ Double Drink

suhtes

Ajutise pankrotihalduri aruanne. Võlgniku vara. 1) raha kassas summas 0,00 krooni 2) raha arvelduskontol 10220081505019 AS’s SEB Pank 25,36 krooni; 3) raha arvelduskontol 221041549079 AS’s Swedbank 141,68 krooni; 4) nõue Mandarin OÜ (reg.kood 10930332, asukoht Supeluse 23a 80012 Pärnu) vastu summas 51 134,90 krooni - tegemist on OÜ Double Drink ja OÜ Mandarin (OÜ Double Drink juhatuse liikme T. L. seotud äriühing) vaheliste arvelduste saldoga. Kuna OÜ Mandarin ei ole käesolevaks hetkeks andmeid enda majandustegevuse kohta registrile esitanud, puuduvad ajutisel halduril täpsemad andmed deebitori maksevõime hindamiseks. Arvestades aga asjaolu, et nõuet ei ole ligemale aasta jooksul õnnestunud kohtuväliselt sisse nõuda, peab ajutine haldur konservatiivsuse printsiibist lähtudes põhjendatuks nimetatud isiku vastu nõude lootusetuks hindamist. Võla vanust arvestades võib osutuda et ka halduril ei õnnestu nimetatud isiku vastu nõudeid reaalselt sisse nõuda ja seeläbi pankrotivara suurendada. Ka OÜ Double Drink juhtkond on oma seletustes hinnanud kõnealust nõuet lootusetuks. 5) nõue Liviko AS (reg. kood 10117341, asukoht Masina 11 10144 Tallinn) vastu summas 6 000,00 krooni - OÜ Double Drink esitas Liviko AS’le 01.07.2008. arve reklaamiteenuse eest, kuid kuna OÜ Double Drink ei suutnud prognoositud mahus Liviko AS’i toodangut müüa, siis ei ole Liviko AS arvet tasunud. Eeltoodut arvestades on ajutise halduri arvates põhjendatud nõude raamatupidamisarvestuses maha kandmine. Suure tõenäosusega ei õnnestu ka halduril nimetatud isiku vastu nõuet reaalselt sisse nõuda ja seeläbi pankrotivara suurendada. Ka OÜ Double Drink juhtkond on oma seletustes hinnanud kõnealust nõuet lootusetuks. 6) nõue Solitus OÜ (reg. kood 11037360, asukoht Laine 5-19 80016 Pärnu) vastu summas 7 000,00 krooni - Solitus OÜ esitas OÜ’le Double Drink 2008. aasta augustis arve, mille OÜ Double Drink oli nõus tasuma ainult osaliselt – s.o. 7 000,- krooni ulatuses. Poolte vahel jäi kokkulepe, et Solitus OÜ teeb esitatud arve nimetatud summale ringi ja Double Drink OÜ olemasolevat Solitus OÜ arvet raamatupidamises arvele ei võtnudki. Solitus OÜ ei ole uut arvet saatnud, mistõttu kajastub OÜ Double Drink raamatupidamisarvestuses OÜ Double Drink poolt tasutud 7 000,- krooni ettemaksena, kuigi faktiliselt tasuti saadud kauba/teenuse

eest. Eeltoodut arvestades on ajutise halduri arvates põhjendatud nõude raamatupidamisarvestuses maha kandmine. Suure tõenäosusega ei õnnestu ka halduril nimetatud isiku vastu nõuet reaalselt sisse nõuda ja seeläbi pankrotivara suurendada. 7) põhivarana arvel olev kahekohaline diivan (asukohaga Kuninga 17 Pärnu) raamatupidamis-arvestusliku jääkväärtusega 39 947,00 krooni – arvestades asjaolu, et kõnealune vara on olnud pikema ajaliselt kasutuses avalikus lõbustusasutuses, on ajutine haldur seisukohal, et diivani tänane turuväärtus jääb oluliselt alla raamatupidamisarvestuslikule jääkväärtusele. Ajutine haldur on seisukohal, et kasutatud mööbli hind on mitte enam kui 10 000,- krooni. Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Double Drink olemasoleva vara reaalne väärtus suure tõenäosusega oluliselt ei ületa 10 000.- krooni (pigem võib osutuda väiksemaks seoses raskustega OÜ Double Drink raamatupidamisbilansis kajastuva vara realiseerimisel). Võlgniku võlad Tuginedes OÜ Double Drink raamatupidamise ning teistelt isikutelt kogutud andmetele on pankrotimenetluse algatamise seisuga äriühingu võlad järgmised: 1) Pandiga tagatud nõuded - puuduvad 2) Pandiga tagamata nõuded vähemalt 465 238,52 krooni, sh.

