Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.03.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-1334
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi Ilja Polištšuki vastu 60 611,35 krooni väljamõistmiseks
Apellatsioonkaebuse hind
15 549,88 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.04.2008 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
BIGBANK AS-i apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja BIGBANK AS (endise nimega AS Balti Investeeringute Grupi Pank; registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); Kostja Ilja Polištšuk (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxx xxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx x xxxxx xxxxxxx).
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 07.04.2008 tagaseljaotsus BIGBANK AS-i hagis Ilja Polištšuki vastu 60 611,35 krooni saamiseks muutmata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud pärast otsuse avalikult teatavakstegemist. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Hageja nõue ja põhjendused
1.08.01.2007 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS (uue nimega BIGBANK AS, edaspidi hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista Ilja Polištšukilt (edaspidi kostja) välja 60 611,35 krooni, millest 30 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 5 046,64 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3 114,84 krooni viivis, 6 000 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 15 549,88 krooni kahjuhüvitis.
2.28.03.2006 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr 0600438/26tt, millega hageja andis kostjale krediiti summas 30 000 krooni, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 29,18% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 26 596,52 krooni. Krediidilepingu põhitingimuste alusel kohaldati lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi nr S.
3.Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 23.05.2006 ja 11.07.2006 kostjale meeldetuletuskirjad võla sissenõudmiseks, millele kostja ei reageerinud.
4.09.08.2006 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse, milles hageja andis krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks täiendava 2-nädalase tähtaja. Seejuures teavitas hageja kostjat lepingu ülesütlemise ohust ning andis võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks.
5.Kostja võlga ei tasunud ja 04.09.2006 avaldusega ütles hageja lepingu üles, nõudes kostjalt koheselt 42 039,55 krooni tasumist, millest 30 000 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 5 046,64 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6 000 krooni leppetrahv (20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt), 92,91 krooni viivis ja 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja hagejale ühtegi osamakset tasunud.
6.Ajavahemikus 05.09.2006 – 08.01.2007 suurenes viivisenõue kokku 3 021,93 krooni võrra, seega moodustas viivisenõue kokku 3 114,84 krooni.
7.Hageja palus kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitise 15 549,88 krooni vastavalt üldtingimuste punktile 5.3 ning VÕS §-le 100, § 101 lg 1 p-le 3, § 115 lg-le 1, § 127 lg-le 1 ja § 128 lg-tele 1, 2 ja 4. Hageja on kahju hüvitiseks arvestanud saamata jäänud tuluna lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressi, mille hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kostja oli kohustatud tasuma lepingu kehtivuse korral intressi 29.18% krediidisummast aastas, kokku 26 596,52 krooni. Hageja arvestas sellest summast maha lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasutud intressi 5 046,64 krooni ja leppetrahvi 6 000 krooni. Seega on hagejal õigus nõuda kahju hüvitise 15 549,88 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited
8.Kostja sai hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte 08.02.2007, kuid vastust kohtule ei esitanud. Kostjat hoiatati, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Maakohtu otsuse põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 45 061,48 krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 30 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 5 046,64 krooni, viivise 3 114,84 krooni, leppetrahvi 6 000 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt kahjuhüvitise 15 549,88 krooni
2(4)
väljamõistmiseks. Kohus jättis menetluskulud 74 % ulatuses kostja ja 26 % ulatuses hageja kanda.
10.Kohus asus seisukohale, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidisumma 30 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 5 046,64 krooni, viivise 3 114,84 krooni, leppetrahvi 6 000 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulude 900 krooni osas ning nende nõuete osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada VÕS § 34, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1 ning § 415 lg 1 alusel.
11.Kohtu hinnangul ei olnud VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 127 ning § 416 lg 3 ja § 421 alusel kahjuhüvitise nõue 15 549,88 krooni õiguslikult põhjendatud ja selles osas jättis kohus hagi rahuldamata. Seaduses sätestatud imperatiivse keelu tõttu lõpeb tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus ülesütlemisele järgneva aja eest. Seega ei ole võimalik nõuda intressi ka kahjuna ajavahemiku eest, mil võlausaldaja kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina (Riigikohtu 19.12.2007 lahend nr 3-2-1-122-07).
12.Kohus leidis, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 165 lg 3 alusel 26 % ulatuses hageja ja 74 % ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
13.Hageja palub tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis kostjalt kahjuhüvitise hageja kasuks välja mõistmata ning osas, millega kohus jättis menetluskulud 26% ulatuses hageja kanda ning saata see selles osas tagasi esimese astme kohtule läbivaatamiseks. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
14.Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 416 lg 3. Kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja seaduslik, kuna hagejal on õigus kostjalt nõuda nende intresside ja kulude tasumist, mille alusel on hageja kahju nõude välja arvutanud.
