2-07-48078/15 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-07-48078 23. juuni 2007.a öösel toimus vargus ehitusobjektilt, mille käigus varastati majast muu hulgas ka hagejale kuuluvaid ehitusmaterjale ja töövahendeid koguväärtuses 25 847,71 krooni. Toimunu kohta on algatatud kriminaalmenetlus. Samuti teatati kindlustusjuhtumist Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-ile, kes väidetavalt aga keeldus kahju hüvitamast valvesignalisatsiooni puudumise tõttu. Lisaks eeltoodule kohustus kostja vastavalt töövõtulepingu punktidele 8.1 ja 8.2 tasuma lepinguga määratud tööde eest vastavalt lepingule ja esitatud arvetele. Hageja on esitanud 14. septembril 2007.a kostjale arve nr 0709160 summas 286 072,36 krooni, millest hageja on tasunud 148 087 krooni. Seega on tasumata 137 985,36 krooni. Tuginedes töövõtulepingu ülalmainitud punktile 5.10 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 100, §-le 101 ja § 127 lg-le 4 leiab hageja, et kostja on tekitanud oma lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega hagejale varalist kahju. Hageja märgib seejuures, et põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non reegel). Töövõtulepingu punktis 5.10 sisalduv kostja kohustus oli suunatud kahju tekkimise ohu vähendamisele ja ärahoidmisele eelkõige töövälisel ajal. Kostjapoolne kohustuse kohane täitmine oleks suure tõenäosusega kahju tekkimise ära hoidnud. Arvestades varguse ulatust, kus on ära viidud muu hulgas suures koguses põrandakatte materjali, siseuksed, kamin ja sanitaartehnikat, on hageja veendunud, et vargus oleks jäänud toimumata tulenevalt preventiivselt mõjuvatest turvafirma kleebistest välisuksel ja -akendel või oleks turvafirma, arvestades varguse ulatust ja esemete väljaviimiseks kulunud eeldatavat aega (minimaalselt paarkümmend minutit) jõudnud reageerida ja vargad koos esemetega kinni pidada. Kostja poolne kohustuse rikkumine võttis hagejalt ka võimaluse saada kindlustushüvitist. Valvesignalisatsiooni olemasolu oli üheks kindlustustingimuseks. Kuna ehitisele ei olnud paigaldatud valvesignalisatsiooni, ei hüvitanud kindlustus ka tekkinud kahju. Lähtudes ka VÕS § 127 lg-st 1 ja § 128 lg-st 3, nõuab hageja kostjalt varastatud asjade väärtuse hüvitamist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepingu puhul tellija (s.t kostja) maksma töövõtjale töö eest tasu. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Ehitise eest tasumine on vastavalt sõlmitud töövõtulepingu lisale nr 2 (aja- ja finantsgraafik) toimunud etapiviisiliselt. Viimase etapi eest tasus kostja vaid 148 087 krooni, jättes maksmata 137 985.36 krooni. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja taotleb võla tasumist.

