lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-07-1334/14

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 20.07.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-1334/14
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
20.07.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
398
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-1334

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunikuabi

Nona Alas

Määruse tegemise aeg ja koht

20.07.2009.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-1334

Tsiviilasi, hageja nõue

B AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming

Avalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B AS (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja: E Uusen (B AS ) Kostja: I P (isikukood xxx)

Resolutsioon

1.Jätta B AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks läbi vaatamata.
2.Saata käesolev kohtumäärus hagejale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilasjas nr 2-07-1334 07.04.2008.a. tehtud ja 07.04.2009.aastal Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jõustunud kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus osaliselt B AS hagi kostja I P vastu ja jättis menetluskulud 74 % ulatuses kostja I P kanda ja 26% ulatuses hageja B AS kanda. B AS esitas 30.06.2009.a. avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Avalduses on hageja menetluskulud riigilõiv 300 krooni ja 1450 krooni, millest 74% on 1295 krooni. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. B AS on esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

2-07-1334 hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Tähtaja ennistamise avaldus esitatakse samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 66, § 67, § 68, § 173, 174, § 425 lg 1, § 426 lg 1, § 427

Nona Alas Kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.