Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

VÕLGNIKU NÕUE JA SELLE PÕHJENDUS

Pankrotiavalduse kohaselt alustas Antsla Aknatehas OÜ tegevust 2007.aasta märtsis. Põhitegevusalaks oli plastikakende tootmine. Ettevõtte käivitamisaeg sattus aega, mil ehitusturg hakkas kokku kuivama, käibed jäid prognoositust väiksemaks ja ei suudetud konkureerida suuremate ettevõtete hindadega. Seoses püsiva maksejõuetusega palub võlgnik Antsla Aknatehas OÜ pankrot välja kuuluda.

AJUTISE PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande koos lisadega (tl 23-177), millest nähtub, et võlgniku reaalne majandustegevus algas 2007.aasta kevadel. Kuna osanike poolt paigutati äriühingu osakapitali vaid 42 000 krooni, oli tootmistegevuseks vajalike seadmete ostmiseks ning majandustegevuse käivitamiseks vaja leida lisaraha. 2007.a. märtsikuus võttis võlgnik pangast lühiajalist laenu ning soetas võlgniku juhatuse liikme Aigar Raidmaga seotud äriühingult PVC akende valmistamise seadmed. Tootmistegevuseks pind üüriti. Kuna äriühingu tegevust alustati valdavalt teistelt isikutelt laenatud või renditud vara baasil, samas kui esimestel tegevuskuudel müügitulu puudus, siis langes äriühing koheselt tegevuse alustamisel sügavasse arvestuslikku kahjumisse. Esmakordselt müüs võlgnik oma toodangut 2007.aasta juunikuus. 2008.aasta juulis, augustis ja septembris äriühingul käive puudus- seega äriühingu majandustegevus oli sisuliselt lõppenud juba 2008.aasta juuliks. Edasistel perioodidel tekkinud vähene käive on olnud seotud lõpetamistoimingutega ning kaubajääkide jms. realiseerimisega. 2008.aasta oktoobris andis võlgnik enda tootmistegevuseks vajalikud seadmed üle suurimale võlausaldajale OÜ Rehau Polymer, et see need realiseeriks, mis seni ei ole õnnestunud. Ka 2007.majandusaasta lõpus ning 2008.a. lõpus omanike poolt äriühingule antud laenude jms. kahjumi katteks kandmine ei ole äriühingu majandusseisu oluliselt parandanud ning pööret paremuse poole toonud. Võlgniku omakapital ei vasta seaduses sätestatud nõuetele faktiliselt 2007.aasta märtsist ning alates 2008.aasta jaanuarist on omakapital olnud pöördumatult negatiivne. Võlgniku teadaoleva vara reaalne väärtus ei pruugi oluliselt ületada 3 777 krooni; võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 361 034,49 krooni. Olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, realiseerimisnäitajaid, on ajutine haldur seisukohal, et

2 (5)

võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Äriühingu majandustegevus on 2008.a. keskpaigast täielikult seiskunud ning majandustegevuseks vajalikud üüri, töö- jms. lepingud on lõpetatud. Võlgniku netovara on vähemalt 2008.a. algusest märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Pankrotiavaldus esitati võlgniku juhatuse poolt kohtule alles 2009.a. aprillis, s.o. oluliselt hiljem pärast alalise maksejõuetuse ilmnemist. Võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud Äriseadustiku §-des 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Alalise maksejõuetuse kujunemise põhjusteks peab ajutine haldur järsku majanduslangust ehitussektoris ning sellest tulenevalt ka võlgniku toodangu ja teenuse järele nõudluse järsku vähenemist; võlgniku suutmatust tegevust vastavalt muutunud turuolukorrale piisavalt kiiresti ümber korraldada, mistõttu äriühingu tegevusega seotud püsikulud jäid pikemaajaliselt mittevastavateks tegevusest saadavatele tuludele; deebitoride suutmatust oma kohustusi võlgniku ees nõuetekohaselt täita, mis tõi objektiivselt kaasa võlgniku võimetuse nõuetekohaselt täita kohustusi enda võlausaldajate ees; alates 2008.a. jaanuarist äriühingu alakapitaliseeritust; osaniku suutmatust/soovimatust investeerida ettevõttesse täiendavat kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda ning äriühingu tegevust arendada; võlgniku juhatuse liikmete poolset rasket juhtimisviga, mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmatajätmisega. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid isegi ajutise menetlusega seotud kulude katmiseks, rääkimata pankrotimenetluse kuludest, mistõttu ajutine pankrotihaldur leiab, et esineb pankrotiseaduse § 29 lg 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