2-07-48078 peidukohas, kus ehitajad ehitise välisukse võtit hoidsid, võtit enam ei olnud ja ta ei saanud välisust lahti teha, et tööle saabunud ehitajaid ehitisse sisse lasta. Selgus, et ajavahemikus 23.25.06.2007 oli pooleliolevasse elamusse sisse murtud ja sealt ära viidud järgmised ehitusmaterjalid: 2 WC-potti, 8 siseust, kamin, tapeedid ja parkett. Kuivõrd elamu ustel muukimisjälgi tuvastatud ei ole, siis pidid pooleliolevast ehitistest vara ära viinud isikud sisenema objektile võtmega. Objektil töötanud objektijuht A.K on nii kostjale kui politseile kinnitanud, et antud objektil töötavatel ehitajatel oli kokku lepitud ehitise lähedal üks võtme hoiukoht, kus hoiti ehitise välisukse võtit, millega said kõik ehitajad objektile tööde tegemiseks siseneda. Kostjal ega ühelgi kostja perekonnaliikmel ehitise välisukse võtit ei olnud. Samuti ei olnud kostjale kuni varguse asetleidmiseni üldsegi teada, et võtit ehitajate poolt poolelioleva ehitise vahetus läheduses peidukohas hoiti. Kostja on pooleliolevas ehitises viibinud, et kontrollida ehituslepingu täitmist ning kvaliteedinõuetest kinnipidamist üksnes hageja töötajate tööajal ning hageja esindajate juuresolekul. Kostja leiab, et kuna 25. juuni 2007.a. hommikul võtit väidetavalt peidukohas ei olnud, siis pidid varguse toime pannud isikud sisenema ehitisse ehitise lähedal asuvast peidukohast võetud võtmega ja seega olema teadlikud võtme asukohast. Samuti arvab kostja, et varguse on toime pannud hagejaga seotud isikud. Eeltoodu põhjal ei nõustu kostja hageja väitega, et varguse toimumine ja kahju tekkimine on põhjuslikus seoses valvesignalisatsiooni paigaldamata jätmisega. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et kostja oli teadlik, millal ehitise välispiirid olid suletud. Töövõtulepingu lisa nr 2 kohaselt pidi ehitis valmima neljas etapis ning II kuni IV etapi tööde teostamine pidi toimuma ajavahemikus 06.11.2006-23.06.2007. Lepingu lisa nr. 2 kohaselt pidi konkreetse(te) töö(de) või etapi teostamise täpse aja teatama töövõtja tellijale vähemalt 5 kalendripäeva enne vastava(te) töö(de) või etapi kavandatud algust. Seega oli lepinguga kokku lepitud üksnes see, et ehitis pidi valmis olema 23. juunil 2007.a ning elamu ehitamise vaheetappide valmimise tähtaega ei olnud kokku lepitud. Seega oli ehitise välispiiride sulgemise aeg teada üksnes hagejale ning kostjal ei olnud võimalik seda ette näha. Hagiavaldusele lisatud ehituse üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtub, et II etapi ehitustööd on kostja hagejalt vastu võtnud 9. juunil 2007.a. Töövõtulepingu lisast nr 2 (tööde seletuskiri) nähtub, et teise etapi käigus ehitatakse kinni majakarp. Kuna kostja on ehituse II etapi vastu võtnud alles 9. juunil 2007.a, siis on alusetu hageja väide, et ehitise välispiirid olid suletud 18. aprillil 2007.a ning kostja oli kursis sellega, millal ehitise välispiirid on suletud. Kostja väidete kohaselt ei ole hageja ka kunagi teatanud talle tähtaega, millal peab olema ehitisele valvesignalisatsioon paigaldatud. Samuti ei ole hageja kunagi juhtinud kostja tähelepanu kostja poolt kohustuse täitmata jätmisele. Kostja esitas juba 2007.a. aprilli alguses AS-ile Elion tellimuse raadiotelefoni paigaldamiseks. Kuid kui AS-i Elion tehnikud 2. mail 2007.a ehitusobjektile saabusid, ei olnud majakarp piisavalt valmis ehitatud ning AS-i Elion tehnikud keeldusid raadiotelefoni paigaldamisest. 14. aprillil 2007.a. sõlmis kostja AS-iga Falck Häiresüsteemi paigaldamise lepingu ning leppis AS-iga Falck kokku, et niipea kui ehitis on valvesüsteemi paigaldamiseks piisavalt valmis, paigaldab AS Falck ehitisele valveseadmed. Kuna kostjal ei olnud võimalik teada, millal on ehitis sellises seisukorras, et saab ehitisele valveseadmed paigaldada, siis leppis kostja AS-i Falck esindaja B.B ga kokku, et edaspidiselt kogu suhtlemine pooleliolevasse ehitisse AS-i Falck valveseadmete paigaldamiseks toimub AS-i Falck esindaja ja hageja esindajate vahel. Seega tegi kostja kõik endast oleva, et täita oma kohustus ning paigaldada ehitisele valvesignalisatsioon, kuid see jäi paigaldamata, kuna ehitis ei olnud selleks hageja poolt piisavalt valmis ehitatud.

