Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-09-10046 Kohus võttis hagi 13.03.2009.a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja teatas 15.04.2009.a kirjalikus vastuses, et on hagejaga kokku leppinud, et tasub võla augustis käesoleval aastal. Hagile vastuväiteid kostja ei esitanud. Kohus teatas hagejale kostja vastusest ja määras hagejale tähtaja omapoolse seisukoha esitamiseks kompromissi sõlmimise osas. Hageja teatas 20.04.2009. a kirjas, et kompromissi kostjaga sõlmitud ei ole. Kohtu seisukoht: Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on nõude õigeks võtnud ega ole esitanud sellele vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas seadusest. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja on Jõgeva vallas Siimusti 50 asuva elamu korteri nr xx omanik ja Korteriühistu Siimusti 50 liige. Korteriühistu põhikirja 3. peatüki kohaselt on ühistu liige kohustatud õigeaegselt tasuma sihtotstarbelisi ja kommunaalmakseid kehtestatud suuruses ja tähtajal. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest ning maksma maamaksu. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja pole majandamiskulude ja osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasunud. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette õiguskaitsevahendina, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-t 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud ja on andnud sellega põhjust hagi esitamiseks. Seega, ei saa kohaldada TsMS § 168 lg-t 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174`1 l g 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3000 krooni ja õigusabikulud 500 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.