PankrS § 1 lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tartu Maakohus algatas 20.mai 2009.a. määrusega Antsla Aknatehas OÜ suhtes pankrotimenetluse (tl 19-20). Ajutise pankrotihalduri aruandest ja selle lisadest (tl 23-177) nähtub, et Antsla Aknatehas OÜ kohustused võlausaldajatele on kokku 361 034,49 krooni ja tal on vara 3 777 krooni väärtuses. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Antsla Aknatehas OÜ on kohustusi 361 034,49 krooni ulatuses, kuid ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub osaühingul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja küsitav on nõuete esitamine juhatuse liikme vastu ning ei ole tuvastatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2008.a. suvel. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Antsla Aknatehas OÜ on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

3 (5)

PankrS §29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; võlgniku majandustegevus on aasta tagasi lõppenud; nõuete menetlemine kohtus on seotud rahaliste kulutustega; suurimad võlausaldajad (Swedbank AS, Swedbank Liising AS, OÜ Rehau Polymer) ja võlgnik ei ole pidanud otstarbekaks pankrotimenetluse finantseerimist (tl 180-185), mistõttu tuleb Antsla Aknatehas OÜ pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et Antsla Aknatehas OÜ juhatus ei esitanud püsiva maksejõuetuse ilmnemisel viivitamata pankrotiavaldust. ÄS § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt pidi Antsla Aknatehas OÜ maksejõuetuse püsivus selge olema juba 2008.a. keskel, kuid pankrotiavaldus esitati alles 15.aprillil 2009.a. Võlgniku võlad kasvasid iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu osaühingu maksejõuetus süvenes. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et raskeks juhtimisveaks tuleb tunnistada Antsla Aknatehas OÜ juhatuse liikme puudulikku tegevust püsiva maksejõuetuse ilmnemisel pankrotiavalduse mitteesitamisel, kuid see juhtimisviga ei ole ilmselt otseses põhjuslikus seoses võlgniku maksejõuetuse tekkimisega. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli süüteo tunnustega tegu (tl 184). Seoses pankrotimenetluse raugemisega kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit likvideerima Antsla Aknatehas OÜ juriidilise isikuna. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasuks 10 975 krooni ja hüvitatavateks kuludeks 3467,94 krooni (tl 178-179). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 10 975 krooni ja kulutuste hüvitamiseks 3467,94 krooni. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt Antsla Aknatehas OÜ puuduvad piisavad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks pankrotivara arvelt. Samas võlgnikult nõuetekohase pankrotiavalduse saamisel ei ole kohtul võimalust võlgnikul vara puudumise korral jätta pankrotimenetlus algatamata;

4 (5)

PankrS § 17 lg 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri - spetsialisti, kes selgitaks välja võlgniku vara ja võlad, maksevõime ning maksejõuetuse puhul selle tekkimise põhjused; pankrotiseaduse § 23 annab ajutisele haldurile õiguse saada tasu. Justiitsministri 18.12.2003.a. määruse nr 71 § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama korra § 1 lg 6 kohaselt võib kohus hüvitatavad kulutused määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Taotluse kohaselt ei ole ajutine haldur füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Neil asjaoludel tuleb mõista ajutise halduri tasu ja hüvitis kulude katteks välja järgmiselt: kulud kogusummas 3467,94 krooni (sealhulgas käibemaks) mõista OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks ja ajutise halduri tasu summas 2532,06 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) mõista Küllike Mitti kasuks välja riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 8442,94 krooni tuleb välja mõista tema nõusolekul (tl 184) võlgniku Antsla Aknatehas OÜ juhatuse liikmelt Aigar Raidmalt Küllike Mitti kasuks. Pärast äriühingu likvideerimist tuleb määrata Antsla Aknatehas OÜ dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige Aigar Raidma, kes on andnud selleks ka kohtuistungil nõusoleku (tl 184). Kohtunik:

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.