Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja ASG kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 23. detsembril 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.19. veebruaril 2008.a esitas Aktsiaselts (AS) G kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt BOÜ hageja kasuks välja mõista põhivõla summas 198 320,65 krooni ning viivitusintressi (viivise) 195 000 krooni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt esitas kostja hagejale 26. aprillil 2006.a ettepaneku esitada pakkumus topelthammasratta, hammasratta nukkvõlli ning radiaallaagri tarnimiseks laeva "Gemma" peamootorile. Hageja esitas soovitud pakkumuse 27. aprillil 2006.a ja sai samal päeval kostjalt e-posti teel kinnituse pakkumusega nõustumise kohta. Kostja tellis hagejalt taastatud hammasratta hinnaga 9050 EUR-i, radiaallaagri hinnaga 1480 EUR-i ja nukkvõlli hinnaga 3900 EUR-i. Seega tellis kostja hagejalt varuosi kokku summas 14 430 EUR-i (millele lisanduvad tarnekulud). Hageja täitis kohaselt müügilepingu ning andis kostja poolt tellitud varuosad ostjale üle 28. aprillil 2006.a. Tasu osas leppisid pooled kokku, et 30% ostuhinnast (ehk summa 4500 EUR-i) tasub kostja ettemaksuna ning ülejäänud osa (s.o 12 675 EUR-i) kohustus kostja tasuma 30 päeva jooksul alates vastavate arvete väljastamisest. Ettemaksuarve nr 27/04/2006 (27. aprillist 2006.a) summas 4500 EUR-i tasuti 3. mail 2006.a. Hageja poolt 8.mail 2006.a väljastatud arvet nr 0395/tech summas 10 235 EUR-i ega 15. mail 2006.a väljastatud arvet nr 0421/tech summas 2440 EUR-i tähtajaks ei tasutud. Seetõttu edastas hageja 30. mail 2006.a e-kirja teel kostjale saldokinnituse tasumata arvete kohta. Kostja 8. juuni 2006.a vastuskirjas vabandatakse tasumata arvete pärast ning kinnitatakse, et need arved tasutakse pärast kindlustushüvitise saamist või kui "tasumiseks avaneb võimalus". Kuivõrd arveid ei tasutud ka 2006.a juunis, edastas kostja 20. juulil 2006.a täiendava meeldetuletuse. Hageja leiab, et kostjal puudub õiguslik alus mitte tasuda müügilepingus kokkulepitud summat 12 675 EUR-i, mis vastavalt Eesti Panga ametlikule vahetuskursile (1 EUR=15,6466 kr) moodustab 198 320,65 krooni. Samuti taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist. Viivise määraks on lepinguline viivisemäär 0,5% tasumata summalt päevas. Seejuures ei nõua hageja kostjalt viivise tasumist täies ulatuses, vaid esitab kõnealuse nõude 195 000 krooni ulatuses.
3.Hagis esitatud nõuete õigusliku alusena on hageja tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-tele 1 ja 2, § 82 lg-le 1, §-le 94, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1 ning § 114 lg-tele 1 ja 4.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
4.Kostja leiab, et on tegutsenud hagis nimetatud müügilepingu sõlmimisel ostja FastLine Shipping Ltd. (laeva "Gemma" omaniku) esindajana varasemalt sõlmitud laeva haldamise (opereerimise) lepingu alusel. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping kohustuslik vaid selle osapooltele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg-le 1 kehtib läbi esindaja sõlmitud tehing esindatava suhtes. Kuna kostja ei ole muutunud müügilepingu pooleks, ei saa hageja esitada tema vastu müügilepingust tulenevat nõuet. Kostja ei ole tunnistanud võla olemasolu. Hageja on andnud ebaõige hinnangu kostja tahteavaldustele. Ka hagis osundatud ettemaksuarve summas 4500 EUR-i on tasunud FastLine Shipping Ltd.,
mitte kostja. Hagejat on korduvalt teavitatud nimetatud esindussuhte olemasolust, mistõttu peab ta olema teadlik, et müügilepingust tulenevate kohustuste rikkumisel peab ta nõude esitama ostja, mitte ostja esindaja vastu. Seega on hageja müügilepingust tuleneva nõude esitanud isiku vastu, kes ei ole müügilepingu pooleks.
5.Kostja on 7. mail 2008.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses taotlenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 alusel nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta vaheotsuse tegemist. Kostja taotleb vaheotsuse tegemist küsimuses, kas hagi on esitatud õige isiku vastu.
MENETLUSE KÄIK
6.14. juulil 2008.a esitatud kirjalikus seisukohas on hageja väljendanud nõusolekut kostja taotlusega vaheotsuse tegemiseks. Samas ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et nõue on esitatud müügilepingu pooleks mitteoleva isiku vastu.
7.3. detsembril 2008.a toimunud eelistungil rahuldas kohus kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks protokollilise määrusega.
8.3. detsembril 2008.a eelistungi jätkuna toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.TsMS § 449 lg-st 1 tuleneb, et kui kohtu menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele on vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul ülalnimetatud eeldused vaheotsuse tegemiseks ning kostja taotlust vaheotsuse tegemiseks tuleb lugeda põhjendatuks.
