Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Menetluse käik Hageja esitas kohtule hagiavalduse 15.12. 2008. a. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 06.01.2009. a kohtumäärusega. Hagiavaldus väljastati kostjale koos kirjaliku vastuse nõudega. 19.05.2009.a esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. Tsiviilasi vaadati läbi kohtuistungil 18. juunil 2009a. Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud mobiiltelefoniteenuste leping nr * alates 23. maist 2002.a. Lepingu alusel kohustus AS Tele2 Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooni-teenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Seisuga 16.12.2003.a. oli kostja võlgnevus AS Tele 2 Eesti ees summas 2105.74 krooni. Lepingu sõlmimisel kohustusid pooled täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid Tele 2 mobiiltelefonisideteenuste (edaspidi Üldtingimused) kasutamise tingimusi. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamist arvates. maksmisega viivitamisel ja kohustus kostja tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvas summast iga maksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 2105.74 krooni, millele lisanduvad viivised. Kostja võlgneb hagejale põhivõla osas 2105.74 krooni ja viivised summas 2104.74 krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Hageja leiab, et vastavalt tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole Tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. TsK § 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Hageja esitas kohtule koopia Tele 2 mobiiltelefoniteenuste lepingu nr * /tl 10/, ettemaksu arve nr 70009 /tl 13/, arved nr 7803473 /tl 14-15/, 7779171 /tl 16-17/, 7282697 /tl18-19/, 7037037 /tl20-21/, 6795270 /tl 22-23/, 6509344 /tl 24-25/, 6252423 /tl 26-27/. mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused tl 28-32/, lepingu lõpetamise teade /tl 33/, teatis nõude loovutamise kohta /tl 34/, võlateatis /tl 35/. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja kirjalikud vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja kostja seisukoht kohtus Kostja esitas kohtule 19.05.2009.a seletuskirja, milles ta tunnistab, et nimetatud olukord, kus tal on telekommunikatsiooni teenuste eest maksmata, on tekkinud 12.02.2005.a. toimunud tulekahju tagajärg, kus kostja kaotas oma kodu. Kostja palub kohtul arvestada, millises majanduslikus olukorras ta on. Kostja saab enda väidetel palka 3500 krooni kuus. Just seetõttu on võlgnevus olnud nii kaua tasumata.

täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt hagiavalduses esitatud andmetele sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 23.05.2002.a. mobiiltelefoniteenuste lepingu nr * ja 04.06.2003.a. telefoni juurdeostu lepingu, mis oli lisa lepingule nr * ning Tele2 järelmaksulepingu. Liitumislepingute alusel kohustus AS Tele2 Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja järelmaksulepingute alusel müüs AS Tele2 Eesti kostjale mobiiltelefoni Siemens A55. Kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu Tele2 Eesti AS loovutas nõude summas 2105.74 krooni hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 2105.74 krooni. Kohus leiab, et nimetatud nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on alusetult põhinõudesse arvestanud ka kõrvalnõuded s.o leppetrahvi summas 500 krooni. Tele2 Eesti AS poolt esitati kostjale viimane arve 28.11.2003. a (arve nr7803473) tasumise tähtajaga 18.12.2003. a. Nimetatud arve ja arve selgituse kohaselt /tl 14-15/ oli kostja võlgnevus eelmise perioodi eest 2165.75 krooni. Tele2 Eesti AS on nõude loovutamisel hagejale nimetatud summast maha arvestanud leppetrahvi/viivise summas 60 krooni, mis oli kostjale esitatud 22.09.2003. a arvega nr 7282697 /tl 18-19/. Leppetrahvi summas 500 krooni ei ole Tele2 Eesti AS nõude loovutamisel maha arvanud, seega on põhinõue loovutad hagejale koos leppetrahvi nõudega summas 500 krooni. Lähtudes VÕS § 141 p-st 3, mis sätestab, et kõrvalkohustusteks on eelkõige leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused, leiab kohus, et leppetrahvi nõue summas 500 krooni on kõrvalkohustus, mistõttu hageja poolt nimetatud nõude arvestamine põhinõudesse on ekslik. Sellest tulenevalt arvestab kohus hageja põhinõudeks telekommunikatsiooniteenuste ja järelmaksuga kauba eest kostja poolt tasumata arved kogusummas 1605.74 krooni s.o 2105.74-500 Seega leiab kohus, et hageja põhinõue summas 2105.74 krooni kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 1605.74 krooni. Leppetrahvi summa osas, mille hageja on ekslikult arvestanud põhinõudesse, märgib kohus järgmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS-i 8. peatüki

