Tsiviilasja number
2-08-6201
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2009, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Tsiviilasi
AS Gart-Grupp hagi Balchart Eesti OÜ vastu 198 320, 65 krooni ja viivise 195 000 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
393 320, 65 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.12.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Gart-Grupp apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11. juuni 2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja AS Gart-Grupp (registrikood 10066603; asukoht Vilja 5, 74115 Maardu; registrijärgne aadress Kapi 7-3, 10136 Tallinn), esindaja adv Raul Talts Kostja Balchart Eesti OÜ (registrikood 10760203; asukoht Ahtri 6a, 10151 Tallinn), esindaja adv Marko Kairjak
Harju Maakohtu 23.12.2008 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetlusoaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja AS Gart-Grupp kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue AS Gart-Grupp esitas 19.02.2008 Harju Maakohtule hagi Balchart Eesti OÜ vastu põhivõla 198 320, 65 krooni ning viivise 195 000 krooni väljamõistmiseks. Kostja esitas 26.04.2006 hagejale ettepaneku esitada pakkumus topelthammasratta, hammasratta nukkvõlli ning radiaallaagri tarnimiseks laeva "Gemma" peamootorile. Hageja esitas soovitud pakkumuse 27.04.2006 ja sai samal päeval kostjalt e-posti teel kinnituse pakkumusega nõustumise kohta. Kostja tellis hagejalt taastatud hammasratta hinnaga 9050 eurot, radiaallaagri hinnaga 1480 eurot ja nukkvõlli hinnaga 3900 eurot, kokku varuosi 14 430 euro eest (millele lisanduvad tarnekulud). Hageja täitis kohaselt müügilepingu ning andis kostja poolt tellitud varuosad ostjale üle 28.04.2006. Tasu osas leppisid pooled kokku, et 30% ostuhinnast (4500 eurot) tasub kostja ettemaksuna ning ülejäänud osa (12 675 eurot) kohustus kostja tasuma 30 päeva jooksul alates vastavate arvete väljastamisest. Ettemaks 4500 eurot tasuti 03.05.2006. Hageja ei tasunud 08.05.2006 väljastatud arvet nr 0395/tech ega 15.05.2006 väljastatud arvet nr 0421/tech tähtajaks, edastas hageja 30.05.2006 e-kirja teel kostjale saldokinnituse tasumata arvete kohta. Kostja 08.06.2006 vastuskirjas vabandatakse tasumata arvete pärast ning kinnitatakse, et need arved tasutakse pärast kindlustushüvitise saamist või kui "tasumiseks avaneb võimalus". Kuivõrd arveid ei tasutud ka juunis 2006, edastas kostja 20.07.2006 täiendava meeldetuletuse. Kostjal puudub õiguslik alus mitte tasuda müügilepingus kokkulepitud 12 675 eurot, mis vastavalt Eesti Panga ametlikule vahetuskursile moodustab 198 320, 65 krooni. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,5% tasumata summalt päevas. Hageja ei nõudnud kostjalt viivise tasumist täies ulatuses, vaid 195 000 krooni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on tegutsenud müügilepingu sõlmimisel ostja FastLine Shipping Ltd (laeva "Gemma" omaniku) esindajana varasemalt sõlmitud laeva haldamise (opereerimise) lepingu alusel. Kuna kostja ei ole muutunud müügilepingu pooleks, ei saa hageja esitada tema vastu müügilepingust tulenevat nõuet. Kostja ei ole tunnistanud võla olemasolu. Hageja on andnud ebaõige hinnangu kostja tahteavaldustele. Ka ettemaksuarve 4500 eurot on tasunud FastLine Shipping Ltd, mitte kostja. Hagejat on korduvalt teavitatud nimetatud esindussuhte olemasolust, mistõttu peab ta olema teadlik, et müügilepingust tulenevate kohustuste rikkumisel peab ta nõude esitama ostja, mitte ostja esindaja vastu. Seega on hageja müügilepingust tuleneva nõude esitanud isiku vastu, kes ei ole müügilepingu pooleks. Kostja taotles nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta vaheotsuse tegemist küsimuses, kas hagi on esitatud õige isiku vastu. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et Balchart Eesti OÜ ei ole kohane kostja. Vaidlusaluse müügilepingu sõlmimisega seonduvatest asjaoludest tuleneb, et kostja on tegutsenud FastLine Shipping Ltd esindajana. Seega lepingu saab lugeda eeldatavalt sõlmituks hageja ja FastLine Shipping Ltd vahel. Igal juhul ei saa pidada kostjat müügilepingu pooleks. Kostja on nii 26.04.2006 kui ka 27.04.2006 e-kirjas selgelt viidanud tegutsemisele laeva "Gemma" omaniku FastLine Shipping Ltd. nimel. Kõnealused e-kirjad algavad järgmise lausega (inglise k): "We are general and technical managers of m/v Gemma imo 7702554, acting at the request of owners Fast
Line Shipping Ltd, St.Vincnd and the Grenadines." TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Väljendit "acting at the request of" tuleks inglise keeles üldlevinult mõista kui tegutsemist kellegi palvel või nõudel. Lisaks eeltoodule on kostja esindaja palunud 27.04.2006 e-kirjas tellimuse esitamise kohta koostada ja edastada arve FastLine Shipping Ltd-le. Samuti on hageja möönnud, et oli laeva varuosade müüjana (s.t majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna) teadlik asjaolust, et laeva omanikud sõlmivad laevade haldajatega lepinguid. Seejuures oli hagejale teada ka BIMCO standardne laevade haldamise leping (lepinguvorm) ja ka muud analoogsed lepinguvormid. Kostja ja FastLine Shipping Ltd vahel oli 01.02.2006 sõlmitud laevaoperaatori leping (BIMCO standardne laevade haldamise leping). Hageja ei pruukinud viimatinimetatud lepingu olemasolust ega sisust müügilepingu sõlmisel teadlik olla, selle kohta puuduvad asjas ka tõendid. Samas pidi hageja kostja ülalkäsitletud avalduste põhjal aru saama, et kostja tegutseb laeva haldamise lepingust tuleneva volituse alusel ning soovib sõlmida lepingut laeva omaniku FastLine Shipping Ltd nimel. Juhul kui hagejal olnuks kahtlus esindusõiguse olemasolus või ulatuses, saanuks hageja seda enne pakkumuse tegemist või kauba väljastamist (esindajalt või esindatavalt) täiendavalt kontrollida. Ka olemasolevad andmed müügilepingu täitmise käigu kohta ei võimalda teha järeldust, et kostja oleks hilisemalt käitunud lepingu poolena või andnud üheselt mõista, et vastutab esindatava (FastLine Shipping Ltd) kohustuste eest. Hagis märgitud ettemaksuarve 4500 eurot on hageja esitanud FastLine Shipping Ltd-le ning viimane on selle ka tasunud. Samuti on hageja vaidlusalused arved nr 0395/tech ja nr 0421/tech esitanud FastLine Shipping Ltd-le. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja palve koostada arved FastLine Shipping Ltd nimele annab selget tunnistust sellest, et müügilepingu pooleks oli kostja (kuid ilmselt kostja ja FastLine Shipping Ltd omavahelises suhtes oli maksma kohustatud isikuks viimane). Vastasel juhul poleks kostjal hageja hinnangul olnud vajalik eraldi märkida, et arved koostataks FastLine Shipping Ltd-le. Kostja on veelkord juhtinud hageja tähelepanu sellele, et müügilepingu järgi kohustatud isikuks on FastLine Shipping Ltd. Seetõttu on ka hageja viide VÕS § 78 lg-le 2 õiguslikult asjakohatu. Hageja käsitlusega võiks nõustuda juhul, kui kostja oleks palunud endale koostatud arved saata tasumiseks FastLine Shipping Ltd-le või viimane oleks selliseid arveid tasunud. Lisaks on kostja seonduvalt lepingu täitmisega saatnud hagejale 04.08.2006 kuupäeva kandva protestikirja. Samas sisaldab ka osundatud kiri juba ülalkäsitletud selgesõnalist viidet esindussuhtele ("acting at the request of owners"). Kostja seadusjärgse esindaja A. Pestrikovi 08.06.2006 e-kirjast ei ole võimalik järeldada, et kostja