Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

ASJAOLUD

07.05.2008.a. sai kaebuse esitaja kätte täitmisteated, millest nähtub, et 06.05.2008.a. algatas kohtutäitur täitemenetlused täiteasjas nr 025/2008/3034 ja nr 025/2008/3035. Täitemenetlused olid algatatud vastavalt AS’i ja IS’i (edaspidi nimetatud sissenõudjad) avalduste ja kaebuse esitaja ja sissenõudjate vahel 14.12.2007.a. sõlmitud ja Tallinna notar H Kulla poolt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu alusel. Sissenõutavaks summas on mõlemas täitemenetluses 534 522 krooni (ehk kokku 1 069 044 krooni), millele lisanduvad täituri tasud ja täitekulud. Koos teadetega, ehk 07.05.2008.a. toimetati kaebuse esitajale kätte kohtutäituri tasu otsused. 19.05.2008.a. esitas hageja kohtutäiturile kaebused kohtutäituri tegevuse peale, milles selgitas, et sissenõudjad on esitanud täitemenetluse algatamise avaldused kaebuse esitaja suhtes pahauskselt, nõudes tühisest laenulepingust tuleneva olematu võlgnevuse tasumist, ning et kaebuse esitaja kavatseb esitada sissenõudjate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel. Koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega esitab kaebuse esitaja nõude hüpoteegi kustutamiseks asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg. 1 alusel. Seetõttu palus kaebuse esitaja kohtutäituril peatada täitemenetlus täiteasjas nr. 025/2008/3034 ja nr. 025/2008/3035 seniks, kuni kohus lahendab eelnimetatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtutäituri otsus nimetatud kaebustes tehakse kaebuse esitajale teatavaks 09.06.2008.a. 30.05.2008.a. esitas kaebuse esitaja kohtutäiturile kaebuse arestimistoimingu tühistamiseks, milles nõudis ühtlasi täitemenetluse peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni kaebuse esitaja poolt algatatavas tsiviilasjas. Kohtutäitur määras kaebuse läbivaatamise aja 12.06.2008. Samas kinnitas kohtutäitur hageja esindajale 28.05.2008.a. toiminud kaebuste läbivaatamise käigus, et kuna täitemenetluse eesmärgiks on sissenõudjate huvide kaitsmine, siis ei ole täitemenetluse peatamine kohtutäituri poolt põhjendatud. Kaebuse esitaja poolt esitatud hagiavaldus tugineb materiaalõiguslikele alustele, mida kohtutäituril tulenevalt formaliseerituse põhimõttest ei ole õigust kontrollida. Seega on ilmselge, et täitemenetluse edaspidine läbiviimine on võimalik vaid juhul, kui hinnang kaebuse esitaja poolt esitatud faktilistele asjaoludele ja õiguslikele väidetele on antud kohtu poolt ja alles siis, kui tsiviilasjas on jõustunud kohtuotsus sundtäitmise lubatavuse suhtes. Kaebuse esitaja leiab, et kuna käesoleval juhul on täitemenetluse alustamine sissenõudjate poolt pahauskne ja seega õigusvastane ning kaebuse esitaja hagi tuleb rahuldada, siis on ka kohtutäituri tasu väljanõudmine kaebuse esitajalt õigusvastane. Kohtutäituri seisukohad kaebuse osas Kohtutäitur on esitanud omapoolsed seisukohad kaebuse osas, mille kohaselt Tallinna kohtutäitur K Põlts büroos on algatatud täitemenetlus AS`i (täiteasi nr 025/2008/3034) ja IS`i (täiteasi nr 025/2008/3035) täitmisavalduste ja Tallinna notar H Kulla 14.12.2007 notariaalakti (not.reg.nr XXX, hüpoteekide seadmise leping ja asjaõigusleping) alusel, võlgnevuse sissenõudmiseks HR`elt.

2(5)

