Võlaõigus › Muud

Hageja on esitanud nõude tuginedes 3.veebruari 2003 võlgnevuse tasumise kokkuleppele 01-2/2003 ja samal päeval sõlmitud käenduslepingule. VÕS § 30 järgi on võlatunnistuseks leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse uus iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 3.veebruari 2003 kokkulepped on siduvad. Kostjad ei ole lepinguid tühistanud ega nende tühisusele menetluses osundanud. Hageja väidab, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, millest tekkis uus iseseisev kohustus. Kostja väidab, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, mille täitmise kontrollimisel tuleb arvestada ka senise põhikohustusega. Kohus leiab, et 3.veebruari 2003 kokkuleppes on pooled selgelt osundanud, millistest sissenõutavaks muutunud arvetest võlg on tekkinud (arved GST020521, GST020815, GST020854 ja GST030054). Pooled ei ole 3.veebruari 2003 kokkuleppes avaldanud selget tahet varasema suhte lõpetamises/asendamises. Võla tasumise kokkulepe on suunatud varasemast kohustusest tekkinud sissenõude lihtsustamisele ja kohustuse täitmise tagamisele. Kostja on pärast kokkuleppe sõlmimist täitmisel osundanud varasematele arvetele (II kd. tl. 40-41). Hageja on sellise täitmise vastu võtnud ja lugenud 3.veebruari 2003 kokkuleppe selles osas täidetuks. Seega on pooled käitunud arusaamas, et tegemist on varasema kohustuse olemasolu tunnustava, konkretiseeriva ja täiendava kokkuleppega. Kohus märgib, et kostja ei ole kohustuse olemuse üle arutledes esile toonud, kuidas see võiks mõjutada tema täitmise kohustust. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks 3.veebruari 2003 kokkuleppes nimetatud arveid tasunud suuremas määras, kui hageja on täitmise kontrollimisel arvesse võtnud. Kostja ei ole esile toonud ka, et varasematest arvetest tulenev maksekohustus oleks muul alusel lõppenud. Kostja ei ole arvetes ega ka võlgnevuse tasumise kokkuleppes sisalduva võla olemasolu ega suurust kahtluse alla seadnud.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja saab kokkuleppe alusel esitada nõude enda kasuks või mitte. Kohus leiab, et hagejal on nõue kostjate vastu. Pooled tõlgendavad 3.veebruari 2003 lepingut erinevalt. Hageja väidab, et lepingu p.-st 1.4 ei tulene kolmanda isiku nõudeõigust; lepingu teistest tingimustest tuleneb üheselt, et nõue on üksnes hagejal. Kostja väidab, et hageja saaks täitmist nõuda üksnes kolmanda isiku kasuks. Kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 80 lg. 1 võivad pooled lepingu sõlmimisel ette näha, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Lepingu p.-s 1.4 sisaldub poolte kokkulepe selles, et lepingust tulenevad maksed tasub võlgnik OY Ltd arveldusarvele XXXXXXXXX. Pooled ei ole lepingu sõlmimisele kolmandat isikut kaasanud; lepingus ei ole kolmandale isikule nõudeõigust ette nähtud (VÕS § 80 lg. 2). Lepingu p-dest 1.2, 1.5 ja 6 tuleneb, et nõue oli enne lepingu sõlmimist ja jäi ka pärast seda võlausaldajale. Lepingu lõpetab kõigi kohustuste täielik täitmine võlausaldajale (p. 6). Seega ei anna poolte kokkuleppes sisalduv täitmiskorraldus (täitmise viisi määramine) kolmandale isikule nõudeõigust. Vaidlust ei ole selles, et kostja (võlgnik) ei ole kokkulepet nõuetekohaselt täitnud.