- isiku poolt äriühingule antud lühiajaline

g) võlg Prike AS’le (reg.kood 10310368, asukoht Peterburi tee 92G 11415 Tallinn) kogusummas 15 065,20 krooni - 2008. aastal tasumata kauba ostu-müügiarved; h) võlg Palladium Turvateenused OÜ’le (reg.kood 11194071, asukoht Väike-Ameerika 8 10129 Tallinn) kogusummas 85 430,20 krooni - 2008. aastal osutatud mehitatud valveteenuste tasumata arved; i) võlg ISS Eesti AS’le (reg.kood 10031220, asukoht Vilde tee 129 12613 Tallinn) kogusummas 306,00 krooni - 2008. aastal tasumata puhastusteenuste arved; j) võlg Dzingel AS’le (reg.kood 10379414, asukoht Männiku tee 89 11213 Tallinn) kogusummas 3 868,00 krooni - 2008. aastal tasumata arved. k) võlg Elme Messer Gaas AS’le (reg.kood 10488333, asukoht Kopli 103 11712 Tallinn) kogusummas 1 100,00 krooni - 2008. aastal tasumata kauba ostu-müügiarved. l) võlg Avera-Tradin AS’le (reg.kood 10253481, asukoht Aardla 25d 50110 Tartu) kogusummas 720,35 krooni - 2008. aastal tasumata kauba ostu-müügiarved. m) võlg Klinkmann Eesti AS’le (reg.kood 10383396, asukoht Mehaanika 2b 10616 Tallinn) kogusummas 414,90 krooni - 2008. aastal tasumata kauba ostu-müügiarved. n) võlg Effex AS’le (reg.kood 10183792, asukoht Rebase 3 50104 Tartu) kogusummas 2 472,00 krooni - 2008. aastal tasumata kauba ostu-müügiarved. o) võlg Rentokil OÜ’le (reg.kood 10426131, asukoht Türi 3 11313 Tallinn) kogusummas 1 888,00 krooni - 2008. aastal tasumata kauba ostu-müügiarved. p) võlg Moderato A&M OÜ’le (reg.kood 10083808, asukoht Jalaka 4 80019 Pärnu) kogusummas 1 020,00 krooni - 2008. aastal tasumata kauba ostu-müügiarved. q) võlg Veolia Keskkonnateenused AS’le (endine ärinimi Cleanaway AS, reg.kood 10814608, asukoht Artelli 15 10621 Tallinn) kogusummas 7 135,05 krooni - 2008. aastal tasumata prügiteenuste arved. r) võlg Pernod Ricard Estonia OÜ’le (reg.kood 10230994, asukoht Pärnu mnt 160E 11317 Tallinn) kogusummas 9 570,65 krooni - 2008. ja 2009. aastal tasumata kauba ostu-müügiarved. s) võlg Renor Ehitus OÜ’le (reg.kood 10052564, asukoht Suur-Jõe 38a 80021 Pärnu) kogusummas 30 000,00 krooni - 2008. aastal tasumata kauba ostu-müügiarved. t) võlg Asuur OÜ’le (reg.kood 10624575, asukoht Harju 35 80023 Pärnu) kogusummas 8 100,00 krooni - 2008. aastal tasumata raamatupidamisteenuse arved. u) võlg Pankade Kaardikeskuse AS’le (reg.kood 10452335, asukoht Laki 12 10621 Tallinn) kogusummas 120,00 krooni - 2008. aastal tasumata arved. v) võlg Eesti Fonogrammitootjate Ühingule (reg.kood 80032600, asukoht Endla 3-6101 10122 Tallinn) kogusummas 3 306,91 krooni - 2008. ja 2009. aastal tasumata arved.

