2-08-58735/39 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. kirjalikus rjalikus menetluses (TsMS § 442 Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega ki lg. 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. nõue. Hagiavalduse kohaselt hageja 12.06.2008.a. külastas Rakveres Tsentrumi Ostukeskuses asuvast juveelikauplust OÜ Candra, et osta koolilõpukingitus tütrele, kes 13.06.2008.a. lõpetas xxxx. Kui kingitus oli välja valitud ning kaupluse klienditeenindaja A K asus avama lukustatud vitriinkapi klaasust, kukkus vitriini klaasuks äkki ukse avanedes hingedelt, esialgu vastu teenindaja kõrval seisnud hageja nägu ja siis maha. Järgmisel hetkel tundis hageja parema silma all teravat valu ja seda, kuidas parema silma juures tekkis turse, mis sulges enamuse paremast silmast. Hageja abikaasa toimetas koheselt hageja kiirabisse. Enne hageja kauplusest lahkumist pakkus A K hagejale kaasa tema väljavalitud ehet, mis müüja sõnade järgi oleks ühtlasi olnud hüvitis juhtunu eest. Ehte kaasavõtmisest hageja keeldus. AS xxx Haigla erakorralise meditsiini osakonnas püüti silma alla löögi tagajärjel kogunenud verd süstlaga eemaldada, mis tänu kiirele tegutsemisele osaliselt ka õnnestus. Tekkis hematoom. mis nädala pärast ulatus kuni lõuani välja. Kiirabis tehti hagejale ka kolju röntgenograafia, mis tuvastas, et oli tugev löök ja põrutus, millega kaasnes 1 cm pikkune põsesarna haav. Samas osakonnas fikseeriti juhtum, väljastati patsiendikaart nr. xxxx ja suunati hageja töövõimetuslehe saamiseks perearstile. Eraarsti M N tõendi nr. 477 kohaselt on hagejal diagnoositud parema näopoole põrutus ja parema silmaümbruse hematoom. Arstitõendi kohaselt on kaasnenud traumaga pearinglus, iiveldus, meeleolu häire, valu ja tundlikkuse häire paremas näopooles tänaseni, so 18.08.2008.a. Hageja viibis töövõimetuslehel 12.0630.06.2008.a. Pärast seda tahtis arst töövõimetuslehte pikendada, kuid hageja otsustas välja võtta puhkuse, et mitte palgas kaotada. Hageja korduvalt suhtles kostjaga telefonitsi ning kostja algselt soovitas hagejale kahjunõue esitada, kuid hiljem kostja, oma lepingulise esindaja vahendusel, keeldus hüvitist maksmast, leides, et ehte eest raha vastu mitte võttes on kaupluses juhtunud ebameeldivused korvatud. Hageja leiab, et see asjaolu, et kauplus OÜ Candra hageja poolt välja valitud ehte eest raha vastu ei võtnud, ei saa olla hüvitiseks hagejale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest. Hageja rõhutab, et kostja ei ole pakkunud välja valida ehet, vaid see oli hageja valitud ajaks, mil hageja klaasiga pihta sai. Hageja ei saanudki samal päeval ehet välja osta, sest pidi pöörduma kiirabisse ja kiirabist tagasi tulles palus telefoni teel ehet alles hoida ja seda mitte kellelegi ära müüa. Hageja soovis seda järgmisel päeval osta, kuid siis keelduti kategooriliselt raha vastu võtmast. Esimesel kahel nädalal hageja tervislik seisund ei olnud hea, esines pearinglust, iiveldust, meeleolu kõikumisi. Verevalum püsis kaks kuud, nädal pärast lööki laienes verevalum kuni lõuani, põsesarn oli turses ja valulik, juulis oli hematoom kollakat värvi, augusti keskpaigast hakkas hematoom taanduma, kuid siiani pole magades võimalik põsele toetuda, tihti tuleb öösel terava valusähvatuse peale üles ärgata. Hageja on kandnud kostja juveelikaupluses Candra purunenud vitriinklaasi löögi tõttu varalist kahju ja mittevaralist kahju. Löögi tõttu sai kannatada nägu ja tervis. Töövõimetushüvitis kahe nädala eest oli 1 650 krooni, hageja palk on xxxx xxx krooni kuus, juunis sai hageja kätte töötasu xxx krooni ja 60 senti, kokku töötasult xxxkrooni tasus hageja tulumaksu xxx krooni ja 50 senti, töötukindlustust 26 krooni ja 10 senti, kätte sai seega xxx krooni ja 40 senti ning koos töövõimetushüvitisega sai juunis xxx krooni ja 60 senti. Vahe tekkis saamata töötasuna summas xxx krooni ja 80 senti. Tervisekahjustuse tõttu tegi hageja järgmisi kulutusi: 12.06.2008.a. xxxx Haigla visiiditasu 50 krooni, ravimiseks Lioton-geel 130 krooni, lisaks valuvaigistid. Kahjunõude esitamine kostjale 19.06.2008.a. standardkiri xxxx aadressil summas 23 krooni ja 50 senti ja kirja tagastamisel hoiutähtaja möödumisel kirja edastamisel xxx aadressil summas 23 krooni ja 50 senti, kokku summas 47 krooni. Fotod hematoomist kahjunõude juurde summas 21 krooni ja väljavõte Hansapangast töövõimetushüvitise kohta summas 25 krooni. Kuna kostja keeldus hingelise ja materiaalse kahjuhüvitise maksmisest, pöördus hageja septembris advokaadi poole ning