2-07-48078 Kostja leiab, et kuigi ta oli võtnud endale töövõtulepinguga kohustuse paigaldada valvesignalisatsioon, oleks hageja kui professionaalne ehitaja, kes oli paremini teadlik ehitamise seotud ohtudest, pidanud kujunenud olukorras ise võtma tarvitusele abinõusid valvesignalisatsiooni paigaldamiseks. Seda hageja aga ei teinud. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja poolt tõendamata ka kahju tekkimine summas 24 847,71 krooni. Hagis märgitu kohaselt on varastatud asjade nimekiri hagiavaldusele lisatud, kuid tegelikkuses hagiavaldusele nimetatud nimekirja pole lisatud. Isegi kui nimekiri oleks lisatud, siis on tõendamata, et need asjad asusid üldse ehitusobjektil. Samuti on tõendamata hageja poolt kindlustusandja poole pöördumine kindlustushüvitise saamiseks ning kindlustusandja poolt kindlustushüvitise maksmisest keeldumine. Valvesignalisatsiooni olemasolu võib küll olla üheks kindlustustingimuseks, kuid teadaolevalt keeldub kindlustusandja kindlustusvõtjale kahju hüvitamisest, kui selgub, et varaste poolt on ehitisse sisse pääsemine olnud võimalik uksevõtmega, mida ehitaja hoiab ehitise vahetus läheduses. Kostja leiab, et nii hagejale kui kostjale vargusega seoses tekkinud kahju eest vastutab hageja. Töövõtulepingu punkt 4.1.15 kohaselt kohustus töövõtja (s.t hageja) tarvitusele võtma abinõud tellija poolt töövõtjale usaldatud vara säilimise tagamiseks. Lepingu punkti 12.4 kohaselt vastutab töövõtja ehtise ja objektil paiknevate, sh töövõtjale kuuluvate esemete, juhusliku hävimise, riknemise, kaotsimineku jms eest kuni töö vastuvõtmiseni tellija poolt. Ehitise välisukse võtmete jätmisega ehitise vahetusse lähedusse on hageja näidanud üles rasket hooletust kostja poolt hagejale usaldatud kostja poolt ostetud ehitusmaterjalide suhtes. Seega on hagejapoolne raske hooletus võtme hoidmisel põhjuslikus seoses ehitusobjektil toimunud vargusega ning tekkinud kahjuga. Tuginedes eeltoodule ning töövõtulepingu punktidele 4.1.15 ja 12.4, on kostja seisukohal, et hageja on ise vastutav vargusega seoses tekkinud kahju eest. Samuti on põhjendamatu hageja nõue 137 985,36 krooni suuruse võlgnevuse tasumiseks, kuna kostja on oma lepingulised kohustused täitnud nõuetekohaselt. Töövõtulepingu lisa nr 2 kohaselt oli IV etapi tööde koguksumuseks 502 674 krooni. 15. mail 2007.a tasus kostja hagejale IV etapi ettemakse (50%) summas 251 337 krooni. Seega oleks pidanud kostja esialgse arvestuse kohaselt tasuma IV etapi lõpumaksena hagejale veel 251 337 krooni. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt kuulus nende ehitusmaterjalide maksumus, mida kostja ise ostab, mahaarvestamisele elamu IV etapi lõpumaksest. Kostja oli ise ostnud sise- ja välisuksed Haapsalu Uksetehasest 78 389, 62 krooni eest ning parketi OÜ-st Parketikeskus kogumaksumusega 77 986,86 krooni. Ajavahemikus 23.