Kohtulahend

2-06-32433

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunikuabi

Nona Alas

Määruse tegemise aeg ja koht

28.07.2009 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue

2-06-32433 AS P avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja: OÜ S(registrikood xxx; asukoht xxx) hageja esindaja: advokaat M Traat (Advokaadibüroo Eipre&Partnerid, Juhkentali 8-9/10, Tallinn 10132) kostja: AS P (registrikood xxx, asukoht xxx)

Resolutsioon

2-06-32433 usutav ning viitab tegelikult sellele, et kostjale võis osutada õigusabi kostja kasuks töötav isik. Peale arve puuduvad igasugused tõendid AS P õigusabi kulu kandmise kohta. Puudub õigusabi leping, milles väidetav tasu ja tasumise tingimused kokku lepiti. Hageja arvab, et kostjat esindas tema töötaja ning kostja AS P ei ole tõestanud vastupidist. OÜ S juhib tähelepanu asjaolule, et taotluses menetluskulude kindlaksmääramises on AS P leppinud kokku tulemustasus 5% hagi hinnast. Vastuväite kohaselt, pankrotimenetluses esitatavad hagid nõude tunnustamiseks ei ole samaväärsed tavapärase hinnaga hagiga. Pankrotimenetlust reguleerivad eraldi sätted ja nõude tunnustamise hagilt tasutakse riigilõivu 80 krooni, mitte nõude suurusest tulenevalt. Selline lõiv on seaduses ette nähtud põhjusel, et reeglina jääb pankrotimenetluses enamik nõuetest, mis kuuluvad II järku ja ei ole tagatud pandiga, rahuldamata. Sellest tulenevalt on kokkulepe, mis sätestab esindaja tasuks 5% hagi hinnast pankrotimenetluses esitatava nõude tunnustamise vaidluses, ebaadekvaatne ja motiveerimata kokkulepe, samuti äärmiselt ebaõiglane hageja suhtes. Hageja ei oleks saanud raha OÜ NB pankrotimenetluses reaalselt kätte ka siis, kui tema nõue oleks tunnustatud, kuna pankrotihalduri andmetel pandiga tagamata nõuete hüvitamiseks vara nagunii ei jätku. Lähtudes eeltoodust palub hageja jätta esitatud avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata, kuna OÜ K ei ole osutatud õigusabiga mingit seost ja ühestki dokumendist ei nähtu, et kostja oleks reaalselt õigusabi kulusid kandnud. Kohus edastas hageja vastuväite AS P ning soovis kostja seisukohta. 13.04.2009.a. esitati kohtule kostja vastus. Vastuse kohaselt, õige on hageja väide, et antud kohtumenetluses esindas AS P kutsealane jurist T V . Sellest ei saa aga veel järeldada, et AS P õigusabi osutanud isikuks oli just T V füüsilise isikuna. T V esindas AS P käesolevas kohtuvaidluses kostja ja OÜ K vahel sõlmitud sellekohase õigusabilepingu alusel, kuid lepingus ettenähtud tasu pidi AS P maksma lepingupoolest äriühingule. AS P puudub täpne info selle kohta, millise lepingu alusel T V täidab OÜ K kohustusi ja see ei omagi kostja arvates tähendust hageja kohustuse seisukohalt hüvitada kostjale kostja ja OÜ K vahelise õigusabilepingu alusel kantud õigusabikulud. Kostjale teadaolevalt olukord, kus isik sõlmib lepingu õigusabiteenuste osutamiseks äriühinguga (nt advokaadi- või õigusbürooga), kuid teenust osutab (nt esindab klienti kohtus) füüsiline isik (vastavalt advokaat või muu jurist) ongi Eesti oludes enamlevinud praktika, mistõttu kostjale jäävad täiesti mõistetamatuks hageja sellekohased kahtlused ja vastuväited. Samuti AS P jääb selgusetuks, millistest asjaoludest lähtudes võis hageja jõuda järeldusele, et T V on AS P töötaja. AS P kinnitab, et hageja eeltoodud kummaline oletus ei vasta tõele. Kostjale jääb arusaamatuks hageja hinnang, et “ ei ole loogiline ega usutav” kostja poolt kohtule esitatud arve ärakirjast nähtuvad õigusabilepingu tingimused, milliste kohaselt AS P pisi maksma õigusabiteenuste eest alles pärast teenuse osutamist, s.o. käesoleva kohtuvaidluse lõppemist. Kostjale teadaolevalt on taoliste tingimustega õigusabilepingud Eesti tänapäevasel õigusabiteenuste turul peaaegu sama palju levinud kui kulutatud aja põhise tasu maksmist sätestavad õigusabilepingud. Taolistel tingimustel õigusabiteenuste tellimine/osundamine on teatavatel asjaoludel, millised esinevad ka käesolevas õigusvaidluses, tavapärane. Kostja ei saa nõustuda ka hageja hinnanguga, et ebausutav on lepingupartneritel sellise vastastikuse usalduse olemasolu, mille puhul õigusabi osutaja ei pea vajalikuks nõuda kliendilt täieliku või osalise ettemaksu tasumist. Vastuväite kohaselt, ilmselgelt asjakohatu on hageja väide, et AS P ja OÜ K vahel puudub õigusabileping. AS P kinnitab taas, et vastav leping on olemas, nagu see nähtub ka kohtule esitatud arve ärakirjast. AS P jääb selgusetuks hageja kirjaliku vastuväite p 3 toodud arutlus pankrotimenetluses tasutava riigilõivu suuruse, pankrotivara võimaliku suuruse jne. kohta. Kostja peab siiski vajalikuks märkida, et mitte AS P ei esitanud hagi OÜ S vastu nagu võib nähtuda hageja arutlusest, vaid hoopis OÜ S esitas AS P vastu põhjendamatu hagi, mille eest oma õiguste kaitsmiseks pidi kostja kandma õigusabikulusid. AS P hinnangul oleks äärmiselt ebaõiglane, kui sellises olukorras kostja poolt kantud menetluskulud jäävad hüvitamata.