kandis õigusabikulusid summas 3 500 krooni. Seega kokku on varalise kahju hüvitis summas 4 190 krooni ja 80 senti. Lisaks on hagejale tekitatud purunenud vitriinklaasi löögi tõttu mittevaralist kahju hingelise valu ja kannatuste näol summas 25 500 krooni. Kahjulikuks tagajärjeks hageja jaoks oli pikemat aega kestnud füüsiline valu, so valu purunenud klaasilöögist ning paranemisest talutud füüsiline valu- pearinglus ja iiveldus, meeleolu häire, samuti ebamugavus välimuse kaotusest ning eemalejäämine ametialasest ja olulistest sündmustest elus. Hagejale on väljanägemine väga oluline, mistõttu esinesid meeleolukõikumised, sest inetu välimuse ja valude tõttu hageja jäi kõrvale ametialasest tegevusest ja häiritud oli suhtlemine väljaspool kodu. Hageja ei saanud osa võtta olulistest sündmustest nagu tütre T K xxxx lõpetamisest 13.06.2008.a. ja lapselapse M V 9.klassi lõpetamisest xxxx 18.06.2008.a. Puhkuse ajal viibis hageja halva väljanägemise ja peavalude tõttu kodus, kogu asjaajamine, poes käimine, osaliselt ka kodutööd nagu pesu väljariputamine, olid abikaasa A K õlul. Puhkust on hageja aga tavaliselt veetnud suvel väljasõite tehes erinevatesse kohtadesse, külastanud tuttavaid, viibinud mere ääres, mis sel aastal jäid kõik trauma tõttu tegemata. Löögist kaasnenud kahjulikuks tagajärjeks on jätkuvalt valu põsesarnas. Riigikohtu praktika kohaselt peab moraalse kahju tõendatuks lugemisel olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, s.t missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Hageja leiab, et hageja oma seletusega ja dokumentaalsete tõenditega tõendab kõiki purunenud vitriinklaasi löögi tõttu kaasnenud kahjulikke tagajärgi (füüsilist valu, pearinglust, iiveldust, meeleoluhäireid, ebamugavust välimuse kaotusest), ning et mõistlik summa mittevaralise kahju hüvitisena on 25 500 krooni ja varalise kahju hüvitisena 4 190 krooni ja 80 senti. Hagi on esitatud Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 128 lg. 1 alusel, mille kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline ja mittevaraline. VÕS § 130 lg. 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisega tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduse suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 130 lg. 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb mittevaralise kahju eest mõista hüvitis välja õiglases suuruses, mis vastab senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Riigikohtu lahendis 3-2-1-51-05 on Riigikohus asunud seisukohale, et kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada. Seejuures on kolleegium viidatud otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-111-96 ja 26.02.1998.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-23-98 asunud seisukohale, et hageja peab tõendama, et kehavigastuse tagajärjel on talle moraalne kahju tekkinud. 08.02.2001.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-1-01 on kolleegium leidnud, et moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis varalise kahju katteks 4 190 krooni ja 80 senti ning mittevaralise kahju katteks 25 500 krooni. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 14.10.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses teatab, et kostja hagi ei tunnista ja esitab oma vastuväited. Hagiavaldusest tulenevalt külastas hageja 12.06.2008.a.