esindaja oleks kinnitanud võlgnevuse olemasolu hageja ees seonduvalt laevale "Gemma" tarnitud varuosadega ning andnud lubaduse need täita. Kirjas kinnitatakse küll arvete mittemaksmise fakti, kuid jääb selgusetuks, kes on arvete tasumiseks kohustatud isik. Seetõttu ei saa e-kirja kindlasti pidada ka võlatunnistuseks. Kostja ja FastLine Shipping Ltd vahel 01.02.2006 sõlmitud laevaoperaatori lepingust (BIMCO standardne laevade haldamise leping) tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused ei oma vaidluse lahendamise seisukohast esmast tähtsust. Oluline on eelkõige laeva haldamise lepingu olemasolu ja see, kas hageja pidi asjaolusid arvestades aru saama, et kostja sõlmib müügilepingu kolmanda isiku FastLine Shipping Ltd nimel. Iseenesest võib kõnealuse lepingu p-st 7.2 järeldada, et kostja teeb
lepinguga seotud kulutusi FastLine Shipping Ltd eest või nimel. Seetõttu on põhimõtteliselt õigustatud kostja poolt välja toodud paralleel VÕS § 628 regulatsiooniga, mis puudutab kulude hüvitamist käsundiandja poolt käsundisaajale. Nõustuda tuleb ka kostja väitega, et käsundisaaja ei ole reeglina kohustatud tegema tehinguid enda nimel. Käsundisaaja tegutseb käsundiandjalt saadud volituse alusel ja selle raamides. Kostja vastuväidetes sisalduv viide TsÜS § 118 lg-le 2 ei ole käesoleva vaidluse kontekstis õiguslikult asjakohane. Nimetatud norm peaks kaitsma hageja usaldust volituse olemasolu suhtes ning võiks olla põhimõtteliselt rakendatav hageja ja FastLine Shipping Ltd vahelises vaidluses. Eelnenust nähtuvalt on hageja poolt hagiavalduses esitatud ostuhinna tasumise nõue suunatud vale isiku vastu ning arvestades kostja poolt nõude põhjendatusele esitatud vastuväidet, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seetõttu ei ole vajalik analüüsida hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõude olemasolu ning võimaliku nõude suuruse kohta. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega tuvastada, et hagi on esitatud õige kostja vastu. Kui ringkonnakohtul ei ole võimalik ise uut otsust teha, siis saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi ja rikkunud menetlusnormi tehes vaheotsuse üksnes küsimuses, kas Balchart Eesti OÜ on kohane kostja. Maakohus on rikkunud TsMS § 449 lg-t 1, kuna on otsuses hinnanud üksnes asjaolu, kas hagi on esitatud õige kostja vastu. Kohus oleks pidanud hindama ka hageja nõude põhjendatust. Vaheotsuse tegemisel tuleb hinnata kõiki kahju hüvitamise nõude eeldusi, mida kohus ei ole teinud. Kostja e-kirjades kasutatud sõnastus ei anna tunnistust muust kui sellest, et laeva omanik soovitas neil hageja poole pöörduda. Tegutsemine kellegi nimel tähendab seda, et isikut kasutatakse esindajana (ingliskeelne termin „representative”) ja mistahes kahtlusi esindussuhte olemasolu (või puudumises) ei saa tekkida. Kõnesoleval juhul on aga kostja kasutanud väljendit „at the request of”, mis tähendab seda, et tegutsetakse kellegi palvel ja/või soovitusel. Nimetatud väljendi kasutamisel on välistatud esindussuhte tuvastamine, kuivõrd hageja sai aru selliselt, et laeva omanik soovitas kostjal pöörduda hageja poole. Hageja käsitles seda kui nõuannet tema lepingupartneriks valimiseks, kuna hagejal on Eesti laevaremonditurul väga hea ja tunnustatud ettevõtte maine. Samuti on hageja Eesti laevandusturul tegutsenud üle 10 aasta, mis annab tunnistust sellest, et ettevõtte tegevust hinnatakse tema stabiilselt kõrgetasemelise praktika alusel. Hageja praktikas tuleb tihti ette olukordi, kus tema poole pöördumiseks saadakse soovitus isikult, kes on olnud või on hageja lepingupartner ja koostööga rahul. FastLine Shipping Ltd on hagejale varasemast tuttav äriühing