-25.06.2007 toimunud varguse käigus viidi pooleliolevast ehitisest ära muu hulgas kostja poolt ostetud siseuksed (välisuksed olid enne vargust hageja poolt ehitisele ette pandud) ja parkett. Võttes aluseks hageja esindaja poolt 13. mail 2007.a saadetud IV etapi tasaarvestuse tellijaga, mille kohaselt tuleb maha arvestada hageja poolt arvestatud materjali maksumusest tellija poolt soetatud materjalid summas 103 249,6 krooni ja lähtudes sellest, et hageja vastutas ehitusobjektil aset leidnud varguse käigus tekkinud kahju eest ning sellega seoses oli hageja sunnitud ostma ise uued uksed ja parketi, tasus kostja hagejale 20. septembril 2007.a IV etapi teise osamakse summas 148 087 krooni. Kuna kostja oli ise ostnud uksed ja parketi, siis leiab kostja, et on põhjendamatu hageja nõue kostjal tasuda teistkordselt tema poolt juba üks kord ostetud uste ja parketi eest. Seega leiab kostja, et hageja nõue kostja võlgnevuse summas 137 985,36 krooni tasumiseks on alusetu.

5.Vastuhagi aluseks olevate asjaolude kohaselt pidi hageja OÜ P6. novembril 2006.a. hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu lisast nr 2 tulenevalt lõpetama ehitises ehitustööd hiljemalt 23. juunil 2007.a. Hageja töövõtulepinguga kokkulepitud tähtajast kinni ei pidanud ning ehitise üleandmine toimus 13. juulil 2007.a, s.o 20-päevase hilinemisega. Ka töövõtulepingu täitmise ajal küsis kostja hagejalt korduvalt, kas viimane jõuab ehitise lepingus märgitud kuupäevaks (23. juuniks 2007.a) valmis. Hageja teatas, et jõuab küll. Lähtudes hageja poolt nii lepingu sõlmimisel kui selle täitmise käigus antud lubadustest, sõlmis kostja 19. juunil 2007.a oma elukohaks oleva korteri müügilepingu, milles kohustus korteri valduse üle andma ostjatele hiljemalt 15. juulil 2007.a. Kuna kostja oli müünud oma elukohaks oleva korteri, siis sellega seoses oli kostja ja tema pere jaoks väga oluline, et hageja lõpetaks ehitustööd tähtaegselt. Kuigi kostja võttis 13. juulil 2007.a ehitise hagejalt vastu, siis järgneva kahe nädala jooksul jätkasid hageja ehitajad ehitises ehitustööde tegemist ning kostja oli seetõttu sunnitud koos oma perega elama sisuliselt pooleliolevas ehitises, kus päevad läbi tegid tööd kostja jaoks võõrad ehitusmehed. Johtuvalt asjaolust, et seoses põhihagis mainitud varguse asetleidmisega oli kostjal tekkinud kahju varastatud kamina ja tapeetide näol summas 27 238 krooni ja hageja hilines töövõtulepingu täitmisega, esitas kostja 10. septembril 2007.a hagejale tekkinud kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõude. Hageja keeldus kostjale kahju hüvitamast ja leppetrahvi tasumast. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh. täitmisega viivitamine. VÕS § 101 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Töövõtulepingu punktiga 4.1.15 kohustus hageja töövõtjana võtma tarvitusele abinõud tellija poolt töövõtjale usaldatud vara säilimise tagamiseks. Lepingu punkt 12.4 kohaselt vastutab töövõtja ehitise ja objektil paiknevate, sh. töövõtjale kuuluvate esemete, juhusliku hävimise, riknemise, kaotsimineku jms eest kuni töö vastuvõtmiseni tellija poolt. Kostja leiab, et ehitise väisukse võtme jätmisega ehitise vahetusse lähedusse on hageja eelnimetatud kohustusi rikkunud. Rikkumse tagajärjel varastati pooleliolevast ehitisest kostjale kuuluv kamin väärtusega 15 000 krooni ja tapeedid väärtusega 12 238 krooni. Seega on kostjale tekkinud kahju kokku summas 27 238 krooni. Vastavalt VÕS § 158 lg-le 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus