Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hageja nõuet summas 149 702.52 krooni, mis moodustub alljärgnevatest summadest:

kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 2 239 krooni, millest 114 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 2 125 krooni on pool hageja poolt

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostjate kanda.

Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 4 250 krooni, millest 2 125 krooni taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK ASi Hansapanga arveldusarvele nr 1120092793, märkides selgitusse “lep nr 0600512/27kt, tsiviilasi nr 2-08-7979, riigilõivu osaline tagastamine” .

Kostjad tasuvad hagejale solidaarselt kokku 151 941.52 krooni, millest 149 702.52 krooni moodustab lepingu punktis 2.1 nimetatud võlg ja 2 239 krooni lepingu punktis 2.2. nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20600512279 alljärgnevalt:

tasudes alates juunikuust 2009.a kuni oktoobrikuuni 2009. igakuiselt hiljemalt 20. kuupäevaks solidaarselt 1 500 krooni.

tasudes võla jäägi hiljemalt 20. november 2009.a. ühekordse maksena.

Kui kostjad ei tasu lepingu punktis 4 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti õigus pöörduda kõigi lepingu punktis 4 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjatelt, kohtutäituri poole.

Maksete tasumisega viivitamisel tasuvad kostjad hagejale solidaarselt viivist 0.0736 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni selliselt, et lisandunud viivis ei ületaks hagiavalduses esiatud põhinõuet.

Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostjad kohustatud hagejale tasuma solidaarselt leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.

Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nõudes kostjate vastu lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata.

Pooled on teadlikud, et:

Muud otsustused

2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (TsMS § 430 lg 4). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud kannavad kostjad. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.