Harju Maakohus
Kohtunik
Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.03.2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-3178
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu 125 863,50 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja xxx (isikukood xxx), kostja xxx (isikukood xxx) ja kostja esindaja advokaat Raivo Bergson
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja xxx ja kostja esindaja advokaat Raivo Bergson
Kohtuistungi toimumise aeg
22.02.2007.a
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista xxx (isikukood xxx) 117 082,50 (ükssada seitseteist tuhat kaheksakümmend kaks krooni ja viiskümmend senti xxx (isikukood xxx) kasuks. Kohtukulude jagamine Välja mõista xxx (isikukood xxx) menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga xxx (isikukood xxx kasuks. Välja mõista xxx (isikukood xxx) menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamata jäänud osaga xxx (isikukood xxx) kasuks. Vastastikku väljamõistetud menetluskulud kuuluvad rahalisel kindlaksmääramisel kattuvas osas tasaarvestamisele. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.01.2000.a laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 150 000 krooni. Lepingu kohaselt pidi kostja laenust esimese kolmandiku ehk 50 000 krooni tagasi maksma 12.06.2000.a ja ülejäänud 100 000 krooni 12.01.2001.a. Ühtlasi kohustus kostja maksma hagejale intressi 2% laenujäägilt ning maksetähtaegade ületamisel viivist 0,5% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole kokkulepitud maksetähtaegadest kinni pidanud ja on laenu põhiosa kokkulepitust erinevatel tähtaegadel ja summades hagejale lõplikult tagastanud alles 08.09.2005.a. Kuna pooltevahelised suhted olid normaalsed, leppisid pooled korduvalt kokku tagasimakse tähtaja pikendamises. Viimati leppisid pooled kokku laenu tagasimaksmise lõplikuks kuupäevaks 31.12.2004.a. Ühes põhiosa tagasimakse tähtaegade rikkumisega on kostja rikkunud osaliselt ka intresside maksmise kohustust ja võlgneb ajavahemiku juuni 2002.a kuni september 2005.a eest hagejale intressidena kokku 52 781 krooni. Samuti võlgneb kostja hagejale laenu lõpliku tagasimakse tähtaja 31.12.2004.a üheksakuulise ületamise eest viivistena kokku 73 082,50 krooni. Eeltoodu põhjal palub hageja mõista kostjalt välja kokku 125 863,50 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Hagiavaldusele esialgselt esitatud vastuses nõustus kostja hagejapoolse intressinõudega. Viiviste arvestusega kostja ei nõustu, leides, et arvestatud intressid korvavad hagejale tekkinud kahju täielikult ning täiendavalt viiviste väljanõudmine oleks ebaproportsionaalne. Kostja täpsustas 22.02.2007.a kohtuistungil, et ta tunnistab intressinõuet siiski üksnes 44 000 krooni suuruses summas, kuna pärast laenulepingu lõppemist 31.12.2004.a on hagejal õigus nõuda üksnes viivise tasumist. Kostja palub hageja poolt nõutud viiviseid vähendada ja on nõus maksma viiviseid kokku 31 000 krooni. Kostja hinnangul on kokkulepitud viivise % liiga suur (tl 51). Menetluskulud palub kostja jagada vastavalt hagi rahuldamisele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 12.01.2000.a tähtajalise laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 150 000 krooni. Lepingu kohaselt pidi kostja laenust esimese kolmandiku ehk 50 000 krooni tagasi maksma 12.06.2000.a ja ülejäänud 100 000 krooni 12.01.2001.a. Samuti ei ole vaidlus selles, et kostja kohustu
laenu kasutamise eest maksma hagejale intressi 2% laenujäägilt ning maksetähtaegade ületamisel viivist 0,5% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Vaidlust ei ole ka selle üle, et pooled leppisid täiendavalt kokku laenu lõplikuks tagastamise tähtajaks 31.12.2004.a ning et sama kuupäeva seisuga oli kostjal hagejale laenu põhiosast tasumata veel 75 000 krooni, mis sai lõplikult makstud 08.09.2005.a. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-dele 2 ja 11 ning § 12 lg-le 2 tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. TsK § 274 mõtte kohaselt on ka enne 01.07.2002.a sõlmitud tehingute puhul intresside võtmine lubatud ning kohustuse täitmisega viivitamise korral näeb TsK § 231 ette võlgniku kohustuse maksta kokkulepitud viivist. TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. Kohus jagab kostja seisukohata, et kuivõrd pooltevaheline laenuleping oli tähtajaline, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt intresside tasumist pärast kokkulepitud laenu lõplikku tagastamise tähtaega 31.12.2004.a. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Laenu kokkulepitud ajaks tagastamata jätmisel kaotas kostja laenatud raha kasutamise aluse ja on rikkunud lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest ei ole hagejal enam intressi arvestamiseks õiguslikku alust ning alates 01.01.2005.a tuleb kõne alla üksnes viivise arvestamine laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest. Eeltoodu põhjal saab hageja intressi nõue kuuluda rahuldamisele kuni 31.12.2004.a tehtud arvestuse ulatuses s.t summas 44 000 krooni. Nimetatud osas on kostja ka hageja nõuet tunnistanud. Kostja poolt viiviste väljamõistmisele esitatud vastuväidetega kohus ei nõustu ning kostjal tuleb tasuda viiviseid 12.01.2000.a kokkulepitud määras. Viivis on TsK § 191 järgi leppetrahvi alaliigiks, mida võlgnik on kohustatud tasuma kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Leppetrahv võimaldab lepingupooltel kohustuse rikkumise juhuks juba eelnevalt kokku leppida sanktsiooni. Leppetrahvi nõude kaudu saab võlausaldaja esmajoones lihtsama võimaluse kohustuse rikkumisest tuleneva eeldatava kahju hüvitamise nõude realiseerimiseks kokkulepitud suuruses. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on laenu tagasimakse kohustust rikkunud ja et selle eest oli laenulepingu p-s 4 ette nähtud viivise arvestamine 0,5% päevas (tl 12). Kostja ei ole ka väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta (TsK § 191 lg 3). Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ega ei ole vaidluse all. Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Arvestades seda, et 12.01.2000.a esialgselt üheks aastaks antud 150 000 krooni suurusest laenust oli 31.12.2004.a veel 75 000 s.t pool tagastamata, ei ole 73 082,50 krooni suurune viivis hageja eeldatava kahjuga võrreldes kohtu hinnangul ülemäära suur ning kohus ei näe seetõttu alust kasutada TsK § 194 lg 1 järgi antud võimalust viivise vähendamiseks. Andmeid võlasuhte osaliste varalise olukorra või ühegi muu tähelepanuvääriva huvi arvesse võtmiseks ei ole kohtule esitatud. Hagejapoolse viivisearvestuse kohaselt on kostja viivitanud kohustuse täimisega alates 01.01.2005.a kuni 08.09.2005.a kokku 251 päeva ja võlgneb lepingust tulenevate viivistena kokku 73 082,50 krooni (tl 7). Kostja ei ole hagejapoolse viiviste arvestuse
õigsust kahtluse alla seadnud. Kohtu hinnangul on kostjapoolne arvestus matemaatiliselt õige ning hageja nõue kostjalt viiviste välja mõistmiseks kuulub rahuldamisele. Kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaselt mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäi. Vastastikku väljamõistetud menetluskulud kuuluvad rahalisel kindlaksmääramisel kattuvas osas tasaarvestamisele.
Iko Nõmm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.