Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 29.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-16033/27
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.06.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1520

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Vaheotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Peet Teidearu

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

29.06. 2009, Tartu Kohtumaja 2-07- 16033

Istungiseekretär

Jane Oidsalu

Tsiviilasi

Oleg Volovik hagi Aivar Klaser vastu 311 850 krooni nõudes

Menetlustoiming

Vaheotsuse tegemine Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Oleg Volovik Hageja esindaja: adv. Andrus Lillo( Advokaadibüroost Lillo ja Lõhmus, Tartu Ülikooli 4 ) Kostja : Aivar Klaser Kostja esindaja : adv. Margo Lemetti ( Advokaadibüroost Tark @Co Tartu osakond; Tartu, Soola tn. 3)

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 449 lg. 3, kohus

OTSUSTAS :

Kohaldada aegumist Oleg Voloviku nõudele 18.02.2000 summas 150 000(ükssada viiskümmend tuhat) krooni ja nõudele 23.02.2000 summas 12 500(kaksteist tuhat viissada) krooni Aivar Klaser vastu ning nendes nõuetes menetlus lõpetada. Jätkata menetlust Oleg Volovik hagis Aivar Klaser vastu 149 350(ühesaja neljakümne üheksa tuhande kolmesaja viiekümne ) krooni nõudes. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebe kord TsMS § 632 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja nõue Tartu Maakohtu menetluses on 24.04.2007 esitatud Oleg Volovik hagi Aivar Klaser vastu 311 850 krooni nõudes. Hagiavaldusest selgub , et hageja poolt tasutud summad, mille tasumisel puudus õiguslik alus. Nii on 14.12.2004 hageja tasunud kostjale 40 850 krooni ;

Sarnased lahendid

Võlaõigus

8.10.2004 tasunud 87 5000 krooni ; 8.10.2004 tasunud 150 000 krooni; 7.10.2004 tasunud 21 000 krooni; 23.02.2004 tasunud 12500 krooni. Hageja on hagavalduses väljendanud, et eeltoodu alusel suurenes kostja vara õigusliku aluseta 311 850 krooni summas. Nõude õigusliku alusena on hageja märkinud VÕS § 1027 , VÕS § 1028 lg.1. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et hageja on oma nõudes tuginenud alusetu rikastumise sätetele. Hageja on hagiavalduse kohaselt tasunud kostjale alusetult ajavahemikul 23.02.2000 kuni 14.12.2004 kokku 311 850 krooni ning hageja veendumuse kohaselt on tegemist kohustustega, mida ei olnud olemas. Kostja on seisukohal , et Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 23 kohaselt kohaldatakse võlaõigussseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut, juhul kui alusetu rikastumine toimus pärast 1.juulit 2002. Käesoleval juhul on kaks hageja rahaülekannet toimunud enne VÕS jõustumist : 23.02.2000 tasutud ülekandega 12 500 krooni Tartu Ülikoolile arve nr. 853 10.01.2000 (tasu lepingulise õppekoha eest A.Klaser). Teine ülekanne on tehtud Oleg Voloviku poolt AS-le Opticom 18.02.2000 summas 300 000 krooni( selgitustes märgitud aktsiakapitali suurendamine Oleg Volovik`l t 150 000 krooni, Aivar Klaser 150 000 krooni). Kostja on seisukohal, et TsÜs § 151 lg.1 alusel on hageja nõuded alusetust rikastumisest tema vastu 2000.a.summas 162 500 krooni aegunud nõuded. Kostja märgib, et 2000.a sooritatud 12 500 krooni kandmine Tartu Ülikoolile õppemaksuks ja 150 000 krooni kandmine AS-le Opticom said toimuda vaid poolte kokkuleppel ning need toimingud ei ole seotud Opticom osaluse võõrandamisega. s.h. 16.12.2004 sõlmitud osa müügilepinguga. Hageja nõue 2004.a tehtud soorituste suhtes on alusetu, kuna hageja poolt kostjale tehtud ülekanded on seotud hageja ja kostja vaheliste tehingutega OÜ Opticom osa võõrandamisega. Hageja poolt esitatud hagi täpsustus Hageja on 15.01.2008 esitanud hagi täpsustuse ning muutnud osaliselt ka hagi õiguslikku alust. Hageja täpsustas nõuet järgnevalt : -kostjale tasutud summa: hageja nõue kostja vastu summas 161 850 krooni (s.o. hageja poolt kostjale tasutud summad – 23.02.2000 tasutud ülekandega 12 500 krooni, 7.10. 2004 tasutud ülekandega 21 000 krooni ; 14.12.2004 ülekandega tasutud 40 850 krooni , 08.10.2004 ülekandega tasutud 87 500 krooni) - kostja eest tasutud summa: hageja nõue kostja vastu summas 150 000 krooni, s.o. 18.02.2000 tehtud ülekandega Opticom AS-le kostja eest hageja poolt tasutud summa. Hageja täpsustas hagiavalduse toodud hagi õiguslikku alust seoses 18.02.2000 tehtud ülekandega summas 150 000 krooni ja taotleb kvalifitseerida eelpoolviidatud 18.02.2000 tehtud tehingu käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 järgi, sest hageja tegi need tehingud kostja kasuks. VÕS § 1023 lg.1 alusel on käsundita asjaajajal õigus nõuda ka kulutuste hüvitamist. Sellest tulenevalt on hagejal tekkinud kostja vastu nõue käsundita asjajamise tulemusel tekkinud kulutuste hüvitmiseks summas 150 000 krooni. Kuivõrd teod tehti enne 01.07.2002, siis peab kostja hagejale TsK § 477 lg. 1 alusel alusetult saadu hagejale tagastama. Hageja on seisukohal, et tema nõue kostja vastu tuleneb sooritusest, mis on tehtud 18.02.2000.a. . Enne 1.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg. 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg 10 aastat. VÕSRS § 9 lg. 1 kohaselt kohaldatakse TsÜS ning VÕS-s aegumise

