Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult Asjaolud Pärnu Maakohtu 02.02.2009. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-14969 mõisteti Andrei Krjukov süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 järgi kokkuleppemenetluses. Kohtuotsuse kohaselt tekitas süüdimõistetu Andrei Krjukov kuriteoga kannatanule J. K. füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused. Eesti Haigekassa tasus tervishoiuteenuse osutajale kannatanule osutatud raviteenuse tasu summas 353 krooni, mis oli tingitud süüdimõistetu Andrei Krjukov'i poolt kannatanule tekitatud tervisekahjustusest. Ning samast juhtumist tingitud ajutise töövõimetuse hüvitise 1044 krooni. Hageja nõue 12.06.2009. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Eesti Haigekassa hagiavaldus Andrei Krjukov'i vastu kahju hüvitamise nõudes summas 1397 krooni. Kahju esitamise nõuet põhistab hageja asjaoluga, et Pärnu Maakohtu 02.02.2009. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-14969 mõisteti A. Krjukov süüdi kokkuleppemenetluses seoses tervisekahjustuste tekitamisega J. K.'le ja seega vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tekitamise, kindlustusjuhtumi toimumise eest. SA Läänemaa Haigla poolt on Eesti Haigekassale esitatud arve nr CX 139934 summas 353 krooni, mis on hageja poolt tervishoiuteenuse osutajale tasutud. Samast juhtumist tingituna on kannatanule määratud ja makstud ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr * alusel 1044 krooni, mis on samuti hageja poolt tasutud. Hageja poolt kantud kahju eeltoodu alusel on kokku 1397 krooni. Hageja tegi 13.02.2009. a tähitud kirjaga kostjale ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. AS-i Eesti Post ei ole tähitud kirja tagastanud, seega on Andrei Krjukov ettepaneku kätte saanud. Hagi esitamise päeva s.o 11.06.2009. a seisuga ei ole kostja asunud kahjusid hüvitama. Hagejal on ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 järgi on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitist sama kindlustusjuhtumi raames. Eeltoodust tulenevalt palub hageja: 1) kostjalt hageja kasuks välja mõista 1397 krooni; 2) kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1000 krooni; 3) menetleda hagiavaldust õigusvastaselt tekitatud kahju toimepaneku koha järgi; 4) menetleda hagiavaldust kirjalikust menetluses; 5) hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule määratud tähtaja jooksul vastanud. Menetluse käik

15.06.2009. a kohtumäärusega võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik seisukoht hagiavalduse suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Kohtule tagastatud lihtväljastusteatest nähtuvalt on kostja kohtu poolt edastatud menetlusdokumendid (kohtumääruse, kirjaliku vastuse nõude ja hagiavaldus koos lisadega) kätte saanud 15.06.2009. a.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja palus kohtule esitatud hagiavalduses menetleda hagi kirjaliku menetluses ja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule määratud tähtaja jooksul vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 15.06.2009. a. Vastus kohtule tulnuks esitada hiljemalt 30.06.2009. a. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustuse seaduse § 25 lg 1 järgi ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Kohtule esitatud raviteenuste arve seeria CX nr 139934 kohaselt on SA Läänemaa Haigla poolt osutatud raviteenuseid seoses J. K.'le tervisekahjustuste tekitamisega summas 353 krooni. Ning samast juhtumist tingituna on kannatanule määratud ja makstud ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr * alusel 1044 krooni, mis on samuti hageja poolt tasutud. Hageja poolt kantud kahju eeltoodu alusel on kokku 1397 krooni. Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning kohus rahuldab hagiavalduse täies ulatuses. Kostjalt tuleb hagejas kasuks välja mõista 1397 krooni.

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse välja mõista kostjalt A. Krjukov'ilt hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1000 krooni, lisatud on riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse ärakiri. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 177 lg 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu 1000 krooni s.o hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.