Kohtulahend

2-06-3178 Avaldus koos lisadega on TR kätte toimetatud 20.01.2009.a. TR esitas 20.02.2009.a. vastuväite ja enda menetluskulude nimekirja. Vastuväite kohaselt, kostja leiab, et eelpool toodud menetluskulud on põhjendamatult suured. Antud juhul ei olnud tegemist õiguslikult niivõrd keeruka vaidlusega, kus oleks õigustatud ja põhjendatud kulutada ainuüksi õigusabile 30146,65 krooni, sisuliselt oli tegemist lihtsa iseloomuga vaidlusega. Kuivõrd hagiavalduses esitatud nõude suuruseks oli 125863,50, siis on ilmselgelt alust eeldada, et tegemist on ebaproportsionaalselt suurte tasudega. Hageja poolt esitatud õigusabikulud moodustavad praktiliselt ühe neljandiku hagis esitatud nõudest, mis on märkimisväärselt suur lisakoormus kostjale. Kostja soovib siinkohal rõhutada, et arvestades tema kehva tervislikku seisundit ajavahemikul 2006.a. kuni 2007.a., mille ravimine oli hagejale majanduslikult äärmiselt koormav, siis selliste ebaproportsionaalsete õigusabikulude kandmine raskendab oluliselt kohtuotsuse täitmist. Samuti tuleks arvestada asjaoluga, et kuivõrd kohtuvaidlus oli oma olemuselt äärmiselt lihtne ja selge, siis ei nõudnud materjalide koostamine ning hageja esindamine kõrgema astmete kohtutes täiendavat tööd ettevalmistuse osas. Hageja avaldusele lisatud väidetava õigusabi arve väljastaja OÜ U on interneti kaudu enda ametlikuks tegevusalaks märkinud hoopis metallpindade katmine ning mehaaniline metallitöötlus. Kuivõrd eelpool toodud andmete alusel on OÜ U tegevusalaks metallitöötlus, siis on kostjal tõsiselt alust eeldada, et OÜ U poolt 10.10.2007 esitatudarve nr 4088J ei ole antud kohtuasjaga seotud ning on kunstlikult tekitatud. Samuti puudub hagiavaldusel igasugune viide, et OÜU oleks antud hagi koostamisel osalenud. Hageja poolt lisatud Advokaadibüroo Tibar&Partnerid arve nr 07-01 summas 2301 krooni ei ole käesoleva kohtuasjaga seotud, mistõttu puudub alus antud kulu väljamõistmiseks. Nimelt oli arvel viidatud nõupidamise sisu seotud kostja poolt alustatud kriminaalasjaga hageja vastu. Hageja on oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palunud kohtul välja mõista õigusabikulud koos käibemaksuga. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja viitab ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.04.2006 kohtuotsusele kohtuasjas 3-2-1-24-06. Hageja 28.10.2008.a. esitatud avaldusest ei nähtu eelpool viidatud kinnitust, mistõttu on tegemist puuduliku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega. TRi esitatud menetluskulude nimekirjas on järgmised menetluskulud: riigilõiv 6250 krooni ja kautsjon 1171 krooni. Kohus edastas vastuväite ja kostja menetluskulude nimekirja RA 12.03.2009 ning soovis hageja seisukohta. Hageja esitas 17.03.2009.a. vastuse. Vastuse kohaselt, RA ei nõustu TR vastuväidetega ja põhistab seda alljärgnevalt. TR tervislik seisund ei saa omada tähtsust TsMS sätete valguses. Menetluskulud tuleb jätta kaotaja kanda, hageja poolt esitatud kulud on põhjendatud ja tõendatud kohtule kirjalikult esitatud dokumentidega. Vastuse kohaselt, hageja on nõus, et tegemist oli lihtsa iseloomuga vaidlusega, mis algas 2006.a. alguses, kuid millest kujunes paraku mitmeaastane menetlus. Tsiviilasja toimik kajastab väga selgelt, kelle tõttu menetlus just nii pikaks ja seetõttu ka kulukaks kujunes. Kuna hageja ei oma õiguslikke teadmisi, oli ainuke võimalus kasutada juriidilist nõustamist hagi koostamisel Harju Maakohtusse, kusjuures hageja soovis end algselt kohtus ise esindada. Üheks põhjuseks kindlasti kulude kokkuhoid. Kaaludes erinevaid pakkumisi juristidelt, oli OÜ U poolt pakutud teenus kõige sobivam, s.h. ka hinna poolest. Kostjal oli võimalus juba menetluse käigus ära hoida õigusabikulutusi, kui ta ei oleks pidevalt taotlenud istungite edasilükkamist. Istungeid paluti