märgitud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu lisa nr 2 kohaselt kohustus hageja lõpetama ehitises ehitustööd hiljemalt 23. juunil 2007.a. Ehitis anti hagejale üle aga 13. juulil 2007.a. Kostja möönab, et seoses aset leidnud vargusega tuli suur kogus ehitusmaterjali uuesti tellida mistõttu ei saanud hageja ehitustöödega jätkata enne 6. juulit 2007.a. Seetõttu esinesid ajavahemikus 24.06.2007-05.07.2007 asjaolud, mis ei võimaldanud hagejal lepinguga kokkulepitud kohustusi täita. Sellele vaatamata hilines hageja ehitise üleandmisega kostjale 7 päeva (ajavahemik 06-13.07.2007). Töövõtulepingu punkti 12.5 kohaselt tasub töövõtja tellijale leppetrahvi 0,5% iga päeva eest tema poolt või tema korraldusel tähtaegselt teostamata tööde maksumusest. Ehitise üleandmisega viivitamisel arvestatakse seejuures leppetrahvi lepingu hinnast ning viivise piirmääraks on 5% lepingu hinnast. Lepingu hind oli 2 407 062 krooni, millest 0,5% on 12 035,31 krooni. Lähtudes eeltoodust nõuab kostja hagejalt lepingu täitmisega hilinemise eest leppetrahvi 7 päeva eest, milleks lepingu hinnast lähtudes on 84 247,17 krooni.

6.Hageja leiab, et kostja poolt esitatud kahjunõue põhineb oletusel. Nimelt on kostja rajanud selle nõude asjaolule, et vargus pandi toime kostja hooletuse tõttu (võti jäeti ehitise vahetusse lähedusse kokkulepitud peidukohta). Asjaolu, et võtit hoiti üldjuhul ehitise vahetus läheduses ainult ehitajatele teadaolevas peidukohas, ei tähenda hageja hinnangul seda, et eksisteeriks VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seoses kahju tekkimise ja teo vahel. Kostja väide, et vargad sisenesid ehitisse võtmega, on oletus. Nimetatud asjaolu ei ole tõendatud. Lähtudes eeltoodust ei ole selge põhjuslik seos varguse ja väidetavalt tekkinud kahju vahel. Hageja on seisukohal, et pigem põhjustas kahju kostjapoolne lepingu rikkumine, mille käigus jäeti paigaldamata valvesignalisatsioon, mis oleks varguse toimepanemise teinud oluliselt raskemaks või võimatuks. Samuti leiab hageja, et kostjal ei ole kahju tekkinud. Hüvitatava kahju liigid on sätestatud VÕS §-s 128. Kostja ei ole vastuhagiavalduses märkinud, milles talle tekkinud kahju seisnes. Juhul, kui kostja peab vastuhagis silmas tema poolt soetatud, kuid varastatud ehitusmaterjalide maksumust, siis sellega seoses ei ole kostjale reaalselt kahju tekkinud. Hageja soetas nimetatud ehitusmaterjalid hiljem ise uuesti, mistõttu ei ole kostja reaalset kahju kandnud, s.t tema vara ei ole vähenenud Vastuhagis esitatud leppetrahvinõue on hageja hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Ehitustööde lõpetamine lükkus edasi kostja enda poolt tellitud lisatööde tõttu kuni 6. juulini 2007.a. Ehitise üleandmise tähtaja edasilükkamises olid pooled kokku leppinud juba enne varguse toimumist. Varguse tõttu pikenes tööde valmimine veel 5 päeva võrra. Kuna vargus juhtus kostja poolt lepingulise kohustuse täitmatajätmise tulemusena, ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas leppetrahvinõue hageja vastu. Ka erialakirjanduses on asutud seisukohale, et leppetrahvi ei või nõuda lepingupool, kelle käitumine põhjustas lepingurikkumise.