2-06-32433 Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 800000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 220000 krooni. AS P poolt esitatud taotlus lepingulise esindaja kulude 33000 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. - Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, mistõttu võib kuludokumendiks olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Õigusabikulud on tõendatud avaldusele lisatud arvega, arvel on märgitud tasumisele kuuluv summa. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Menetluskulude nimekiri, milles on loetletud, milles seisnevad menetluskulud, sisaldub avalduses. Menetluskulud on lepingulise esindaja õigusabikulu. Menetluskulude avalduse esitaja ei pea lisama avaldusele menetluskulusid tõendavaid dokumente. Lähtudes eeltoodust ei ole kliendileping menetluskulude kindlaksmääramisel tõendiks. - AS P menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on kirjeldatud osutatud õigusabi sisu ja ulatust. Kostjale osutatud õigusabi sisaldab kokku 17,5 tunni jooksul dokumentide koostamist ja kostja esindamist esimese ja teise astme kohtus. Tsiviilasja on menetlenud lisaks Harju Maakohtule ka Tallinna Ringkonnakohus. Tsiviilasja arutati Harju Maakohtus kahel kohtuistungil, Tallinna Ringkonnakohtus toimus üks kohtuistung. Kohtunikuabi peab põhjendatuks ja vajalikuks taotletud õigusabikulude suurust 33000 krooni. - Riigilõivuseaduses on pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel riigilõivu suurus määratud kindla summana ja ei ole sõltuvuses tsiviilasja hinnast. - TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. OÜ S ei ole tõendanud oma arvamust, et AS P esindanud T V on AS P töötaja. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole T V le tehtud väljamakseid AS P. - Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud AS P esitatud OÜK arvel nr 12/22 on märgitud, et osutatud teenus on õigusabi kohtuvaidluses OÜ S hagis nõude tunnustamiseks NB pankrotimenetluses (ts.asi nr.2-06-32433). Kohtunikuabil puudub alus kahelda esitatud arve tõele vastavuses. OÜ S ei ole tõendanud oma seisukohta, et vaidlusalusel tsiviilasjal puudub igasugune seos OOÜ K . Kliendilepingut ei pea menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi

2-06-32433 vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 124, § 138, § 144, § 173 - § 178, § 230 lg 1, § 466, § 661

Nona Alas kohtunikuabi