xxxx kostjale kuuluvat juveelikauplust. Kostja klienditeenindaja avas lukustatud vitriinkapi klaasukse, et näidata hagejale välja valitud ehet. Uks kukkus eest ära, hageja püüdis seda kinni püüda ja ukse nurk tabas hageja nägu. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja on seisukohal, et tegemist oli õnnetusega ning kostja ei ole kahju tekkimises süüdi. VÕS § 104 lg. 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Vastavalt VÕS §-le 104 lg. 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Seaduse alusel võib süüd mõtestada kui isiku eeldatavat hälbivat käitumist, mis väljendub tahtluses või hooletuses ja mis on aluseks isiku vastutusele deliktiõiguse järgi ja võib olla vastutuse aluseks kohustuse rikkumise eest. Süü vormid on tahtlus ja hooletus. Tahtlus on teadlikkus oma käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hooletus on vastavalt VÕS §-le 104 lg. 3 käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kostja ei põhjustanud hagejale tervisekahjustust ei tahtlikult ega hooletuse tõttu. VÕS § 1050 lg. 2 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega kostja ei saa vastutada kahju tekkimise eest kuna ta ei ole kahju tekkimises süüdi. Kostja on õnnetuse tõttu hagejalt vabandust palunud ja pakkunud hagejale omapoolse hea tahte märgina saada välja valitud hõbeehted ilma nende eest tasumata. Kostja klienditeenindaja märgib oma seletuskirjas 10.10.2008.a., et andis hagejale tasuta ehteid väärtuses 750 krooni. Hageja varalise ja mittevaralise kahju nõuded on ebamõistlikult suured. Vastavalt VÕS §-le 128 lg. 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg. 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega ei kuulu hageja nõutud õigusabikulud summas 3 500 krooni varalise kahju alla. Tõendamata on hageja mittevaralise kahju nõue summas 25 500 krooni. Kahjunõue on ilmselgelt ülepingutatud ning ei ole kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, ühiskonna heaolu taseme ega kohtupraktikaga. Hageja on hagiavalduses viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-51-05, kus on välja toodud, et kolleegium on 12.12.1996.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-111-96 (RT III 1997, 4, 39) ja mitmetes hilisemates lahendites asunud seisukohale, et kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada. Hagejal diagnoositud parema silmaümbruse hematoom on ajutise iseloomuga ja paranes aja möödudes täielikult. Hematoomi puhul ei saa rääkida püsivast kehalisest terviklikkuse kaotusest, väljanägemise muutusest või olulisest psüühika ja närvitegevuse häirest, samuti püsivast heaolu langusest. Seetõttu ei ole hageja nõue summas 25 500 krooni põhjendatud. Samas 25.05.2005.a. kohtulahendis on Riigikohus ka öelnud, et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, s.t missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendavad hageja mittevaralisi kahjulikke tagajärgi. III. Asja kohtulik arutelu. Hageja esindaja kohtuistungil selgitab, et hagi esitamine tulenes 12.06.2008.a. sündmustest kostjale kuuluvas kaupluses xxxx. Vaidlust pole selles, et hageja soovis osta hõbeehet oma tütrele, ega selles, et hageja seal need tervisekahjustused sai. On teada ka fakt,