õ) võlg Ekspress Hotline AS’le (reg.kood 10035873, asukoht Weizenbergi 20 10150 Tallinn) kogusummas 3 345,30 krooni - 2008. ja 2009. aastal tasumata arved. ä) võlg Ekspresskataloogide AS’le (reg.kood 10041371, asukoht Weizenbergi 20 10150 Tallinn) kogusummas 3 186,00 krooni - 2008. aastal tasumata arved. ö) võlg EMT AS’le (reg.kood 10096159, asukoht Valge 16 11413 Tallinn) kogusummas 782,50 krooni - 2009. aastal tasumata telefoniteenuste arved. ü) võlg Pilot Reklaam OÜ’le (reg.kood 10867094, asukoht Pikk 4-10 80013 Pärnu) kogusummas 2 360,00 krooni - 2008. aastal tasumata arve. aa) võlg Elion Ettevõtted AS’le (reg.kood 10283074, asukoht Endla 16 15033 Tallinn) kogusummas 1 713,44 krooni - 2009. aastal tasumata telefoniteenuste arved. ab) võlg Eugesta Eesti AS’le (endine ärinimi Tobaccoland Eesti AS, reg.kood 10028896, asukoht Punane 42 13619 Tallinn) kogusummas 337,00 krooni - 2009. aastal tasumata kauba ostu-müügiarve. ac) võlg RS Raamatupidamine OÜ’le (reg.kood 10868076, asukoht Ringi 37-61 80012 Pärnu) kogusummas 4 720,00 krooni - 2009. aastal tasumata raamatupidamisteenuse arve. ad) võlg Arkogren AS’le (reg.kood 10239601, asukoht Põikmäe 4 Tänassilma tehnopark, Tänassilma küla Saku vald 76401 Harju maakond) kogusummas 32 646,00 krooni - 2008. aastal tasumata kauba ostu-müügiarved. af) võlg Astro Baltics OÜ’le (reg.kood 10386779, asukoht Raatuse 20 51009 Tartu) kogusummas 3 136,00 krooni - 2008. aastal tasumata arve. ag) võlg Citrus OÜ’le (reg.kood 11410617, asukoht Vaksali 17a 50410 Tartu) kogusummas 13 000,00 krooni - 2008. aastal tasumata kauba ostu-müügiarved.

Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Double Drink teadaolevate ja sissenõutavaks muutunud võlgade suurus on vähemalt 465 tuh. krooni (äriühingu võlad kasvavad iga päevaga seoses tähtaegadeks tasumata võlgadelt viivitusintresside lisandumisega).

Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele Vastavalt pankrotiseaduse §’le 31 lg 4 juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Haldurile ei ole teada ühtki asjaolu, mis võimaldaks käesoleval juhtumil ümber lükata seaduses sätestatud maksejõuetuse eelduse. Pankrotihaldur olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, realiseerimisnäitajaid, on seisukohal, et OÜ Double Drink on maksejõuetu. Ta ei suuda täita olemasolevaid võlakohustusi ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate lühiajaliste kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Äriühingul puudub äritegevuseks vajalik pind, kaubavarud, töö- ja teenuslepingud. Võlgniku netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanikud sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõu käivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka väljastpoolt täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Seoses eeltooduga ei näe ajutine pankrotihaldur ilma mahukate investeeringuteta käesoleval hetkel enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Hinnang juhatuse tegevusele seoses võlgniku netovara tasemega Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil osaühingu netovara vähenes alla seaduses sätestatud alapiiri, oli äriühingu juhatuse liikmetel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Tuginedes ajutisele haldurile esitatud OÜ Double Drink raamatupidamisandmetele võib väita, et äriühingu omakapital langes pöördumatult alla poole osakapitalist (st. alla seaduses sätestatud alampiiri) juba hiljemalt 2008. aasta novembri lõpuks. Omakapital muutus lausa negatiivseks (st. äriühingu varad ei katnud ära äriühingu kohustusi ning sisuliselt tegutseti võlausaldajate arvel) hiljemalt 2008. aasta detsembri lõpuks (seisuga 31.12.2008. moodustas omakapital – 176 153,- krooni). Mitte miski äriühingu edasises tegevuses ei viidanud võimalusele, et samal viisil äritegevuse jätkamisel, suudab äriühing mõistliku aja jooksul (ÄS §’st 180 tulenevalt 20 päeva jooksul) omakapitali taastada ning makseraskused ületada. Seisuga 10.06.2009. koostatud OÜ Double Drink raamatupidamisbilansist nähtuvalt moodustas äriühingu arvestuslik netovara juba 373 008,08 krooni. Ajutise halduri andmetel esitati äriühingu juhatuse poolt pankrotiavaldus kohtule alles 2009. aasta maikuus, s.o. oluliselt hiljem pärast alalise maksejõuetuse ilmnemist (lähtudes võlgniku enda raamatupidamisandmetele!). Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Double Drink juhatuse liikmed on rikkunud Äriseadustiku §’s 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Arvamus tagasivõidetavate tehingute ja muul alusel nõuete esitamise võimaluste kohta