ning koostöö oli kuni 2006.a mõlemaid pooli rahuldav. Seetõttu käsitles hageja märget „at the request of” kui enda soovitamist kostjale. Maakohus on tõlgendanud TsÜS § 116 lg 1 põhjendamatult laialt. Kohus on väljendi „tegutsema kellegi palvel” sisustanud kui vaieldamatu viite esindussuhetele sõltumata sellest, et isegi IngliseEesti sõnastikud taolise järelduse tegemist ei võimalda. Olukorras, kus Inglise keelt emakeelena mitterääkivad isikud on kasutanud mõistet „tegutsema kellegi palvel”, tuleb jaatada esindussuhte väitja kõrgendatud hoolsuskohustust. Esindussuhte alusel tegutseja peab ise olema piisavalt hoolas, et teha tehingu teisele poolele selgeks nii esindussuhte olemasolu kui ka selle ulatus. Kostja ei ole lepingu sõlmimisel esitanud mitte ühtegi selget ja konkreetset asjaolu/väidet, et ta on üksnes laeva omaniku esindaja. Hagejale kõrgendatud hoolsuskohustuse panemine on aga antud juhul õiguslikult ebapädev. Lisaks on kohus võtnud esindussuhte tuvastamisel aluseks tegelikult üksnes ühe asjaolu, et kostja on märkinud e-kirjades, et tegutseb laeva omaniku palvel. Muid tõendeid selle kohta, et
kostja tegutses esindajana, ei ole esitatud. Kohtu ülejäänud järeldused on aga sobitatud 26. ja 27.04.2006 e-kirjade põhjal tehtud järeldusega. Hageja ei olnud ega pidanud olema teadlik kostja ja FastLine Shipping Ltd vahel sõlmitud lepingutest. Kui hageja oleks BIMCO lepingust teadlik olnud, oleks kostja endiselt käsitletav iseseisva lepingupoolne, mitte esindajana. Kostja ja FastLine Shipping Ltd vahel sõlmitud BIMCO standardlepingu tingimustest nähtub asjaolu, et tegelikkuses oli kostja iseseisvalt tegutsev laevaoperaator ning ei vajanud mistahes kinnitusi/heakskiite laevaomanikult. Nii sätestab tingimuste p 3.2 lahtise loetelu operaatori nö tehnilistest kohustustest: vajalike varuosade ja määrdeõlide hankimine; korraldada laeva ja selle remonditööde tehnilist järelevalvet omal äranägemisel ning järgida, et laev vastaks lipuriigi ja klassifikatsiooniühingu poolt konkreetsele laevaklassile kehtestatud nõuetele jne. Tingimuste p 7.2 kohaselt on omanikud kohustatud operaatorile hüvitama kõik kulutused, mida viimased on lepingu alusel teinud. Kostja ja FastLine Shipping Ltd vahelisest BIMCO standardsest laevaoperaatori lepingust tuleneb üheselt, et kostja oli õigustatud ja kohustatud tegema kulutusi laeva tehniliseks teenindamiseks enda nimel ja vahenditest ning kulutuste tegemisel tekib tal tingimuste p 7.2 alusel regressiõigus laeva omaniku vastu. Lisaks on kostja kogu pooltevahelise suhtluse jooksul positsioneerinud ennast kui laeva Gemma „üldine ja tehniline operaator”. Kohus on nimetatud asjaolu jätnud tähelepanuta. Sõna „üldine” viitab ilmselgelt asjaolule, et (laeva) omanik on andnud kolmandale isikule nendevahelise lepingu või seaduse alusel täieliku kasutusõiguse. Täielik kasutusõigus tähendab seda, et kõik laeva ja selle käitamisega seotud õigused (nt prahtimine vms õigus) ning kohustused (nt remondikohustus) on täielikult üle antud kolmandale isikule. Enamgi, pelgalt sõnast „üldine” ei saa kindlasti teha tõsikindlat järeldust laeva omaniku ja laeva kasutaja vaheliste õigussuhete kohta. Sellesisulisi järeldusi saab teha ikkagi üksnes ja ainult laeva omaniku ning kasutaja vahelise õigussuhte alusdokumentide ja –normide analüüsi pinnalt. Hageja ei olnud aga teadlik 01.02.2006 kostja ja FastLine Shipping Ltd vahel sõlmitud lepingust. Kostja oli müügilepingu sõlmimise ajal laeva ainukasutaja ning õigustatud sõlmima laevaga seonduvaid lepinguid enda nimel ja huvides. Maakohtu seisukoht VÕS § 78 lg-te 1 ja 2 tõlgendamise osas on arusaamatu. Kostja ei kasutanud pooltevahelises suhtluses kordagi väljendit „esindaja” või „volitatu” või „volitatud esindaja” vms, mis oleks pidanud viima hageja arusaamisele, et kostja näol ei ole tegemist mitte lepingu poole vaid poole esindajaga. Sõna „palvel” kasutamine ei viinud ega saanud viia hagejat arvamusele, et ta suhtleb üksnes teise poole esindajaga. Enamgi, olukorras kus hagejale olid teadmata mistahes asjaolud kostja ja FastLine Shipping Ltd vahelisest õigussuhtest ja kostja ei avaldanud neid hagejale ka lepingu sõlmimisel, ei saanud hageja käsitleda kostjat FastLine Shipping Ltd esindajana. Esindussuhte lükkab ümber muuhulgas asjaolu, et kostja on eraldiseisvalt 28.11.2008 e-kirjas palunud vormistada arve FastLine Shipping Ltd nimele. Kui hageja oleks sõlminud müügilepingu FastLine Shipping Ltd-ga, siis puudunuks mistahes vajadus hagejale öelda, et arve tuleks koostada FastLine Shipping Ltd-le. Kui hageja oleks sõlminud müügilepingu FastLine Shipping Ltd-ga, siis oleks arve esitamine FastLine Shipping Ltd-le olnud elementaarne ja ainuvõimalik ning selles küsimuses oleks puudunud igasugune selgitamisvajadus. Kostja palve koostada arve FastLine Shipping Ltd nimele annab selgelt tunnistust asjaolust, et müügilepingu pooleks oli kostja, kuid ilmselt tema ja FastLine Shipping Ltd omavahelises suhtes oli maksma kohustatud isikuks FastLine Shipping Ltd. Hagejale ei olnud poolte omavahelised suhted teada ja seetõttu juhindus ta kostja nõudest ning koostas arve FastLine Shipping Ltd -le. Kuivõrd FastLine Shipping Ltd tasutud arve näol oli tegemist ettemaksuarvega, siis enne ettemaksuarve tasumist ei oleks hageja niikuinii kaupa kostjale üle andnud, s.o hagejal puudus eraldiseisev ja õigustatud huvi arve just kostja nimele esitada. Hageja võis ja kostja palvel esitaski
selle FastLine Shipping Ltd-le, kuid see ei muuda FastLine Shipping Ltd veel müügilepingu pooleks. VÕS § 78 lg 2 kohaldamine ei eelda kindlasti seda, et arve vormistatakse lepingu poole nimele ning edastatakse arve adressaadi palvel kolmandale isikule (nt remonditava asja omanik või mistahes isikule, kes on näitaks arve adressaadi võlgu mingist omavahelisest suhtest). Kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt saab olla välistatud üksnes siis kui täidetav kohustus on seotud lepingu poolega ja kohustuse sisuks on teenuse osutamine. Rahaliste kohustuste täitmise korral ei ole kohustus lepingu poolega isiklikult seotud ning sellest tulenevalt on pooltel antud küsimuses ulatuslik autonoomia. Lisaks on müügilepingust ostjale tulenevad kohustused täitnud kostja, mitte FastLine Shipping Ltd ega kolmas isik. VÕS § 208 lg-st 1 ja §-st 219 tulenevad asja vastuvõtmise ja ülevaatamise kohustuse ning üleandmiskoha äranäitamise kohustuse on täitnud kostja. Kostja on 08.06.2006 e-kirjas kinnitanud, et arvete tasumiskohustus hageja ees on kostjal. Märgitud e-kirja on saatnud kostja juhatuse liige Aleksei Pestrikov enda isiklikult meiliaadressilt ([email protected]), s.o märgitud selgesõnaline kinnitus on antud kostja juhatuse liikme poolt. Kostja on väite esitanud kooskõlas pooltevahelise suhte tegeliku olemusega, s.t kostja on varuosade ostja ja hageja on müüja ning hageja ees on tasumiskohustus kostjal. FastLine Shipping Ltd seostub antud asjaga üksnes niivõrd, et kostja palvel on arve esitatud FastLine Shipping Ltd-le. Samas kui FastLine Shipping Ltd arvet ei tasu, on tasumiskohustus ikkagi ostjal ja sellist seisukohta on kostja ka väljendanud. 08.06.2006 e-kirjas ei ole välja toodud, et kostja annaks kinnituse FastLine Shipping Ltd esindajana. Märgitud tahteavalduse on teinud kostja enda nimel. Kostja on andnud oma 08.06.2006 e-kirjas hagejale deklaratiivse võlatunnistuse, millega ta on tunnistanud täielikult enda võlgnevust hageja ees. Vastupidise järelduse tegemist A. Pestrikovi 08.06.2006 e-kiri ei võimalda, sest kirjas ei sisaldu viide esindusõigusele. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda ringkonnakohus hagi rahuldamata jätmise põhjendusi, sest nõustub ka selles osas maakohtuga. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ei nõustu väidetega, nagu oleks maakohus rikkunud menetlusõiguse normi, tehes vaheotsuse üksnes küsimuses, kas Balchart Eesti OÜ on kohane kostja. Kui kohus leidis, et tegemist ei ole õige kostjaga, siis ei vajanud muud põhjendused eraldi hinnangut, sest ebaõige kostja puhul jääb hagi igal juhul rahuldamata. Maakohus ei tõlgendanud TsÜS § 116 lg 1 põhjendamatult laialt. Kohus on hinnanud kostja poolt hagejaga suhtlemisel kasutatud väljendit kooskõlas teiste tõenditega ning jõudnud õigele järeldusele, et ka hagejale pidi olema selge, et kostja ei tegutsenud oma nimel. Mitte üksnes esindussuhte alusel tegutseja ei pea olema hoolas, tegemaks tehingu teisele poolele selgeks nii suhte olemasolu ja ulatuse, nagu väidab apellant, vaid eelkõige peab seda olema tehingu teine pool, kes peab kahtluse korral tegema endast sõltuva selle kõrvaldamiseks (tegelike asjaolude selgitamiseks). Asjaolu, et hageja ei olnud teadlik kostja ja FastLine Shipping Ltd vahelisest lepingust, ei võimalda anda kohtule esitatud tõenditele teistsugust hinnangut. Hageja ei pidanud olema nimetatud lepingu olemasolust ega sisust teadlik, kuid pidi kostja avalduste põhjal aru saama, et kostja tegutseb laeva haldamise lepingust tuleneva volituse alusel ning soovib sõlmida lepingut laeva omaniku nimel.
Kostja ja FastLine Shipping Ltd vahel 01.02.2006 sõlmitud laevaoperaatori lepingust tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel esmast tähtsust. Laeva haldamise lepingu olemasolu kõrval on oluline eelkõige see, kas hageja pidi asjaolusid arvestades aru saama, et kostja sõlmib müügilepingu kolmanda isiku FastLine Shipping Ltd nimel. Kostja poolt hagejale saadetud kirjadest ei ole võimalik teha teistsugust järeldust. Kui hagejal oli kahtlus esindusõiguse olemasolus või ulatuses, saanuks hageja enne pakkumuse tegemist või kauba väljastamist seda täiendavalt kontrollida. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Isegi kui väljendit "acting at the request of" saaks inglise keeles mõista kellegi palvel või nõudel tegutsemise asemel tegutsemisena kellegi soovitusel, nagu väidab apellant, ei tähenda see, et hageja ei oleks pidanud muid asjaolusid arvestama ja vajadusel tegelikku olukorda selgitama. Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, mille kohaselt kostja palve koostada arved FastLine Shipping Ltd nimele annab tunnistust sellest, et müügilepingu pooleks oli kostja. Maakohus märkis siinkohal õigesti, et nimetatu viitab pigem sellele, et müügilepingu järgi on kohustatud isikuks FastLine Shipping. Kostja seadusliku esindaja 08.06.2006 e-kirjast ei ole võimalik järeldada, et kostja on võlgnevust kinnitanud. Selles kirjas küll kinnitatakse arvete mittemaksmist, kuid ei märgita, et arvete tasumise kohustus hageja ees on kostjal. Seda e-kirja ei saa pidada võlatunnistuseks. Lisaks poolte kirjavahetusele viitavad ka muud tõendid üheselt asjaoludele, millest nähtub kostja tegutsemine esindusõiguse alusel. Seega pidi hageja mõistma TsÜS § 118 lg 2 kohaselt asjaoludest tulenevalt, et kostja ei tegutse oma nimel, vaid laeva omaniku esindajana, kes on talle selleks volituse andnud. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad poolte apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud hageja kanda.
Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.