et hageja sai selle hõbeehte ning et selle eest raha ei võetud. Kostja kohtuväliselt hagi ei tunnistanud, hagejale mingit rahalist kompensatsiooni ei pakkunud. Kostja ei ole hagi tunnistanud VÕS § 1054 alusel, kuivõrd puudus müüja A K süü ja tema tegevus ei olnud õigusvastane. Hageja sellega nõustuda ei saa. Inventari eest vastutab kaupluses selle omanik. Müüja, kes kasutab iga päev seda inventari, on ainuke inimene, kes saab näha, kui inventar hakkab koost lagunema. Müüja on kaudselt süüdi selles, et on müüja teha, kus klient seisma peaks. Kostja kasutab müüjat oma majandustegevuses, neil on ühine eesmärk, sest majandustegevuses soovib üks saada kasumit ja teine soovib säilitada töökohta ja saada töötasu. Kahjunõude esitas hageja tulenevalt sellest, et kostja tegi talle ise sellise ettepaneku. Antud juhul ei saa öelda, et müüja poolt oleks oma käega toime pandud õigusvastane tegu, kuid tulenevalt tagajärjest, mis saabus, oli tegemist õigusvastase teoga. Kuna kohtupraktikas konkreetse juhu kohta lahend puudub, siis kostja väide, et tegemist on ainult õnnetusjuhtumiga, sellega hageja nõustuda ei saa. Hageja leiab, et tegemist on kaudse süüga kostja poolt, mis tulenes kostja töötaja käitumisest ja ka kostja enda käitumisest, sest inventari korrasoleku eest ei vastuta müüja, kuigi müüja on see, kes seal vigu saab kõigepealt märgata. Kostja andis hagejale hõbeehte tasuta, mis oleks pidanud kompenseerima tekitatud kahju. Võttes aga arvesse ehte omahinda, oli kahju hüvitamine olematu. Pealegi hageja soovis selle eest tasuda, kuid kostja keeldus raha vastu võtmast. Materiaalse kahju kohta on kõik dokumendid esitatud. Mittevaralise kahju kohta on esitatud tõendid, et hageja väljanägemine oli pikemaks ajaks rikutud, tema elu oli häiritud, välja minna ta ei saanud, ei saanud osa võtta tütre kooli lõpetamisest ja selle õnnetuse tagajärjel on hagejal siiamaani tervisehäired. Hageja oli kompromissi korras nõus kahjusummat vähendama, kui kostja oleks hagejale pakkunud 5 000 krooni. Kuid nüüd on asi kohtus, mistõttu hageja palub hagi rahuldada materiaalse kahju nõudes 4 190 krooni ja 80 senti ja mittevaralise kahju nõudes 20 000 krooni, sest hageja vähendab nõuet 20 000 kroonile võrreldes hagis esitatuga. Kui õigusabikulu varalise kahjuna arvesse ei lähe, siis jääb varalise kahju suuruseks 690 krooni ja 80 senti. Hageja ise seletab, et teadis seni, et kõik kulud kuuluvad varalise kahju hulka. OÜ Candra omanik P ise soovitas esitada kahjunõude ja temale sai ka telefoni teel kahjunõue ette loetud, kuid hiljem ta ikka hagi ei tunnistanud. Hageja ütleb, et ei oska seletada, miks ta seal kapi juures seisis, läks instinktiivselt müüjaga kaasa ega osanud ohtu karta. Ehte oleks kätte saanud leti ääres, mitte kohe kapi juures, kuid kõik juhtus siiski OÜ Candra inventari juures. Käidud sai samal päeval kaks korda, algul vaatamas ja siis umbes 20 minuti pärast ostmas. Kapiukse avas müüja ja rääkis samaaegselt ka juttu, kui kapiust avas. Müüjale oli teada, mida sealt kapist soovitakse. Müüja oli võõras inimene, kuid üsna sõbralik. Jutt müüjaga tol hetkel oli ainult ostust. Uks müüjat ei tabanud, sest ta lihtsalt seisis natuke kapist eemal. Müüja pakkus kohe peale õnnetust ka seda ehet, kuid hageja seda vastu ei võtnud. Hageja seletab, et õhtul ta helistas ja palus, et nad hoiaksid siiski selle ehte tema jaoks, et järgmisel päeval ta läheb võtab ehte ära või teeb seda abikaasa. Järgmisel päeval oli poes sama müüja tööl, kes andis ehte, kuid raha lükkas tagasi. Koolilõpetamisele aga jäigi minemata. Kostja esindaja selgitab, et kostja endiselt hagi ei tunnista, sest hagi on põhjendamatu ja seda ei ole võimalik rahuldada. VÕS § 1054 lg. 1 tähendab, et kostja vastutus peaks tulenema juhul, kui tema töötaja A K tekitas kahju õigusvastase tegevusega ja A K tegevuse ja hageja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Hageja