Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja A Tu ütluste kohaselt ei tea tema 85000 krooni suurusest võlast hagejale midagi. Ta elas hageja koos 2007.a. novembrist kuni 2008.a. veebruarini. Kooselu kestel hageja andis temale raha, kuid mitte laenuna. Kui hageja sai teada, et kostja soovib ta maha jätta, siis otsustas kostja talle kätte maksta, mille üheks vormiks on ka hagi kohtule esitamine. Eelistungil võttis kostja omaks 25000 krooni ülekandmise hageja pangakontolt hageja enda antud volituse alusel. Kostja kinnitas, et ta tasus saadud rahaga oma võlgnevusi ja oli eelistungil valmis võlgnevust selles osas tunnistama. Ülejäänud osas kostja hagi ei tunnistanud (tl.52-53).

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ajavahemikul november 2007.a. kuni 2008.a. veebruarikuu (kaasaarvatud) oli neil kooselu (vabaabielu). Vaidlus on selle üle, kuidas käsitleda sel perioodil hageja poolt võetud pangalaenusid (laenulepinguid ei ole kohtule esitatud) ja nendest laenudest saadud osade summade üleandmist kostjale ning muude hageja rahaliste vahendite andmist kostjale. Hageja käsitleb seda suuliselt sõlmitud laenulepinguna, kostja A. T kooselu kestel ühiste rahaliste vahendite kulutamisena ja vastastikuste kohustuste kandmisena. Hageja väidetel kandis ta kostjaga sõlmitud suulise laenulepingu alusel kostjale üle 10000 krooni internetipanga kaudu, 25000 krooni võttis

kostja ise volituse alusel tema pangaarvelt ja 50000 krooni andis ta kostjale 2008.a. veebruarikuus üle sularahas. Kostja eitab igasuguse lepingu olemasolu hagejaga. Kostja väidete kohaselt elasid nad pereelu ja siis ikka andis üks ja teine rahalisi vahendeid, suhte lõpu poole andis hageja ise raha kostjale lootuses suhet parandada. Kordagi ei ole rahaliste suhete juures hageja rääkinud laenust. Oma nõuetes tugineb hageja VÕS §-dele 76 lg1 ja 108 lg1. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja tugineb kostjalt kohustuse täitmise nõudmisel 04.02.2008.a. kostjaga ühises elukohas väidetavalt sõlmitud suulisele laenulepingule (vt. kohtuistungiprotokoll). Hageja väidete alusel kandis ta hagejaga kooselu ajal kodus sõlmitud kahepoolse suulise laenulepingu alusel (lepingu sõlmimisel ei viibinud juures teisi isikuid) kostjale üle 10000 krooni internetipanga kaudu erinevatel aegadel, 25000 krooni võttis kostja ise volituse alusel tema pangaarvelt samuti erinevatel aegadel ja 50000 krooni andis ta kostjale 2008.a. veebruarikuus üle sularahas enda nimel võetud pangalaenust. Kostja hageja poolt nimetatud suulise laenulepingu teise poolena eitab igasugust laenulepingu olemasolu hagejaga. VÕS § 108 lg1 alusel, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 3 p1 alusel võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 11 lg. 1 ja 2 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kostja eitab suulise laenulepingu olemasolu hagejaga ja käsitleb hagejalt vabaabielu ajal saadud rahalisi vahendeid kui ühises kooselus saaduna ja kulutatuna. Kuna pooled elasid sel ajal koos ja neil oli ühine elamispind, ühine majapidamine, siis oli kostja veendunud, et hageja poolt antud rahalisi vahendeid ei pea ta tagastama hagejale nagu ka enda poolt kooselu ajal antud vahendeid kostjale. Võlasuhte tekkimine lepingust on reeglina võimalik kahe poole vastavasisulise tahteavalduse tulemusel. Ühepoolne tahteavaldus ei ole lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt lepingulise suhte loomiseks piisav. VÕS § 29 lg1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte tegelik tahe, seda peab TsMS § 230 lg1 järgi tõendama pool, kes sellele tahtele tugineb. Kostja on eitanud 04.02.2008.a. hagejaga suulise laenulepingu sõlmimist, seega lasub hagejal kohustus tõendada kostja tahet laenulepingu sõlmimisele. Kohus leiab, et kohtulikus menetluses ei ole hageja tõendanud, et 04.02.2008.a. sõlmisid pooled suulise laenulepingu, selle lepingu sõlmiseks kostja tahte olemasolu. Hageja poolt kohtule esitatud makse dokumendid kinnitavad kas hageja enda poolt raha saamist pangalt või tema poolt vabatahtlikku rahasummade ülekandmist (andmist) kostjale, kuid ei tõenda, et raha summade üleandmine kostjale on toimunud võlaõiguslikest suhetest tuleneva kohustuse alusel.. VÕS § 20 lg1 sätestab lepingu nõustumise ehk aktsepti, mis on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal saaks teha järelduse, et kostja oleks mingi otsese tahteavaldusega või teoga väljendanud nõusolekut suulise laenulepingu sõlmimiseks. Juhul kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda sarnastel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg4). Kohus leiab, et isegi, kui hagejal oli kostjale rahaliste vahendite andmisel kujutelm, et ta sõlmib sellega kostjaga suulise laenulepingu, ei pidanud kostja hageja elukaaslasena, kellel oli viimasega ühine kooselu ja majapidamine sellest nii aru saama. Väljendid „nunnudele“, „musile“ jne. maksekorraldustel võisid anda alust kostjale arvamuseks, et antud summade näol on tegemist kingitustega või muudest, mitte võlaõiguslikest suhetest, tulenevate maksetega. Kuna kohtulikus menetluses ei ole leidnud tõendamist poolte vaheline võlaõiguslik suhe, siis ei saa kohus vaidluse lahendamisel tugineda VÕS §-le 108 lg1. hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jäävad hageja menetluskulud aga ka kohtumenetlus tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud tema enda kanda. Kostja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. Kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.