Ajutisel halduril ei ole käesoleva aruande esitamise hetkeks andmeid ühegi tõsiseltvõetava võimaluse kohta vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks. Äriühing on küll 2009. aasta veebruaris realiseerinud valdava osa temale kuulunud põhivarad (klubi sisustuse ja tehnika) E. N. hinnaga kokku 157 627,00 krooni (millele lisandus käibemaks, st. kokku summa 186 000,krooni), kuid ajutisel halduril ei ole andmeid, et kõnealust vara oleks täna võimalik vabal turul võõrandada oluliselt kõrgema hinnaga. Poolte vahel vastastikuste nõuete tasaarveldamist vara müügihinna ulatuses aga kehtiv seadusandlus ei keela ning Riigikohtu praktika kohaselt ei loeta seda ka teiste võlausaldajate huve kahjustavaks. Pankrotimenetluses võib osutuda võimalikuks esitada nõudeid OÜ Double Drink juhatuse liikmete vastu kahjunõudeid seoses asjaoluga, et isikud ei ole äriühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult esitanud äriühingu pankrotiavaldust. Arvestades olemasolevaid OÜ Double Drink raamatupidamise dokumente on ajutine haldur seisukohal, et äriühingu juhatuse liikmed oleksid pidanud märkama äriühingu varade puudumist kõikide kohustuste katteks juba 2008. aasta detsembris. Kohtusse varaliste nõuete esitamine juhatuse liikme vastu ei garanteeri aga veel vastava kohtuasja võitu ning seda, et pankrotimenetlusse õnnestub ka reaalselt saada märkimisväärselt juurde vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Seoses OÜ Double Drink pankrotimenetluse algatamisega on juba tekkinud ajutise pankrotimenetluse kulud. Juhul kui kohus kuulutaks välja äriühingu pankroti, tuleb pankrotihalduril pärast pankrotiotsuse tegemist täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad samuti kohe paratamatult rahalised väljaminekud, nagu näiteks: 1) pankrotiseaduse §-s 34 lg 1 sätestatud kohustus teavitada kirjalikult teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast (otsesed väljaminekud kaasnevad vähemalt postmarkide ja ümbrike maksumuse ulatuses); 2) pankrotimenetluse protsessitoimingute (nõuete kontroll, nõuete kaitsmise koosoleku kohta ametliku teadaande avaldamine ja koosoleku läbiviimine, jaotusettepaneku koostamine ja sellega tutvumise kohta ametliku teadaande avaldamine, jne); 3) pankrotiseaduse §-s 130 lg 5 sätestatud halduri kohustus näha ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks. Lisaks kaasnevad kõigi muude halduri poolt tehtavate toimingutega (sh. võimalike nõuete ja kahjude sissenõudmisega) paratamatult kulud. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolev OÜ Double Drink vara ei kata ära isegi ajutise pankrotimenetluse kulusid, rääkimata pankrotimenetluse kuludest. Lisaks on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Double Drink pankrotimenetlusel puudub mõte juhul kui pankrotivara ei suudeta läbi pankrotimenetluse suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. OÜ Double Drink pankrotimenetluses on pankrotivara suurendamine võimalik aga eelkõige läbi juhatuse liikmete vastu algatatavate kohtumenetluste, millega seotud kulude katteks OÜ’l Double Drink igasugused vahendid puuduvad. Eeltoodut arvestades peavad OÜ Double Drink võlausaldajad olema nõus finantseerima pankrotimenetlust ning selle raames võimalike algatatavate kohtumenetlusega seotud kulusid. Samas ei saa ajutine haldur kuidagi garaneerida, et pankrotimenetluses läbiviidava kohtumenetluse tulemusena õnnestub halduril pankrotivara ka faktiliselt niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Seega võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Kuna käesoleval hetkel puuduvad ajutisel halduril andmed isiku kohta, kes oleks nõus finantseerima OÜ Double Drink pankrotimenetlust, siis ajutine haldur

leiab, et esineb pankrotiseaduse §-s 29 lg 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on ajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas.

Pankrotiseaduse § 1 lg 1 kohaselt pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus; lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et kuivõrd ajutise pankrotihalduri aruandes esitatuga on tõendatud, et võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, maksejõuetu. Siinkohal kohus aruandes märgitut enam ei korda.