Tsiviilasi nr 2-08-22827

06.06.2008 esitas võlgnik Harju Maakohtule hagi IS ja AS vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, lepingute tühisuse tuvastamiseks ja hüpoteekide kustutamiseks. Hageja leidis oma hagis, et täitemenetlus on lubamatu ja tuleb lõpetada. Nimetatud hagiavalduse alusel algatati menetlust Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-08-22817. 06.05.2008 algatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 025/2008/3034 hageja ja AS ning vahel sõlmitud hüpoteegilepingu alusel laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks. Samal päeval algatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 025/2008/3035 hüpoteegilepingu alusel hageja ja IS vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks. Sissenõutavaks summaks on mõlemas täitemenetluses 534 522.- krooni, millele lisanduvad täituri 2 tasud ja täitekulud. Täitmisavalduste kohaselt lisandub põhivõlgnevusele (522 000.krooni igapäevaselt viivist 0,02% päevas). Kohus leidis nimetatud tsiviilasja menetledes 25.11.2008 tehtud otsuses, et võlgniku hagi ei ole põhjendatud ning jättis HR`e ülaltoodud hagi rahuldamata, seejuures sundtäitmise (täiteasjades nr 025/2008/3034 ja 025/2008/3035) lubamatuks tunnistamata. Kohtuotsus jõustus 30.12.2008. Kohtutäitur leiab, et kuivõrd HR`e kaebus põhineb eeldusele, et täitemenetlus tunnistatakse tema hagiavalduse alusel lubamatuks, mis omakorda võtab aluse nõuda täitekulude sissenõudmiseks võlgnikult, kuid kuna aga sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi jäeti ülaltoodud 25.11.2008 otsusega rahuldamata, siis puudub ka alus võlgniku kaebuse rahuldamiseks ning kohtutäituri 06.05.2008 dateeringuga tasu väljamõistmise otsuste tühistamiseks täiteasjades nr 025/2008/3034 ja 025/2008/3035. Kohtutäituril on õigus tasule. Nimelt, KTS § 21 lg 3 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ainult KTS-s sätestatud ulatuses ja korras. KTS § 22.1 lg 1 kohaselt, kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Käesolevates täiteasjades siis seega võlgnik. KTS § 22.2 lg 1 järgi, kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus. Nimetatud otsused on koostatud ja võlgnikule kätte toimetatud koos täitmisteatega 07.05.2008, mida võlgnik ka ei vaidlusta. KTS § 22 lg 1 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. Kuna kohtutäiturile on esitatud täitmisavaldused kummaski täiteasjas 534 522 krooni suuruse sissenõudja võlasumma sissenõudmiseks (põhisumma, leppetrahv, viivised), siis on kohtutäituri põhitasu arvestatud tasu otsuste tegemise aja seisuga, nimetatud summalt. KTS § 23 lg 1 kohaselt, rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Täitmisteade koos tasu väljamõistmise otsustega on võlgnikule allkirja vastu kätte toimetatud 07.05.2008, mida kinnitab võlgnik oma 06.06.2008 kaebuses. Seega on muutunud täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks ning kohtutäituril on tekkinud õigus nõuda vastavat tasu kummaski käsitlusaluses täiteasjas. Kohtutäituri põhitasuna kuulub väljamõistmisele kummaski täiteasjas KTS § 25.12 lg 1 järgi 48 106,98 krooni, millele lisandub käibemaks (KTS § 24.2), põhitasu kokku seega 56 767 krooni. Toodust tulenevalt moodustab väljamõistmisele kuuluv kohtutäituri tasu kokku: 295 krooni (KTS § 25.11 lg 2) koos käibemaksuga (KTS § 24.2) + 56 767 krooni (KTS § 25.12 lg 2) koos käibemaksuga (KTS § 24.2), kokku seega 57 062 krooni (koos käibemaksuga).

3(5)

Tsiviilasi nr 2-08-22827

Kuna kohtutäituril on tekkinud õigus nõuda täituri tasu, tasu nõudmiseks on täidetud vajalikud eeltingimused ja tasu on muutunud sissenõutavaks, siis puudub ka eelviidatule tuginedes alus 06.05.2008 dateeringuga kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste tühistamiseks täiteasjades 025/2008/3034 ja 025/2008/3035. Kohtutäitur selgitab esitatud kirjalikus vastuses, et kuivõrd täitemenetlusalane arvutiprogramm andis automaatselt ette kohtutäituri tasu vaidlustamise korra, siis ongi ekslikult ebaõige kohtutäituri tasu vaidlustamise kord kahetsusväärselt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustesse sattunud. Kohtutäitur leiab, et käesolevas asjas esineb menetlusalane takistus, mis takistab kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste vaidlustamise kaebuse kohtus läbivaatamist. HR ei ole kohtutäiturile eelnevalt kaebusega vaidlustanud 06.05.2008 dateeringuga kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid täiteasjades 025/2008/3034 ja 025/2008/3035. Seega puudub käesoleval ajal alus kohtul menetleda HR kaebust kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste tühistamiseks. Tulenevalt eeltoodust palub kohtutäitur jätta HR`e kaebus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustele täiteasjades nr 025/2008/3034 ja 025/2008/3035 läbi vaatamata. Juhul kui kohus vaatab HR`e kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele täiteasjades nr 025/2008/3034 ja 025/2008/3035 läbi jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud palub kohtutäitur jätta HR`e kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta kaebus läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. HR on Harju Maakohtule esitanud kaebuse kohtutäitur K Põlts’u 06.05.2008 kohtutäituri tasu välja mõistmise otsusele täiteasjas nr 025/2008/3034 ja nr 025/2008/3035. Kohus leiab, et kuigi täitemenetlusalane arvutiprogramm andis automaatselt ette kohtutäituri tasu vaidlustamise korra ning märgiti ekslikult ebaõige kohtutäituri tasu vaidlustamise kord, ei saa seda käsitleda mõjuva põhjusena eiramaks TMS §-s 217 ette nähtud otsuse vaidlustamise korda. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-08-22827

TsMS § 3 lg 3 järgi peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebamisel on seadus sätestanud kohustusliku kohtueelse menetluse (TMS § 218 lg 1). Täitemenetluse seadustik näeb ette kindlad tähtajad kaebuse esitamiseks. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 kohaselt, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. HR ei ole kohtutäiturile eelnevalt kaebusega vaidlustanud 06.05.2008 dateeringuga kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid täiteasjades 025/2008/3034 ja 025/2008/3035. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebuse esitaja kinni pidanud TMS §-s 217, ettenähtud korrast, seega ei ole isik kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks vastavalt TsMS § 423 lg 1 p-le 1. Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada kaebuse esitajale, etTsMS § 217 lg 2 sätestab, et TsMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Kohtule esitatud materjalide põhjal ei nähtu, et avaldaja oleks kaebusega vaidlustanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid täiteasjades 025/2008/3034 ja 025/2008/3035 ega ole taotlenud tähtaja ennistamist. TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Tuginedes ülalnimetatud sättele tühistab kohus 10.06.2008 seatud hagi tagamise, millega peatas täitemenetluse kohtutäitur K Põlts’u täiteasjades 025/2008/3034 ja nr 025/2008/3035.

Menetluskulud Kohtu hinnagul tuleb antud juhul menetluskulude jaotamise osas tugineda TsMS § 168 lg-le 2, mille kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna antud juhul ei esine nimetatud paragrahvi lõigetes 3-5 esinevad jaotust välistavad asjaolud, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses HR`e kanda.

Hannes Olev kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.