2-06-3178 kostja poolt korduvalt edasi lükata, viidates kostja halvale tervislikult seisundile, kuid reaalselt toimunud istungitel ta ei viibinud, vaid saatis alati oma esindaja, v.a. viimasel istungil, mis toimus Tallinna Ringkonnakohtus. Menetlusõigusi tuleb TsMS § 200 kohaselt heauskselt kasutada ega luba menetlusosalistel ega tema esindajatel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kui kostja jaoks oli menetlus nii lihtne ja selge, mida ta rõhutab oma vastuväites, oli tal võimalus TsMS § 206 lg 1 kohaselt hagi õigeks võtta või TsMS § 206 lg 2 alusel kompromiss sõlmida, mida talle ka Harju Maakohtus pakuti. Kostja keeldus sellest ja kaebas Harju Maakohtu otsuse edasi ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse edasi Riigikohtusse. Kuna kostjat esindas kohtus advokaat, muutus menetlus hageja jaoks õiguslikult keeruliseks, mida raskendas kostja poolt kasutatud venitamistaktika, oli vajadus võtta samuti esindaja advokaadibüroost. Vastuse kohaselt, ebaõige on väide, et õigusabi arve väljastaja OÜ U ei saa olla õigusteenuse osutaja, kuivõrd põhitegevusala õigusteenusi ei kajasta. Äriseadustiku järgi võib iga äriühing tegeleda oma põhitegevusala kõrval teiste tegevusaladega ja seega ei ole põhjendatud kostja kahtlused õigusabi osutamise osas. Hageja ei ole pädev ise hagiavaldust koostama, seega tuli see töö tellida. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ei ole esitatud ühtegi teist kuludokumenti Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse koostamise kohta. Hagejale jääb arusaamatuks kostja väide, et Advokaadibüroo Tibar&Partnerite poolt väljastatud arve nr 07-01 summas 2301 krooni ei ole käesoleva kohtuasjaga seotud. Sellise numbriga ja selles summas arvet ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses. Advokaadibüroo Tibar&Prtnerite poolt esitatud arve nr 07-01 on summas 3068 krooni, millest 93% on summas 2853,25 krooni. Kindlasti on see arve seotud vaidlusaluse asjaga, sest kostja pidas vajalikuks lihtsat ja selget õigusvaidlust sisustada kriminaalmenetlusega hageja vastu, mida aga ei peetud Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt põhjendatuks süüteokoosseisu puudumise tõttu. Advokaadiga oli vaja arutada seda olematut seost tsiviilasja asjaoludega. Tibar ja Partnerite poolt on esitatud arve nr 07-13, mis kajastab hageja esindamist kriminaalmenetluses, mida ei ole esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses. Kui aga kostja peab silmas Advokaadibüroo Tibar&Partnerite arvet summas 2301 krooni, on selle arve numbriks 08-106 ja sisuks ettevalmistus ja esindamine Ringkonnakohtus. Vastuse kohaselt, põhjendamatu on kostja väide, et avaldaja, kes on füüsiline isik, peab kinnitama menetluskulude kindlaksmääramise avaldusel, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Eesti maksuseaduste järgi saab käibemaksukohustuslaseks olla vaid ettevõtlusega tegelev isik, kes saab käibemaksu maha arvata ainult ettevõtlusega seotud kuludelt. Menetlus puudutas kahe füüsilise isiku (eraisiku) vahel sõlmitud laenulepingu küsimusi ja sellel puudus igasugune seos ettevõtlusega. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane füüsilise isikuna, polnud vajadus seda eraldi avalduses kinnitada, seetõttu ei ole tegemist puuduliku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega. Kostja TRi poolt esitatud vastuväitele on lisatud menetluskulude dokumendid. Kostja on tasunud riigilõivu summas 6250 krooni apellatsioonkaebuse esitamisel ning kautsjoni summas 1171 krooni Riigikohtusse pöördumiseks. See oli kostja valik, et ta ei nõustunud kohtulahendiga. Tallinna Ringkonnakohus jättis kõik teise astme kulud kostja TR kanda. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 200000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 70000

