2-09-28555/5 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult Asjaolud Pärnu Maakohtu 17.04.2009. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-3937 mõisteti süüdi Janar Klaus ja Tarko Meringo karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 263 p 1, 4 järgi kokkuleppemenetluses. Kohtuotsuse kohaselt tekitasid süüdimõistetud Janar Klaus ja Tarko Meringo kuriteoga kannatanutele P. K.le ja E. H.le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused. Eesti Haigekassa tasus tervishoiuteenuse osutajale kannatanutele osutatud raviteenuste tasu summas 777 krooni, mis oli tingitud süüdimõistetute Janar Klaus'i ja Tarko Meringo poolt kannatanutele tekitatud tervisekahjustusest. Ning samast juhtumist tingitud ajutise töövõimetuse hüvitise kannatanule P. K. 1044 krooni. Hageja nõue 15.06.2009. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Eesti Haigekassa hagiavaldus Janar Klaus'i ja Tarko Meringo vastu kahju hüvitamise nõudes summas 2847 krooni. Kahju esitamise nõuet põhistab hageja asjaoluga, et Pärnu Maakohtu 17.04.2009. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-3937 mõisteti J. Klaus ja T. Meringo süüdi kokkuleppemenetluses seoses tervisekahjustuste tekitamisega P. K.le ja E. H.le ja seega vastutavad kannatanutele tekitatud tervisekahjustuste tekitamise, kindlustusjuhtumi toimumise eest. SA Läänemaa Haigla poolt on Eesti Haigekassale esitatud arved nr * summas 353 krooni (K.), * summas 184 krooni (H.), * summas 240 krooni (K.), mis on hageja poolt tervishoiuteenuse osutajatele tasutud. Samast juhtumist tingituna on kannatanule P. K. määratud ja makstud ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr ’ alusel 2070 krooni, mis on samuti hageja poolt tasutud. Hageja poolt kantud kahju eeltoodu alusel on kokku 2847 krooni. Nimetatud kahjust on kostjate solidaarne osa summas 2663 krooni (K. kulud) ning 184 krooni (H. kulud) osas on vastutav kostja T. Meringo. Hageja tegi 06.05.2009. a tähitud kirjaga mõlemale kostjale ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. AS-i Eesti Post ei ole tähitud kirja tagastanud, seega on J. Klaus ja T. Meringo ettepaneku kätte saanud. Hagi esitamise päeva s.o 11.06.2009. a seisuga ei ole kostja asunud kahjusid hüvitama. Hagejal on ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 järgi on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitist sama kindlustusjuhtumi raames. Eeltoodust tulenevalt palub hageja: 1) kostjatelt Tarko Meringo'lt ja Janar Klaus'ilt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 2663 krooni; 2) kostjalt Tarko Meringo'lt hageja kasuks välja mõista 184 krooni; 3) menetleda hagiavaldust õigusvastaselt tekitatud kahju toimepaneku koha järgi; 4)

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja palus kohtule esitatud hagiavalduses menetleda hagi kirjaliku menetluses ja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule määratud tähtaja jooksul vastanud. Kuna kostja(d) ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjad said hagimaterjalid kätte 19.06.2009. a ning 15.06.2009. a. Vastus kohtule tulnuks esitada hiljemalt 04.07.2009. a. Kostjatele on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Ravikindlustuse seaduse § 25 lg 1 järgi ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Kohtule esitatud raviteenuste arvete seeria * summas 353 krooni (K.), * summas 184 krooni (H.), * summas 240 krooni (K.), kohaselt on SA Läänemaa Haigla poolt osutatud raviteenuseid seoses P. K.le ja E. H.le e tervisekahjustuste tekitamisega summas 777 krooni. Ning samast juhtumist tingituna on kannatanule P. K. määratud ja makstud ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr * alusel 2070 krooni, mis on samuti hageja poolt tasutud. Hageja poolt kantud kahju eeltoodu alusel on kokku 2847 krooni. Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning kohus rahuldab hagiavalduse täies ulatuses. Kostjatelt T. Meringo'lt ja J. Klaus'ilt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 2663 krooni ning kostjalt T. Meringo'lt hageja kasuks välja mõista 184 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. TsMS § 177 lg 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.