on seisukohal, et kostja kaudset süüd ei eksisteeri. VÕS § 104 sätestab, mis on üldse süü ja millised on süü vormid, mis juhtub, kui esineb kahju põhjuslik seos ja õigusvastane tegu, et siis tuleb kostjal ümber lükata süü olemasolu. Seni on tõendatud, et hagejal oli tervisekahjustus. Tervisekahjustust on võimalik käsitleda õigusvastase tegevusena, kuid milline on kostja õigusvastane tegevus, mis tõi kaasa tervisekahjustuse, seda hageja ei ole tõendanud. Hageja on oma seletustes avaldanud, et sellel konkreetsel kuupäeval oli hageja poes juba mitmendat korda ja mitmendat korda vaatas seda ehet, mis võeti välja vitriinkapist. Ühtegi märki sellest, et kapiuks oleks katki või et selle kasutamine oleks olnud kahjulik, ei olnud. Seda kinnitab hageja enda käitumine, et ta seisis selle kapi vahetus läheduses. See tähendab, et tegemist oli A K tavapärase tegevusega ja et ta

ei saanud ette näha kapiukse kukkumist. Süü vormideks on hooletus, tahtlus ja raske hooletus. Tahtlus on teadlikkus oma käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hooletus on VÕS § 104 lg. 3 sätestatut järgides käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Ei kostja ega A K ei ole jätnud järgimata tavapärast hoolsust. Hooletuse tuvastamise käigus tuleb vastata küsimusele, mida olnuks mõistlik nõuda isikult, et ta ei oleks aset leidnud olukorras kahju põhjustanud. Kapiukse avamisel teatavasti ei saagi kontrollida, kas lingid on seestpoolt nõutavas korras, kui eelnevalt uste avamisel on uks normaalselt avanenud ja sulgunud. Seega on võimalik nimetatud olukorda käsitleda juhusena, mis ei too kaasa kahju hüvitamist kannatanule. Hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju olemasolu. Hageja peab tõendama oma tavapärase elukvaliteedi muutuse, tervisekahjustuse olulisuse ja heaolu languse ning viitama konkreetsele tõendile, mis seda tagajärge kinnitavad. Hageja esitatud fotod fikseerisid hageja seisundit ühel konkreetsel ajahetkel. Fotodega ei ole võimalik tõendada, et selline tervisekahjustus oleks mõjunud hageja edasisele elukorraldusele. 18.08.2008.a. tõend nr. 477 fikseerib kahjustused ja selle, millal patsient tuli töövõimetuslehelt. Pärast seda ei ole ühtegi uut tõendit esitatud. Mittevaraline kahju hageja poolt taotletud summas on seega tõendamata. Varalise kahju osas summas 690 krooni ja 80 senti kostja vastuväiteid ei esita, kuid õigusabikulusid 3 500 krooni kahju hulka arvata ei saa, sest õigusabikulu on põhimõtteliselt menetluskulu. Kuna aga tegemist on juhusega, siis palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejalt välja mõista. IV. Maakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning hinnanud toimikus olevaid ja tsiviilasjas tõenduslikku tähtsust omavaid dokumentaalseid tõendeid kogumis, t u v a s t a s, 1) hageja on esitanud varalise kahju hüvitamise nõude summas 4 190 krooni ja 80 senti, millest palub varalise kahjuna kostjalt välja mõista 690 krooni ja 80 senti; 2) hageja on esitanud mittevaralise kahju väljamõistmise nõude summas 25 500 krooni, mida ta vähendab summale 20 000 krooni ja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahjuna 20 000 krooni; 3) vaidlust pole selles, et hagejale tekkis tervisekahjustus 12.06.2008.a. ostu-müügitehingu tegemise käigus kostjale kuuluvas juveelikaupluses. Vaidlus on selles, kas kostja on hagejale kahju tekkimises süüdi ja kas kostja on kohustatud selle kahju hüvitama hagetavas summas. 4) hageja on nõude alusena esitanud VÕS §-d 128, 130, 1045 lg. 1 p. 2.