15.Isegi kui kostja oleks lepingu punkti 5.10 rikkunud, ei vastutaks ta kohtu hinnangul hagejale tekitatud väidetava kahju eest, kuna töövõtulepingu punktist 5.10 tuleneva kohustuse täitmine oli sellisel juhul takistatud hageja vastuvõtuviivituse tõttu. Vastavalt VÕS § 119 lgle 1 satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutaks võlgnik oma kohustuse rikkumise eest VÕS § 119 lg 2 kohaselt üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Esitatud ja kogutud tõenditest nähtub, et kostja soovis ehitisele valvesignalisatsiooni paigaldada ning on sõlminud selleks 11. aprillil 2007.a AS-iga FALCK EESTI häiresüsteemi paigaldamise lepingu. Valvesüsteemi paigaldamata jätmise põhjuseid on oma ütlustes selgitanud nii tunnistaja S.T.H kui M.N . Samas on nimetatud tunnistajate ütlused valvesüsteemi paigaldamata jätmise põhjuste osas omavahel vasturääkivad. S.T.H ’i ütluste kohaselt ei olnud elamu valvesüsteemi paigaldamiseks piisavalt valmis ehitatud (vt toimik, lk 177). M.N kinnituste kohaselt jäi valvesüsteemi paigaldamine ära kostja ja AS-i FALCK EESTI omavaheliste lahkhelide tõttu (vt toimik, lk 180). Ülalkäsitletud dokumentaalsed tõendid (s.o B.B 11. aprilli 2007.a e-kiri S.T.H ’ile ja Elion Ettevõtted Aktsiaseltsilt välja nõutud töökäsk) toetavad pigem kostja väiteid ja S.T.H ’i ütlusi. Eeltoodut arvestades oli kostja hagejale valvesüsteemi paigaldamise kohustuse kohast ja õigeaegset täitmist tegelikult pakkunud, kuid süsteem jäi paigaldamata võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu. Isegi kui VÕS § 119 lg-d 1 ja 2 ei kuuluks kohaldamisele, oleks hageja tuginemine kostja võimalikule lepingurikkumisele välistatud hea usu põhimõttest lähtuvalt (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 ja VÕS § 6).

23.Kostja poolt vastuhagis esitatud nõue kahju hüvitamiseks summas 27 238 krooni kuulub kohtu hinnangul rahuldamisele. Kohus nõustub selle nõude osas üldjoontes kostja poolt vastuhagis välja toodud õiguslike põhjendustega. Õigusliku aluse nõude esitamiseks annavad juba eelpool viidatud VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 ning ka töövõtulepingu punkt 12.1, mille kohaselt vastutab kumbki pool oma kohustuste täitmise ning tegevuse ja/või tegevusetuse eest, kui see on põhjuslikus seoses teisele poolele tekkinud kahjuga. Juba ülalviidatud lepingupunkti 12.4 kohaselt vastutas hageja töövõtjana ehitise ja objektil paiknevate esemete, juhusliku hävimise, riknemise, kaotsimineku jms eest kuni töö vastuvõtmiseni tellija poolt. Vastavalt lepingupunktile 4.1.15 oli hageja ka kohustatud tarvitusele võtma abinõud kostja poolt temale usaldatud vara säilimise tagamiseks ning punktile 4.1.17 tagama ehitise ja ehitusplatsi puutumatuse ning valve. Kohus leiab, et hageja on eelnimetatud lepingupunktidest 4.1.15 ja 4.1.17 tulenevaid kohustusi rikkunud, kuna ei ole suutnud tagada objektil paiknenud hageja esemete (kamin ja tapeedid) säilimist. Pooleliolevast ehitisest varastatud kamina väärtuseks oli vaidlustamata asjaolude