Tsiviilasi nr 2-08-86578
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. juuli 2009a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär
Kohtunik Ülle Raag Jana Kaaver
Tsiviilasja number
2-08-86578
Tsiviilasi
AS EMT hagi PxxxxxTxxxxxxxx vastu võlgnevuse 2631.69 krooni ja viivise 2630.69 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, Tallinn 19095) Hageja esindaja: Tarvo Ilves, AS Julianus Inkassso OÜ( registrikood 10686553, asukoht Jõe 3 Tallinn 10151), telefon 681 44 00, faks : 681 44 01, e-post: [email protected] Kostja: PxxxxxxTxxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
14.07.2009
AS EMT hagi Pxxxxx Txxxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Pxxxxx Txxxxxxxxxx AS EMT kasuks 5262.38( viis tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 38 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 2631.69 krooni moodustab põhivõlg ja 2630.69 krooni viivis. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta kostja kanda. Mõista välja Pxxxxx Txxxxxxxxxx AS EMT kasuks 600( kuussada) krooni tasutud riigilõivu katteks ja 1000 ( üks tuhat) krooni õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1 (3)
1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 13.veebruariks 2009a. Kostjale saadetu tagastati kohtule postiasutuse poolt hoiutähtaja möödumisel. Kohus kasutas hagimaterjali kostjale kättetoimetamiseks kõiki Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud võimalusi, lisaks sellele nõudis andmeid lähisugulastelt. See kõik ei võimaldanud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Hageja taotles, vastavalt TsMS § 317 lg 1, kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel (tl.51). Menetlusdokumendid anti kätte ja kohtukutse edastati väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohus määras kohtuistungi 14.juulile. Hageja taotles asja lahendamist ilma temata, kostja puudumisel rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 410 kohaselt. Kohtuistungile pooled ei ilmunud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 410 alusel, kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg 3 alusel. Kostja on kasutanud hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid, kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista tasutud riigilõivu 250+250+100 krooni ja õigusabikulud 2500 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud on välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 600 krooni, millest 250 krooni hagilt tasutud riigilõiv (tl.7), 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv (tl.6,24) ja 100 krooni riigilõiv kuulutuselt Ametlikes Teadaannetes (tl.52). TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 10000 krooni sissenõutava kulu maksimaalseks suuruseks 5000 krooni. Hageja esindaja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist kostjalt summas 2500 krooni ja esitanud selle kohta tõendi (tl.5). 2 (3)
Kohus leiab, et tasu õigusabi eest selles asjas summas 2500 krooni ei ole ei põhjendatud ega ka vajalik. TsMS § 175 lg.1 on sõnastatud, et „... kohus mõistab esindaja ... kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses“. Seega tuleb kohtul hinnata mitte nõude suurust (ja selle alusel tabelis märgitud tasu piirmäära), vaid asjas põhjendatud ja vajalikku töömahtu. Põhjendatud ja vajalik töömaht sõltub asja õiguslikust keerukusest, tõendite hulgast ja tõendamiskoormisest, menetluse käigust jm. sellistest asjaoludest, millest sõltub esindaja töö hulk, keerukus. Neist asjaoludest sõltuvad ka esindaja tasu ja muud kulud, s.t. kui suure tasu maksmine ja kui suurte kulude tegemine oli põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et lahendatud asi oli minimaalse töömahuga ja minimaalse keerukusega: hagi saabus kohtu menetlusse 19.12.2008 ja saab lahendi tagaseljaotsuse näol 31.07.2009. Seega oli asi kohtumenetluses peaaegu 8 kuud ja kohtumenetluse käigus tuli hageja esindajal teha üks menetlustoiming: teatada kohtule andmed kostja kohta, mis võimaldaksid menetlusdokumentide kätteandmist kostjale. S.t. et ei tulnud ümber lükata kostja vastuväiteid, esitada täiendavaid tõendeid jms. Hagiavaldus põhineb pooltevahelisel kirjalikul lepingul ja tüüptingimustel. Seega on ka hagiavalduses sisalduv nõue õiguslikult minimaalse koosseisuga ja minimaalsete asjaoludega. Õigusvaldkonnas on esindaja töö n.ö. korduvkasutatav ehk üks kord juba kasutatud teadmisi (või ette valmistatud materjale) on võimalik kasutada ka järgmistel kordadel, mis oluliselt vähendab tegelikku töö mahtu. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks lepingulise esindaja tasu välja mõistmist taotletud ulatuses – 2500 krooni – ja mõistab tasu välja summas 1000 krooni, mis moodustab põhinõudest 38%. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 173, § 1741; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.