põhjused iseenesest üheväärsed. VÕS § 127 lg. 4 ei anna alust liigitada kahju põhjuseid otsesteks ja kaudseteks põhjusteks. Poolte vahel on tegemist lepingulise suhtega, kuivõrd hageja seletusega leidis tõendamist, et hageja läks vormistama ostu-müügilepingut, kuid tehing jäi lõpule viimata, kuna kauba üleandmisel juhtus õnnetus. Samas leidis tõendamist, et juhtum kaupluses oli selline asjaolu, mis ei olnud tingitud kostja tahtlusest ega hooletusest. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-53-06 on selgitanud, et kolleegium peab ühtse kohtupraktika kujundamise eesmärki silmas pidades vajalikuks selgitada, et kuigi ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks, ei tähenda see seadusest tulenevalt alati seda, et põhjusliku seose olemasolul tuleks hüvitisnõue rahuldada. Lepingulise kohustuse rikkumise korral piiratakse rikkuja vastutust VÕS § 127 lg. 2 alusel sel teel, et hüvitamata jäetakse kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud rikutud kohustuse eesmärgiks, ning VÕS § 127 lg. 3 alusel sel teel, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega ei loeta lepingut rikkunud isikut vastutavaks sellist liiki kahju põhjustamise eest, mille tekkimist lepingu täitmine ei pidanud ära hoidma, ning üldjuhul ei pea ta hüvitama ettenägematut kahju. VÕS § 127 lõiked 2 ja 3 võimaldavad seega jätta tähelepanuta lepingulise kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla lepingulise kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Järelikult võib lepingu rikkumine teatud juhtudel olla kahju põhjuseks, kuid see ei anna alust rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja süü hindamisel tuleb tõdeda, et kostjal ei olnud võimalik ette näha, et vitriinkapi uks võib mingil ajahetkel eest ära langeda, samuti ei võinud kostja ette näha, et ostja suundub koos müüjaga vitriinkapi juurde, kuigi on varasemalt kauba välja valinud ja läheb kauplusse vaid ostu-müügitehingut vormistama, mida tulnuks teha leti ääres. Hageja ei tõendanud, et tal oleks varasemalt olnud mingeid täheldusi kapi mittekorrasoleku suhtes. Enne õnnetusjuhtumit vitriinkapp töötas ja veel paarkümmend minutit enne kasutati seda hageja enda nähes talle tema välja valitud ehte näitamiseks. Seega polnud oluline hagejal seista vitriinkapi juures, mis asus keset kaupluseruumi. Hageja ise selgitas, et ta lihtsalt läks müüjaga vitriinkapi juurde kaasa, kuigi ostu-müügitehing toimunuks leti ääres. Järelikult pole mingilgi määral põhjust süüdistada müüjat selles, et tema ei suunanud ostjat mujale. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg. 1 p. 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Õigusvastase teo all ei saa mõista vaid kahju tekkimist, vaid õigusvastasus eeldab õiguse ettekirjutuse rikkumist. Kostja tegu, selle õigusvastasus ja süü jäid tõendamata. Seega pole võimalik järeldada, et kostja või tema töötaja oleks juhtunus süüdi, mistõttu kostja ei vastuta hagejale tekkinud varalise kahju eest.

määramisel tuleb muu hulgas arvestada sellist kannatanu käitumist, mis oli kahju põhjustanud sündmuse kaaspõhjuseks. Oluline ei ole seejuures, kas kannatanu selline käitumine on hinnatav hooletusena ning kas kannatanu oli enda kahjustamise ajal teovõimeline. Hageja võimalikku hooletust ja selle raskust endale kehavigastuse ja sellega kahju tekkimises või suurenemises tuleb arvestada mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel VÕS § 130 lg. 2 järgi. Kohus, hinnanud VÕS § 130 lg. 2 lähtuvalt hageja väiteist, on seisukohal, et õige on kostja vastuväide, et esitatud fotode põhjal on võimalik hinnata hageja välimust vaid teatud ajahetkel. Seega pole võimalik ka tajuda hageja viidatud tervisekahjustuse tagajärgede jätkuvust ega ole võimalik hinnata hageja tervislikku seisundit ei hagi esitamise ajal ega ka kohtuistungi toimumise ajal, kuivõrd muid asjakohaseid tõendeid esitatud ei ole. Hageja ei tõendanud, milles tema moraalne kahju õieti seisneb. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-1104 selgitanud, et kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt. Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-111-96 märgitakse et: "Kolleegium asus seisukohale, et püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus kuuluvad moraalse kahjuna hüvitamisele PS § 25 alusel. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla." Sama otsuse kohaselt heaolu langus või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus on moraalseks kahjuks üksnes püsiva kehalise terviklikkuse kaotuse, väljanägemise muutuse või olulise psüühika ja närvitegevuse häire tuvastamisel. Eeltoodust tulenevalt peab tõendatud olema, et üleelatu jättis jälje isiku psüühikasse, et sellega kaasnesid olemuslikud muudatused isiksuses (psüühika või närvitegevuse häire). Kohus saab hinnata üksnes tajutavaid asjaolusid. Selliseid tagajärgi ei ole hageja millegagi tõendanud. Riigikohus on andnud selgitusi, et ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole käsitletav moraalse kahjuna. Inimene võib kogeda ka väga erinevaid tundeid nagu hirmu-, õudus-, põlgus-, õnnetunne jne. Tunne on hetkeliselt tajutav ja võib kaasa tuua ka tagajärgi, kuid hageja mingite selliste tagajärgede tekkimist ei tõendanud. Hageja on mittevaralise (moraalse) kahju nõuet põhjendanud vaid sellega, et tema ei saanud minna oma lapse ja lapselapse koolilõpetamisele ega puhkuse ajal reisima. Samas läks ta traumajärgsel päeval uuesti kauplusse ehet ära tooma. Järelikult ei ole tõepärane hageja väide, et tema väljanägemine oli selline, et isegi pestud pesu pidi välja kuivama viima hageja abikaasa, või et ta poleks saanud poes käia. Fotod kinnitavad küll verevalumi olemasolu ja ulatust ning klaasilöögist saadud haava silma all, kuid seda teatud ajahetketel. Eraarsti M N tõendi nr. 477 kohaselt oli hagejal diagnoositud parema näopoole põrutus ja parema silmaümbruse hematoom. Arstitõendi kohaselt on kaasnenud traumaga pearinglus, iiveldus, meeleolu häire, valu ja tundlikkuse häire paremas näopooles tänaseni, so 18.08.2008. Mineviku vormis kirjutatud tõend ei saa aga kohtu arvates objektiivselt kajastada hageja seisundit 18.08.2008.a. Hageja väide, et arst soovis küll töövõimetuslehte pikendada, jäi tõendamata. Tõendamata jäi ka hageja puhkusel viibimise aeg. Seega, kui hageja otsustas kasutada ära oma puhkuse vahetult pärast töövõimetuse lõppemist, siis oli see tema otsustada, kuid sellisel juhul pole asjakohane väita, et hageja ei saanud kostja süü tõttu oma puhkuse ajal reisida. Nimelt on hageja ise kirjutanud, et hematoom augustis taandus. Seega polnud takistusi puhkust kasutada ja ka reisida sel ajal. Kui inimeste elu on seotud nii rõõmu kui ka teiste positiivsete emotsioonide, kannatuste, pettumuste ja valuga, siis hageja viidatud asjaolud ei moodusta mittevaralise kahju tekkimise aluseid. Riigikohtu lahendi 3-2-1-19-08 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju nõue ei saa kujuneda iseseisva rikastumise allikaks või ka täiendavaks sissetulekuks.

TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väiteid või vastuväiteid. Hageja mittevaralise kahju nõue on põhjendamatu ja tõendamata ning hagi tuleb jätta rahuldamata tervikuna nii varalise kahju kui ka mittevaralise kahju nõudes. Õigesti on kostja viidanud Riigikohtu lahendile, mille kohaselt „Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 130 lg. 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust“.“ Kuivõrd kostja andis hagejale hüvitisena 750 krooni maksva ehte, hageja on selle ehte vastu võtnud, siis kohtu arvates on ka hageja pidanud kostja hüvitist juhtunu eest piisavaks, sest hageja enda väitel esitas ta hagi vaid selletõttu, et kostja ise algselt seda soovitas. Pealegi 750 krooni katab ka hageja materiaalse kahju nõude. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on tasunud riigilõivu 1 750 krooni. Hageja õigusabikulu 3 500 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna. Kostja kohtuistungil palub kostja menetluskulud välja mõista hagejalt. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 127, 130, 1045 sätteid ning juhindus TsMS §-de 162, 173, 230, 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist.. Kohtunik