kohta sätestatut ka enne 1.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. TsÜS § 149 alusel on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega ei ole hageja nõue nõue hagiavalduse täpsustuse ja hagi eseme muutmise avalduse esitamise hetkeks aegunud. Hageja on seisukohal, et VÕS § 113 lg 1 alusel on temal õigustus perioodi 01.06.200701.01.2008 eest nõuda kostjalt viivist 20 0120. 77 krooni. Kostja taotlus Kostja poolt kohtule 13.05.2009 esitatud kirjalikus taotluses vaheotsuse tegemiseks TsMS § 449 lg. 3 alusel , on kostja seisukohal, et hageja nõue kostja vastu tuleb kvalifitseerida alusetu rikastumisena, mitte käsundita asjaajamisest tuleneva nõudena. Hageja alusetu rikastumise nõue 2000.a.nõuete osas on aga TsÜS § 151 lg. 1 , VÕSRS § 9 lg. 2 kohaselt aegunud. Kostja taotles kohtult vaheotsuse tegemist TsMS § 449 lg. 3 aluslel hageja 2000.a. kahe nõude –kokku 162 500 krooni- ning nende aegunuks tunnistamist; ülejäänud nõude osas menetluse jätkamist. Hageja täiendav seisukoht Hageja poolt kohtule 20.05.2009 saadetud täiendavas seisukohas rõhutab hageja, et Opticom osaluse eest tasumine 2000.a. on olnud käsundita asjaajamine ning tuleks kohaldada VÕS § 1018 sätteid. Hageja tehingut tehes tahtis kostjat soodustada , teades , et tegu kuulub temale võõrasse huvisfääri. Hageja ja kostja olid pikajalised äripartneid ning seega oli hageja tegevus kostja eest sissemakse tegemisel aktsiakapitali 150 000 krooni summas Aivar Klaser kasuks igati arusaadav tegevus. Hageja leiab, et VÕS § 1018 toodud õiguslikud eeldused on olemas, et käsitada 2000.a tehinguid käsundita asjaajamisena. Hageja viitab sellele, et TsÜS § 151 ei saaks tõlgendada laiendavalt õigustatud isiku kahjuks ja võtta õigustatud isikult ära nõudeõigust; hageja taotleb jätta aegumine 2000.a. nõuete osas kohaldamata. Kohtu põhjendid Kohus rahuldas kostja taotluse TsMS § 449 lg. 3 vaheotsuse tegemiseks kirjalikus menetluses hageja 2000.a kahe nõude osas( 150 000 kroooni ja 12 500 krooni ) kostja vastu 14.05.2009 istungil ning andis pooltele nõude osalise aegumise kohta tähtaja kirjalike seisukohtade esitamiseks. Pooled esitasid kohtule oma seisukohad. Kohtuniku haigestumise tõttu 15-19.06.09 vaheotsust 16. 06.09 ei avaldatud ning teatati pooltele kohtuniku haigestumisest. Kostja poolt kohtule 13.05.09 kirjalikus seisukohas antud selgitus „...et hageja poolt kostja eest raha ülekandmine AS Opticom kontole aktsiakapitali sissemakseks on toimunud kostjaga kokkuleppeliselt. Hageja ja kostja on laenanud kokkuleppeleliselt kolmandalt isikult 300 000 krooni akstiakapitali sissemakse sooritamiseks. Sularahas saadud laen jäi hageja käsutusse. Aktsiakapitali sissemakse tegemiseks oli oli vaja teha pangaülekanne ja selle sooritaski hageja ja kostja omavahelisel kokkuleppel hageja. Mõne kuu möödumisel võõrandasid nii hageja kui kostja osa AS-s Opticom aktsiatest Sergei Martšenkole. Müügist saadud raha eest tagastati ka aktsiakapitali suurendamiseks võetud laen... „ Sellest saab teha ühese järelduse, et Oleg Voloviku poolt maksekorraldusega 36751428 /18. 02.2000(tl. 9) Aivar Klaseri eest tasutud 150 000 krooni AS Opticomi aktsiakapitali suurendamiseks oli tehtud Aivar Klaseri huvides ning seda saab käsitleda käsundita asjajamisena, mille Aivar Klaser hiljem heaks kiitis. Hageja ja kostja olid sel ajal heades suhetes äripartnerid ning ei ole tõendeid, et Aivar Klaser tema eest tehtud sissemaksu ei oleks aktsepteerinud. Ka kostja eelpool tsiteeritud selgitustes on öeldud, et see sissemakse toimus kostjaga kokkuleppeliselt. Teise tehinguna on hageja poolt TÜ-le kantud üle 12 500 krooni , maksekorraldus nr. 8 SEB-s( tl. 11) 23.02.2000 ning maksekorralduses on selgitus , et see on arve 853 /10.01.2000