Kohtule esitatud mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused /tl 28-32/ p 8.1. kohaselt on teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni Tele2-le tagastamata jätmise või mittekorras mobiiltelefoni tagastamise eest tarbija kohustatud Tele2 esimesel nõudmisel maksma lepüpetrahvi 1000 krooni juhul, kui tähtajaline Leping lõpetatakse selle tähtaja esimele poole jooksul. Leping oli sõlmitud 04.06.2003.a. Lepingu lõpetamise teade on esitatud 31.08.2003.a. lepingu lõpetamise teate kohaselt paluti kostjal kohustus täita 25 päeva jooksul, arvates teate koostamise päevast. Võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb Tele2 kostjaga sõlmitud lepingud ülesöelduks. Hageja on esitanud leppetrahvi nõude summas 500 krooni. Eeltoodud alusel leiab kohus, et põhjendatud on kõrvalkohustusena välja mõista kostjalt leppetrahv summas 500 krooni. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja viivise väljamõistmist summas 2104.74 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise tasumises on kostja ja Tele2 Eesti AS kokku leppinud Tele2 teenuste kasutamise tingimuste punktis 7.5, mille kohaselt maksetähtpäevaks tasumata summalt on Tele2-l õigus nõuda kliendilt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse kohaselt on hageja on arvestanud viivist alates 16.12.2003 kuni 12.12.2008 võlgnevuse summalt 2105.74 kroonilt 0,15% päevas. Viivisearvestus hagiavalduses on järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,15% s.o 2105.74x 1823 x 0,15%=4390.90 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2104.74krooni. Kohus leiab, et viivise arvestus ei ole põhjendatud hagiavalduses märgitud ulatuses ning seda alljärgnevatel põhjustel: Hageja on arvestanud viivist summalt 2105.74 krooni. Kohus leidis, et hageja on alusetult põhinõudesse arvestanud ka kõrvalnõuded s.o leppetrahvi ksummas 500 krooni. Lepeptrahvi summa on esitatud kostjale küll arvega, mistõttu Tele2 teenuste kasutamise tingimuste punktist 7.5 tulenevalt võib tõlgendada antud tingimusi selliselt, et arvelt, millega esitati kostjale leppetrahv, võib hageja nõuda samuti viivist 0,15% päevas. Kohus leiab aga siinkohal, et selline tõlgendusviis oleks ekslik, kuna leppetrahv on oma olemuselt ühekordselt makstav summa, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool, kui pooled on selles eelnevalt kokku leppinud. Seega oleks leppetrahvilt kui kõrvalnõudelt viivise arvestamine alusetu. Samuti on hageja eksinud viivise päevade arvestuses – hageja on hagiavalduses esitanud, et viivist on arvestatud alates16.12.2003. a, väites, et see on viimase arve tasumise tähtaeg. Vastavalt toimiku materjalidele on viimase arve tasumise tähtaeg 18.12.2003.a. /tl 14/ ning vastavalt Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p-le 7.5 arvestatakse viivist alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Seega on viivise arvestamine põhjendatud alates19.12.2003.a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivise arvestamise aluseks tuleb võtta põhinõue summas päevade arvuks lugeda

1605.74 krooni, viivitatud

päeva (19.12.2003-12.12.2008). Viivise arvestus viivituses oldud päevade eest oleks sellisel juhul järgmine: 1605.74 krooni x 1821 päeva x 0,15% = 4386.07 krooni. Kuna hageja on hagiavalduses märkinud, et tegutsedes heas usus vähendat hageja viivise nõuet põhivõla summani siis leiab kohus, et viiviste nõue on ka käesoleval juhul põhjendatud põhivõla suuruses s.o summas 1605.74 Kostjalt Doris Volli’lt tuleb hageja Aktiva Finants OÜ kasuks välja mõista võlgnevus kokku 3711.48 krooni, millest põhivõlgnevus on 1605.74 krooni, leppetrahv 500 krooni ja viivis 1695.74 krooni. Kohus ei pea võimalikuks arvesse võtta kostja põhjendusi võlgnevuse tasumata jätmise osas ja seda alljärgnevatel põhjustel. Kostja osundab asjaolule, et kohustuse täitmata jätmine on tingitud asjaolust, et veebruaris 2005 toimus põleng, milles hävis elumaja, mis oli kostja koduks. Käesoleval juhul pidi kostja oma kohustused täitma juba 2003. aastal, seega ei oma asjas tähtsust kostja poolt viidatud põhistused Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et on käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagiavalduse kohaselt on haginõue 4210.48 krooni ning kohus rahuldab nõude summas 3711.48 s.o 88% ulatuses (3711.48: 4210.48 x 100% = 88.14≈ 88%). Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.