Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. juuli 2009.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-17269
Tsiviilasi
OÜ V (registrikood xxx, asukoht ) hagi S S (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu 26 243,88 krooni saamiseks
Hagihind
13 308,20 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
17. juuni 2009.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja Helen Reinvart Kostja S S
isikud
Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja müüs 18.05.2006 ostu-müügilepingu nr 58 alusel OÜ-le BA kosmeetikatooteid. Müügilepingust tulenevate OÜ B kohustuste nõuetekohast täitmist hageja ees käendas kostja vastavalt poolte vahel 18.05.2006 sõlmitud käenduslepingule. Käenduslepingu kohaselt on kostja vastutus piiratud 50 000 krooniga. OÜ B on jäänud hagejale võlgu müüdud kosmeetikatoodete eest. Hageja nõuab kostjalt põhivõla summas 13 308,20 krooni ja viiviste summas 12 935,68 krooni tasumist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja nõustub põhinõudega summas 12 808,20 krooni. Kostja ei ole käendajana rikkunud kohustusi hageja ees, mistõttu ei ole kostja nõus tasuma viiviseid. Kostja palus hagejalt maksegraafikut ning soovis asja lahendada kohtuväliselt, kuid hageja sellele ei reageerinud. Kostja ei ole nõus tasuma hagejale menetluskulusid. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et hageja ja OÜ B sõlmisid 18.05.2006 ostu-müügilepingu Academie kosmeetikatoodete müügiks. OÜ B kohustusi käendas 18.05.2006 käenduslepingu järgi kostja. Kostja vastutuse piirmäär oli 50 000 krooni. Käenduslepingu järgi vastutavad OÜ B ja kostja solidaarselt, s.o kostja vastutab samasuguses ulatuses kui OÜ B . Puudub vaidlus ka selles, et OÜ B jäi esitatud arvete alusel hagejale võlgu. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 järgi „käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.“ Kuivõrd kostja on füüsiline isik, on tegemist tarbijakäenduslepinguga. Käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmäär ning käendusleping on VÕS § 143 lg 2 mõttes kehtiv. Vastavalt VÕS § 145 lg 1 „kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.“ Käenduslepingus on pooled kokku leppinud, et kostja vastutab solidaarselt põhivõlgnikuga. Seetõttu on hagejal õigus kostjalt nõuda kohustuse täitmist, kuigi põhivõlgniku pankrotimenetlus veel käib. Hagis on hageja põhivõlgnevuseks toonud 13 308,20 krooni. Kostja on esitanud maksekorraldused, mille kohaselt on ta pärast hagi esitamist tasunud hagejale 500 krooni. Hageja seda tasumist ei vaidlustanud. Seetõttu on põhivõla suuruseks 12 808,20 krooni. Kohus mõistab selle summa kostjalt välja. Tasutud 500 krooni osas jääb hageja nõue rahuldamata. Kostja vaidleb viivistele vastu. Kostja leiab, et tema ei ole kohustust rikkunud ning seetõttu ei pea põhivõlgniku eest viiviseid tasuma. Kooskõlas VÕS § 145 lg 2 „käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.“ Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja kogu põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, sh viiviste jm kõrvalnõuete eest. Seadus teeb erandi vaid võla sissenõudmise kulude kohta, mille suhtes tuleb käendajat eelnevalt teavitada, kuid antud juhul ei nõua hageja neid kulusid. Hageja nõuab viiviste tasumist ning viiviste nõudeõigus hagejal on.
Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 kohaselt tuleb võetud kohustusi täita. Kohustuse täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Kostja viivise arvestusele vastu ei vaielnud. Kohus mõistab kostjalt välja viivised summas 12 935,68 krooni. Hageja nõudeõigust ei välista ka asjaolu, et kostjal on raske majanduslik olukord. Samuti ei saa hagejale teha etteheidet, et hageja ei ole nõus sõlmima kokkulepet maksegraafiku osas, seda prooviti kohtuistungil, kuid kahjuks tulemuseta. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja põhivõla 12 808,20 krooni ja viivised 12 935,68 krooni, kokku seega 25 743,88 krooni. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude jaotust ei mõjuta see, et kohus rahuldas hagi osaliselt, sest kostja tasus võlgnevuse osaliselt menetluse ajal. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.