2-06-3178 krooni. RA poolt esitatud taotlus õigusabikulude 30146,65 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. - Tsiviilasja on menetlenud lisaks Harju Maakohtule ka Tallinna Ringkonnakohus. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Hagiavaldus esitati 16.02.2006.a., Riigikohus on teinud viimase kohtumääruse 01.10.2008.a. Kohtuvaidluse asjaolusid (menetlusaeg, asja keerukus, esitatud menetlusdokumentide arv, menetlus erinevates kohtuastmetes) arvestades peab kohtunikuabi RA menetluskulusid taotletud suuruses põhjendatuks ja vajalikuks. - Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. OÜ U tegevusalana oli 2007.a. äriregistrisse kantud lisaks metallitöödele ka ettevõtlusalased konsultatsioonid (majandus, juriidilised). Kohtule esitatud andmetega ei ole põhjendatud kahtlused õigusabi osutamise osas, Äriseadustiku järgi võib iga äriühing tegeleda oma põhitegevusala kõrval teiste tegevusaladega. - Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole esitatud kulusid tõendava dokumendina Advokaadibüroo Tibar&Partnerid arvet nr 07-01 summas 2301 krooni. - Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole hageja käibemaksukohustuslane. - Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud võimalust arvestada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses menetluskulude põhjendatuse hindamisel menetlusosaliste tervislikku seisundit. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. - Tsiviilasja menetluses on RA lepingulise esindajana Tallinna Ringkonnakohtus esindanud vandeadvokaadi vanemabi Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar&Partnerid) ja Riigikohtule vastuse koostamisel vandeadvokaat Eva Tibar (Advokaadibüroo Tibar&Partnerid). Tsiviilasja menetluses Harju Maakohtus ei olnud RA lepingulist esindajat, hageja kasutas hagiavalduse koostamisel OÜ U õigusabiteenust ja menetluse ajal nõustamisteenust Advokaadibüroolt Tibar&Partnerid. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Lähtudes eeltoodust ei kuulu TRi poolt hüvitamisele RA õigusabikulu 6584,40 krooni OÜ U 10.10.2007 arve nr 4088J alusel (93% summast 7080 krooni) ja õigusabikulu 2853,25 krooni Advokaadibüroo Tibar&Partnerid 03.01.2007 arve nr 07-01 alusel (93% summast 3068 krooni). RA tuleb hüvitada riigilõiv 6277,50 krooni (93% riigilõivust 6750 krooni) ja 100% lepingulise esindaja kulust 20709 krooni (Advokaadibüroo Tibar&Partnerid arvete nr 07-73, 08-106 ja 08149 alusel), kokku 26986,50 krooni. TRi esitatud menetluskulude nimekirjas on järgmised menetluskulud: riigilõiv 6250 krooni ja kautsjon 1171 krooni. Riigilõivu 6250 krooni on TR tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel. Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2008.a. kohtuotsusega jäeti esimese astme menetluskulud 93% ulatuses kostja ja 7% ulatuses hageja kanda ning teise astme menetluskulud täielikult kostja kanda. Kautsjoni 1171 krooni on TR tasunud kassatsioonkaebuse esitamisel.

2-06-3178 Kaebuse menetlusse võtmata jätmise või rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjoni hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt. TR ei ole esitanud menetluskulude andmeid tsiviilasja menetlemisel Harju Maakohtus. Lähtudes eeltoodust ei kuulu TRi menetluskulud osaliselt hüvitamisele RA poolt. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.