Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-09-2526
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2009.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-2526
Tsiviilasi
AS If Eesti Kindlustus hagi Rxxxx Rxxxxx vastu liikluskahju ja kahjujuhtumi käsitluskulude summas 58 369,81 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS If Eesti Kindlustus (registrikood 10100168; asukoht Pronksi 19 Tallinn 10124); esindaja Kuuno Tombak (elektronpost: [email protected])
Menetluse liik
Kostja: Rxxxx Rxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus
2-09-2526 AS If Eesti Kindlustus esitas 22.01.2009.a kohtule hagiavalduse Rxxxx Rxxxxx vastu liikluskahju ja kahjujuhtumi käsitluskulud summas 58 369,81 krooni. Kohus võttis hagi 22.01.2009.a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja teatas 04.02.2009. a kirjalikus vastuses, et võtab hageja esitatud nõude õigeks ega esita sellele vastuväiteid. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hageja on kandnud kostja poolt põhjustatud liikluskahjud. Kostja ei omanud liikluskahju põhjustamise ajal vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 4 kohaselt on garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt nõutakse sisse käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-t 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud ja on andnud sellega põhjust hagi esitamiseks. Seega, ei saa kohaldada TsMS § 168 lg-t 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174`1 l g 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 8500 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.