alusel tasu Aivar Klaseri lepingulise õppekoha eest. Ka see tehing on tehtud teise isiku, s.t. Aivar Klaseri huvides Oleg Voloviku poolt ning ei ole tõendeid , mis kinnitaksid, et Aivar Klaser ei oleks seda tehingut hiljem heaks kiitnud. Raha oli makstud tema õpingute tarbeks; seega sai tehing hiljem Aivar Klaseri heakskiidu. Seega oli Oleg Voloviku tegevus 2000.a. Aivar Klaseri eet kahe eelnimetatud tehingu, kogusummas 162 000 krooni, käsitetav VÕS § 1018 tunnustele vastava käsundita asjajamisena. TSÜS § 143 näeb ette, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesoleval juhul on selline taotlus kostja poolt esitatud ning kohus peab võtma seisukoha vastavuses TsMS § 449 lg. 3. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega hageja poolt kostja kasuks 2000.a. tehtud maksetest tulenevate nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 149 alusel ei ole käesoleval juhul 10 aastat, sest seaduses on sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-s 21 on sätestatud, et võlaõigusseaduses käsundita asjaajamise kohta sätestatut kohaldatakse tegudele, mis on tehtud pärast 1. juulit 2002. Seega enne seda tehtud tehingutele kohaldub TsK § 477, mis käesoleval juhul ongi hagejal kulutuste hüvitamise aluseks kostja vastu. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg. 2 kohaselt arvestatakse enne 01.07.2002 tekkinud nõuetele aegumistähtaega alates 01.07.2002. TsÜS § 146 kohaselt on nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega on hageja nõuded nii Tartu Ülikoolile 23.02.2000 sooritatud makse 12 500 krooni kui ka 18.02.2000 AS Opticom osakapitali sissemakseks summas 150 000 krooni kostja vastu aegunud ning nende nõuete osas tuleb menetlus lõpetada. Jätkata menetlust hageja nõudes kostja vastu 149 350 krooni nõudes.