kohaselt 15 000 krooni ning tapeetide väärtuseks 12 238 krooni, seega on kahju tekkinud kokku 27 238 krooni ulatuses. Tegemist on kostja otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtu hinnangul eksisteerib ka põhjuslik seos kostjal tekkinud kahju ja hageja lepingurikkumise vahel (VÕS § 127 lg 4). Juhul kui hageja oleks tarvitusele võtnud professionaalselt ehitusettevõtjalt oodatavad meetmed tellija vara säilimiseks, m.h taganud ehitise valve (lepingupunkt 4.1.17), ei oleks kahju tõenäoliselt tekkinud. Käesoleval juhul on hageja aga vaatamata ehitusobjekti reaalse valve puudumisele ladustanud pooleliolevasse ehitisse tööväliseks perioodiks väärtuslikke ehitusmaterjale ning jätnud lisaks sellele ehitise välisukse võtme ehitise vahetusse lähedusse, viimatinimetatud asjaolu on tõendatud tunnistajate M.K ja A.K ütlusega. Kahju tekkimine pidi olema hagejale lepingu sõlmimisel ka ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ning töövõtulepingu punktis 4.1.15 ja 4.1.17 sisalduvate kohustuse eesmärgiks saab kohtu arvates pidada ka võimalikest vargustest tingitud kahju ärahoidmist (VÕS § 127 lg 2).

27.Kohtu hinnangul ei kuulu leppetrahvinõue rahuldamisele, kuna hageja ei ole tööde teostamise ega ehitise üleandmisega viivitanud, s.t ei ole tähtaegade osas töövõtulepingut rikkunud. Puudub vaidlus selles, et töövõtulepingu lisaks nr 2 oleva aja- ja finantseerimisgraafiku (vt toimik, lk 41-42) kohaselt pidi ehitis valmima ja kostjale üle antama 23. juunil 2007.a. Tegelikult ehitustööd selleks ajaks lõpetatud ei olnud ning ehitis anti kostjale üle 13. juulil 2007.a (vt ka toimik, lk 18). Samas on asja materjalide põhjal tuvastatav, et kostja tellis hagejalt lisatöid. Seda asjaolu kinnitavad nii tunnistajate M.N ja A.K ’i kui ka S.T.H ’i ütlused. Samuti nähtub lisatööde tellimine juba ülalkäsitletud tasaarvestuse tabelist (vt toimik, lk 58). Tunnistaja M.N ütluste kohaselt lepiti tellijaga ka suuliselt kokku, et lisatööde tõttu pikeneb ehitise valmimise tähtaeg 7-8 päeva (vt toimik, lk 180). Asjaolu, et vastavate lisatööde teostamise kohta ei sõlmitud kirjalikus vormis lepingu lisa vastavalt töövõtulepingu punktidele 5.1 ja 7.4, ei oma siinkohal määravat tähtsust, kuna hageja võis kostja käitumisest aru saada, et viimane on nõus tööde lõpetamise tähtaja pikendamisega. VÕS § 13 lg-st 3 tuleneb, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Seega pidid ehitustööd enne varguse toimumist sõlmitud kokkulepete kohaselt olema lõpetatud hiljemalt 1. juuliks 2007.a. Kostja ise möönab, et seoses toimunud vargusega esinesid objektiivsed takistused ehitusöödega jätkamiseks 24.06.2007-05.07.2007. Sisuliselt oli tegemist tööseisakuga töövõtulepingu XIII peatüki tähenduses, millega seoses lükkusid edasi ka tööde teostamise tähtajad. Pärast ehitustöödega taasalustamist 6. juulil 2007.a on hageja suutnud tööd algselt kokkulepitud tähtaja jooksul (s.t seitsme päeva jooksul lõpetada) ning tellitud ehitis on kostjale 13. juulil 2007.a akti alusel üle antud.