11.Olemasolevate tõendite põhjal otsustades on nõude esitamine AS GART-GRUPP poolt BOÜ vastu kohtu hinnangul põhjendamatu. Tegemist ei ole kohase kostjaga.
12.Vastavalt VÕS § 208 lg-le 1 kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lähtudes VÕS § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, on leping täitmiseks kohustuslik üksnes selle pooltele. Seega saab võlausaldaja lepingust tulenevaid nõudeid esitada teise lepingupoole (-poolte) vastu, mitte aga kolmandate isikute vastu, kes ei ole vastava lepingu pooleks ega ole võtnud muul viisil vastutust kohustuse täitmise eest (käendus, garantii, kohustusega ühinemine vms). TsÜS § 115 lg 1 kohaselt võib isik tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 116 lg 1 järgi võib esindaja tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest.
13.Käesoleval juhul tuleneb vaidlusaluse müügilepingu sõlmimisega seonduvatest asjaoludest, et kostja on tegutsenud FastLine Shipping Ltd. esindajana. Seega lepingu saab lugeda eeldatavalt sõlmituks hageja ja FastLine Shipping Ltd. vahel. Igal juhul ei saa pidada kostjat müügilepingu pooleks. Kostja on nii 26. aprilli 2006.a e-kirjas (milles sooviti saada hagejalt pakkumist; vt toimik, lk 11, tõlge lk 12) kui ka 27. aprilli 2006.a e-kirjas (pakkumisega nõustumise kohta; vt toimik, lk 14-15, tõlge lk 16-17) selgelt viidanud tegutsemisele laeva "Gemma" omaniku FastLine Shipping Ltd. nimel. Kõnealused e-kirjad algavad järgmise lausega (inglise k): "We are general and technical managers of m/v Gemma imo 7702554, acting at the request of owners Fast Line Shipping Ltd, St.Vincnd and the Grenadines.". TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Väljendit "acting at the request of" tuleks inglise keeles üldlevinult mõista kui tegutsemist kellegi palvel või nõudel (vt nt: Silvet, J. Ingliseeesti sõnaraamat, II. 4. trükk. Tallinn: "Valgus", 1990, lk 279; samuti Mitmekeelne õigussõnaraamat. Justiitsministeerium. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 1998, lk 132). Kohtule ei ole teada põhjuseid, miks kõnealust väljendit peaks käesoleval juhul mõistma teisiti. Lisaks eeltoodule on kostja esindaja palunud 27. aprilli 2006.a e-kirjas tellimuse esitamise kohta koostada ja edastada arve FastLine Shipping Ltd.-le (vt toimik, lk 14, tõlge lk 16).
14.Samuti on hageja möönnud, et oli laeva varuosade müüjana (s.t majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna) teadlik asjaolust, et laeva omanikud sõlmivad laevade haldajatega lepinguid. Seejuures oli hagejale teada ka BIMCO standardne laevade haldamise leping (lepinguvorm) ja ka muud analoogsed lepinguvormid (vt toimik, lk 114 pöördel). Ka käesoleval juhul oli kostja ja FastLine Shipping Ltd. vahel 1. veebruaril 2006.a sõlmitud laevaoperaatori leping (BIMCO standardne laevade haldamise leping, vt toimik, lk 88-94, tõlge lk 147-157). Hageja ei pruukinud viimatinimetatud lepingu olemasolust ega sisust müügilepingu sõlmisel teadlik olla, selle kohta puuduvad asjas ka tõendid. Samas pidi hageja kostja ülalkäsitletud avalduste põhjal aru saama, et kostja tegutseb laeva haldamise lepingust tuleneva volituse alusel ning soovib sõlmida lepingut laeva omaniku (s.t esindatava) FastLine Shipping Ltd. nimel. Juhul kui hagejal olnuks kahtlus esindusõiguse olemasolus või ulatuses, saanuks hageja seda enne pakkumuse tegemist või kauba väljastamist (esindajalt või esindatavalt) täiendavalt kontrollida.
15.Ka olemasolevad andmed müügilepingu täitmise käigu kohta ei võimalda teha järeldust, et kostja oleks hilisemalt käitunud lepingu poolena või andnud üheselt mõista, et vastutab esindatava (FastLine Shipping Ltd.) kohustuste eest. Hagis märgitud ettemaksuarve summas 4500 EUR-i on hageja esitanud FastLine Shipping Ltd.-le ning viimane on selle ka tasunud (vt toimik, lk 96). Samuti on hageja vaidlusalused arved nr 0395/tech (vt toimik, lk 66, tõlge lk 67) ja nr 0421/tech (vt toimik, lk 69, tõlge lk 70) esitanud FastLine Shipping Ltd.-le. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja palve koostada arved FastLine Shipping Ltd. nimele annab selget tunnistust sellest, et müügilepingu pooleks oli kostja (kuid ilmselt kostja ja FastLine Shipping Ltd. omavahelises suhtes oli maksma kohustatud isikuks viimane). Vastasel juhul poleks kostjal hageja hinnangul olnud vajalik eraldi märkida, et arved koostataks FastLine Shipping Ltd.-le. Kohtu hinnangul on kostja pigem veelkord juhtinud hageja tähelepanu sellele, et müügilepingu järgi kohustatud isikuks on FastLine Shipping Ltd. Seetõttu on ka hageja viide VÕS § 78 lg-le 2 õiguslikult asjakohatu. Hageja käsitlusega võiks nõustuda juhul, kui kostja oleks palunud endale koostatud arved saata tasumiseks FastLine Shipping Ltd.-le või viimane oleks selliseid arveid tasunud.