15.Hageja ei nõua kostjalt tuleviku intressi kui sellist, vaid saamata jäänud tuluna kahjuhüvitist. Intress on üks moodus, mille alusel ja millest lähtuvalt saab kahjuhüvitise ulatust määrata ja hinnata hagejale tekitatud kahju suurust. Kindlasti tuleks seejuures arvestada ka edasilaenamise võimatusest tekkinud kahju ning ülesöeldud lepingu haldamise peale kulunud hageja töötajate tööaega, töövahendeid ja muid kulutusi.
16.Riigikohus on 17.06.2002 lahendis nr 3-2-1-81-02 leidnud, et lähtuda tuleb tõenäosuse piiridest ning et kahju hüvitamise nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada.
17.Ka hea usu põhimõttest tulenevalt ja kahju hüvitamise eesmärke arvestades ei ole aktsepteeritav olukord, kus lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud isik on tunduvalt paremas positsioonis kui lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitvad isikud (kostja vabanes lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tuleviku intressimaksete tasumisest ehk ta peab maksma vähem isikust, kes täidab oma lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt, samas jätkab kostja endiselt hageja raha kasutamist). Kahjuhüvitise väljamõistmine kõrvaldaks nimetatud ebaõigluse. Lisaks intressimaksete saamise võimaluse kaotamisele põhjustas kostjapoolne lepingurikkumine hagejale kahju ka seetõttu, et hageja ei saanud lepingujärgselt tasumisele kuulunud summasid edasi laenata ja teenida planeeritud intressitulu.
18.Riigikohus on 14.06.2005 lahendis nr 3-2-1-66-05 märkinud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega saab kahju tekkida mh saamata jäänud tuluna, mida isik oleks võinud teenida, näiteks, raha viivituse ajal pangas hoiustades või edasi laenates. Kuna kostja ei ole võla katteks alates 28.03.2006 ühtegi makset tasunud, ei ole hagejal olnud võimalik kostja poolt tasumisele kuulunud summasid oma laenutegevuses kasutada. 3(4)
Eeltoodu põhjal tuleb kahju tekkimist hagejale eeldada. Apellatsioonkaebuse esitamise seisuga on hagejal kahju saamata jäänud tulu näol suurenenud 47 300,45 kroonini.
19.Hagejal ei olnud kohustust vähendada krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra, kuna krediit on käesoleva ajani kostja kasutuses. Vaatamata sellele on hageja seda teinud. Intressi kui tasu krediidi kasutamise eest tuleb tasuda üksnes aja eest, millal krediiti reaalselt kasutati.
20.Hagejal on õigus kostjalt nõuda intressi ja kulude hüvitamist muu hulgas ka ajavahemiku eest alates lepingu ülesütlemisest kuni kogu krediidisumma reaalselt hagejale tagastamiseni.
21.Juhul, kui kohus rahuldab ülaltoodud hageja seisukohti arvesse võttes hageja apellatsioonkaebuse, on maakohtu poolt kohtuotsuses kindlaks määratud menetluskulude jaotus ebaõige ning need tuleb jätta poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostja on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruse ja apellatsioonkaebuse koos lisadega saanud kätte 26.05.2008, kuid ei ole kohtule vastust esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et kostjalt 15 549,88 krooni suuruse kahjuhüvituse väljamõistmiseks puudub alus ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
24.Vastuseks apellatsioonkaebusele juhib kolleegium hageja tähelepanu Riigikohtu 14.01.2009 otsuse nr 3-2-1-120-08 p-dele 11-13, kus tsiviilkolleegium on selgitanud, et tarbijakrediidi tagasimaksmisega viivitamise tagajärgi ei reguleeri mitte VÕS § 416 lg 3, vaid VÕS § 415. Analüüsides VÕS § 415 lg 1 teist lauset, mille kohaselt ei välista ega piira esimeses lauses sätestatu krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist, on Riigikohus leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise korral ei hõlma kahju ärahoidmise eesmärk endas kahjuna saamata jäänud intressi või muu tulu nõude esitamise võimalust, sest tagatud on juba varem kokku lepitud intressimääras viivisenõue VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause ja § 415 lg 1 järgi. Nimetatud seisukohast juhindudes ei ole põhjust maakohtu otsust muuta, kuid kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel tuleb arvestada ka käesoleva otsuse põhjendusi.
25.Kuna maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, ei ole põhjust muuta ka kohtuotsuses toodud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.