siis

võlgnik

on

Ajutise pankrotihalduri arvamus äriühingu maksejõuetuse põhjuste kohta on järgmine. Tuginedes pankrotiseaduse §’le 22 lg 5 peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine haldur on temale käesolevaks hetkeks esitatud dokumentatsiooni alusel seisukohal, et OÜ Double Drink maksejõuetus on kujunenud majanduslike põhjuste (muu asjaolu) ja äriühingu juhatuse liikmete raskete juhtimisvigade koosmõjul: 1) äriühingu juhtide valearvestused seoses alustatud äritegevusega. Äriühingu kui toitlustusasutuse tegevuse käivitamiseks ja tööshoidmiseks tehti märkimisväärseid kulutusi (sh. ruumide üür, ruumide remont, valmistoidu sisseost, õhtustel üritustel mehitatud valveteenus), samas kui tegevusest saadav tulu jäi tagasihoidlikuks. Äriühingu tagasihoidlikku käivet võib seletada äriühingu “noorusega”/”turul tundmatusega”, üleüldise majanduslangusega ja sellest tuleneva toitlustusasutuste külastatavuse vähenemisega. Kindlasti ei tulnud aga toitlustusasutusena ja ööklubina ennast tõestada püüdva äriühingu mainele kasuks ka 2008. aasta oktoobris toimunud politseireidi tulemused (klubist leiti alkoholijoobes alaealisi); 2) äriühingu alakapitaliseeritus; osanike suutmatus/soovimatus investeerida ettevõttesse täiendavat kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda ning äriühingu tegevust arendada; 3) potentsiaalsete investorite huvi puudumine madalseisus oleva äriühingu vastu, mistõttu ettevõttesse ei ole õnnestunud saada investeeringuid ka väljastpoolt. 4) äriühingu juhatuse liikmete poolne raske juhtimisviga, mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmisega. Äriühingu omakapital on alates 2008. detsembrist kuni pankrotimenetluse algatamiseni olnud negatiivne, ehk teisisõnu on äriühing tegutsenud sel perioodil sisuliselt võlausaldajate vara arvel. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital oli hävinud, saab käsitleda pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana (võlgniku juhtorgani liikmete poolt oma kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu). Seaduses sätestatud toimingute viivitamatu tegemata jätmisega on äriühingu juhid aidanud kaasa sellele, et äriühingu maksejõuetus on nii ulatuslik.

Kohtuistungil võlgniku esindaja selgituse kohaselt tõepoolest 2008.a. juulikuust oli tegemist pankrotiseisuga, hilisemalt küll majandusseis veidi paranes, kuid pankrotiseisust äriühing välja ei tulnud. Lootus oli majanduslikku olukorda veel paranda ja tegevust jätkata. Kohus leiab, et juhatuse liikme M. S. selgitus ei ole arvestatav, sest kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Juhatus on nimetatud kohustuse jätnud täitmata raske hooletuse tõttu (võlgniku juhatuse liikmete tahtlus ei ole tuvastamist leidnud) ja kohus käsitleb seda raske juhtimisveana, mis aga ei ole põhjuslikus seoses äriühingu maksejõuetuse tekkimisega. Pankrotiseis süvenes. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Võlgnikul puuudub vara ning vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Puudub vara tagasivõitmise võimalus ning ajutine haldur on põhjendanud vara tagasinõudmise võimaluse puudumist. Pankrotiavalduse esitaja ei ole nõus kandma pankrotimenetluse kulusid ning võlausaldajad pankrotimenetluse finantseerimisest ei ole huvitatud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul OÜ Double Drink vara turuväärtuseks on kokku kuni 10 000,00 (kümme tuhat) krooni (kui sedagi). Rahalisi vahendeid on 167.04 krooni, kusjuures M. S. on ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks maksnud 7843.00 krooni, mis kokku kataks ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud. Kohus leiab, et märgitud asjaoludel tuleb OÜ Double Drink pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus määrab ÄS § 58 lg 1 p 4 alusel OÜ Double Drink dokumentide hoidjaks M. S., kes on andnud sellekohase nõusoleku. Ajutine pankrotihaldur taotleb talle tasu määramist summas 10 850.- krooni (millelt väljamakse tegija on kohustatud tasuma täiendavalt riigile sotsiaalmaksu summas 3 581,00 krooni). Ajutine pankrotihaldur taotleb samuti kulude hüvitamist summas 3 412,68 krooni (mõista välja OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks, registrikood 10609096, arveldusarve 221013804535). Ajutise pankrotihalduri poolt on esitatud tööaja arvestus. Võlgnik vastuväiteid tööaja arvestusele ja tasu suurusele, samuti kantud kuludele ei esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri poolt täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu, keerukust ning ülesannete täitmiseks kulutatud aega, samuti ajutise halduri kutseoskusi, vastavad ajutise halduri poolt esitatud andmed tegelikkusele. Eeltoodut arvestades määrab kohus PankrS § 23 lg 1, 2 ning pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord § 1 lg 2, lg 5, § 2 lg 1, lg 2, lg 3, lg 4, lg 5, lg 6, lg 9, § 7 alusel ajutise halduri tasuks 10 850.- krooni (millelt väljamakse tegija on kohustatud tasuma täiendavalt riigile sotsiaalmaksu summas 3 581,00 krooni). Kulud kuuluvad hüvitamisele summas 3 412,68 krooni.

Maili Tartu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.