Lisaks on kostja seonduvalt lepingu täitmisega saatnud hagejale 4. augusti 2006.a kuupäeva kandva protestikirja (vt toimik, lk 34, tõlge lk 35). Samas sisaldab ka osundatud kiri juba ülalkäsitletud selgesõnalist viidet esindussuhtele ("acting at the request of owners").
16.Hageja on leidnud, et kostja seadusjärgse esindaja (A.P ’i) 8. juuni 2006.a e-kirjas (vt toimik, lk 24-25, tõlge lk 26-27) sisalduv kinnitus kostja võlgnevuse olemasolu kohta on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena (VÕS § 30 lg 1). Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et nimetatud e-kirjast ei ole võimalik järeldada, et kostja esindaja oleks kinnitanud võlgnevuse olemasolu hageja ees seonduvalt laevale "Gemma" tarnitud varuosadega. Kirjas kinnitatakse küll arvete mittemaksmise fakti, kuid jääb selgusetuks, kes on arvete tasumiseks kohustatud isik. Seetõttu ei saa e-kirja kindlasti pidada ka võlatunnistuseks. Kohus nõustub kõnealuses küsimuses üldjoontes kostja seisukohtadega. Iseenesest on õige hageja käsitlus, et VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, vaadeldav võlatunnistusena. Lähtudes sama paragrahvi kolmandast lõikest, ei peaks võlatunnistus olema käesoleval juhul antud kirjalikus vormis, kuna võimalik võlg oleks tekkinud kostja majandustegevusest. Samas on võlatunnistuse andmisel kui tehingu tegemisel oluline, et isiku vastav tahteavaldus oleks suunatud konkreetse õigusliku tagajärje kaasatoomisele (TsÜS § 67 lg 1). Tahteavalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda ülalosundatud TsÜS §-s 75 sätestatust. Sisuliselt sama tuleneb ka VÕS § 29 lg-test 1 ja 4 nende kogumis. Kohtu hinnangul ei ole võimalik 8. juuni 2006.a e-kirjast välja lugeda, et selle saatja oleks soovinud tunnistada kostja võimalike kohustuste olemasolu hageja ees ning andnud lubaduse need täita.
17.Seonduvalt poolte väidetega märgib kohus täiendavalt järgmist. Pooled on analüüsinud oma käsitlustes kostja ja FastLine Shipping Ltd. vahel 1. veebruaril 2006.a sõlmitud laevaoperaatori lepingut (BIMCO standardne laevade haldamise leping, vt toimik, lk 88-94, tõlge lk 147-157). Kohtu hinnangul ei oma esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast esmast tähtsust. Oluline on eelkõige laeva haldamise lepingu olemasolu ja see, kas hageja pidi asjaolusid arvestades aru saama, et kostja sõlmib müügilepingu kolmanda isiku (FastLine Shipping Ltd.) nimel. Iseenesest võib kõnealuse lepingu punktist 7.2 järeldada, et kostja teeb lepinguga seotud kulutusi FastLine Shipping Ltd. eest või nimel. Seetõttu on põhimõtteliselt õigustatud kostja poolt välja toodud paralleel VÕS § 628 regulatsiooniga, mis puudutab kulude hüvitamist käsundiandja poolt käsundisaajale. Nõustuda tuleb ka kostja väitega, et käsundisaaja ei ole reeglina kohustatud tegema tehinguid enda nimel. Käsundisaaja tegutseb käsundiandjalt saadud volituse alusel ja selle raamides. Kostja vastuväidetes sisalduv viide TsÜS § 118 lg-le 2 ei ole käesoleva vaidluse kontekstis õiguslikult asjakohane. Nimetatud norm peaks kaitsma hageja usaldust volituse olemasolu suhtes ning võiks olla põhimõtteliselt rakendatav hageja ja FastLine Shipping Ltd. vahelises vaidluses.
18.Eelnenust nähtuvalt on hageja poolt hagiavalduses esitatud ostuhinna tasumise nõue suunatud vale isiku vastu. Arvestades kostja poolt nõude põhjendatusele esitatud vastuväidet, jätab kohus hagi rahuldamata. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida käesolevas otsuses hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõude olemasolu ning võimaliku nõude suuruse kohta. Samuti märgib kohus, et käesoleva lahendi resolutsioon ega otsuses tuvastatud asjaolud ei ole õiguslikult siduvad asjas menetlusosaliseks mitteoleva FastLine Shipping Ltd. suhtes (TsMS § 214 lg 3 ja § 457 lg 1).
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib kostja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.