Kostja on võla tasumise kokkuleppe aluseks olnud arveid maksnud 7.märtsi 2003 maksekorraldustega nr. 743 ja 806 (II kd., tl. 40-41) osundades makse tasumisel varasemale arvele (XXXXXXXXXXXX), mitte kokkuleppele. Maksed on tehtud hageja pangakontole, mitte lepingu p.-s 1.4 märgitud arvele. Pooled loevad märgitud maksetega vaidlusaluse kohustuse osaliselt täidetuks. VÕS § 80 lg. 6 järgi võivad pooled kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingut muuta või selle lõpetada ka kolmanda isiku nõusolekuta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisti. Leping ei ole kolmanda isiku suhtes ehtne; pooled ei ole vaidluses esile toonud asjaolusid, mis tingis tema kasuks täitmise määramise. Kolmanda isiku kasuks asjas kogutud tõendite alusel täitmist ei ole toimunud; ka ei ole kolmas isik teatanud valmisolekust täitmine vastu võtta. 12.mai 2003 kirjaga (I kd. tl. 11) on võlausaldaja teatanud võlgnikule ja käendajale, et nõuab täitmist enese kasuks ning on määranud täitmiseks uue viisi. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ja käendaja on teated kätte saanud. Võlgnik on 1.juuli 2003, 2.juuni 2003 ja 4.augusti 2003 maksekorralduste 144, 64 ja 198 (II kd., tl. 42-44) tegemisel lähtunud võlausaldaja nimetatud uuest täitmise viisist ning tasunud makseid hageja Hansapangas asuvale pangakontole 221001108502 kogusummas 50 000 krooni. Maksetel on makse selgitusena näidatud kokkulepe 01-2/2003. Kohus leiab, et osundatud õigusliku sisuga toimingutega on lepingu pooled kohustuse täitmise viisis varem sõlmitud kokkulepet muutnud. Hagejal oli lepingu järgi täielik õigus oma nõudeõigust ja selle täitmisena saadut käsutada. Hageja on teinud kostjale ettepaneku täita kohustus vahetult võlausaldaja kasuks. Hageja on oma seisukohta korranud 20.oktoobri 2003 pretensioonis (I kd., tl. 12), milles loeb kostja osalise täitmise vastuvõetuks. Kostja ei ole hageja pretensioonile vastuväiteid esitanud. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja on lepingu täitmise käigus määranud uue täitmise viisi ehk nõudnud kohustuse täitmist endale VÕS § 80 lg. 8 tähenduses. Hagejal on võlgnevuse jäägi ja viivitusintresside nõudeõigus enese kasuks. Kostja vastuväited on otsitud, kohustuse rikkumist õigustavad ja vastuolus kostja enese tegudega. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja ei ole vaidluses esile toonud, ega tõendanud, et oleks 2003 aastal sissenõutavaks muutunud kohustuse täitnud vastuväidetes nimetatud viisil ehk kolmandale isikule. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et hageja kohustuse täitmise nõue summas 85 698.55 krooni on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 142 lg. 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest; VÕS § 145 lg. 1 järgi vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt kui lepinguga või seadusega ei ole ettenähtud teisiti. Eelduslikult on käendusvastutus solidaarne; pooled ei ole käenduslepingu sõlmimisel ette näinud täiendava vastutust. VÕS § 65 järgi on võlausaldajal õigus nõuda solidaarkohustuse osalist või täielikku täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on esitanud nõude võlgniku ja käendaja vastu solidaarselt. Käenduslepingus (tl. 10) on käendaja kinnitanud, et vastutab võlgniku kohustuse eest samas ulatuses kui võlgnik (p. 3). Käendaja ei ole menetluses nõudele vastuväiteid esitanud ega ole osundanud käenduse lõppemisele või selle ulatuse piiramisele. Kohus on hagimenetluses poolte esile toodud asjaoludega seotud ega

saa neid esile tuua omal algatusel (TsMS § 5). Kaaskostjal väidetavalt kändajaga side puudub; kaaskostja esindajal puudus volitus käendaja nimelt menetluses avaldusi teha. Kaaskostja (võlgnik) ei vaidlustanud solidaarkohustuse olemasolu ega osundanud käenduse piiratusele. Seega on hageja nõude solidaarne iseloom kooskõlas esitatud tõenditega.

Hageja on esitanud viivitusintressi nõude kogusummas 49 661.46 krooni. Kostja väidab, et viivitusintresside nõue on ebaselge ja ebamõistlikult suur. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et viivise arvestus on ebaselge. Hageja on arvestanud viivise kokkulepitud määras. Kostja on rahalise kohustuse täitmisel olnud viivituses otsuse tegemise ajani järgnevalt: 5.märtsist 2003 - 179 037.74 krooni - 537.11 krooni päevas - 3 päeva - 1 611.34 kr. 8.märtsist 2003 - 135 698.54 krooni - 407.10 krooni päevas – 68 päeva – 27 682.50 kr. 2.juunist 2003 - 115 698.54 krooni – 347.10 krooni päevas – 1 päev – 347.10 kr. 3.juunist 2003 - 95 698.54 krooni – 287.10 krooni päevas - 63 päeva – 18 087.02 kr. 5.augustist 2003 - 85 698.54 krooni – 257.10 krooni päevas - 2153 päeva – 553 526.86 krooni. Seega oleks hagejal otsuse tegemise ajal viivitusintresside nõue kogusummas 601 254.84 krooni. Hageja on esitanud viivitusintressi nõude kogusummas 49 662.00 krooni, mis on rohkem kui kümme korda väiksem nõudeõigusest ning arvestuslikult väiksem ka keskmisest seadusjärgse viivitusintressi määras (ca 0,03% päevas) kujunenud viivise kogusummast. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ei ole viivitusintressi vähendamise nõudes esile toonud VÕS §-s 162 ettenähtud asjaolusid. Kostjatelt nõutav viivitusintress ei ole viivituse perioodi ja kohustuse täitmisega seonduvaid asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur; kostja ei ole kohustust täitnud rohkem kui viie aja kestel. Hageja viivise nõue jagab põhinõude saatust ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostja ei ole konkretiseerinud oma vastuväidet valuutade kursist tuleneva ebatäpsuse osas. Kostja ei toonud esile, milline on erinevus ning millise ajahetke kurssi arvestades ebatäpsused ilmnevad. Hageja on nõude esitamisel arvestanud nii võla kui ka täitmise eesti kroonides, millises valuutas on toimunud ka täitmine. Selles valuutas nõude arvestamisel ebatäpsuseid ei esine. menetluskulud Hageja on 7.jaanuari 2005 maksekorraldusega nr. 464 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 8 000 krooni. Hageja on 26.aprilli 2006 maksekorraldusega nr. 14 tasunud kostja kohtusse kutsumise kuluna kohtutäituri tasu 295 krooni. Hageja on 7.septembri 2007 ja 3.veebruari 2009 maksekorraldustega nr. 8 ja 369 tasunud kostja kohtusse kutsumise eest riigilõivu 200 (100 + 100) krooni. Hageja on tasunud õigusabi eest OÜR 3.märtsi 2004 arve nr. 407 alusel 8 850 krooni. Kostja

on

15.jaanuari

maksekorraldusega

nr. 110

tasunud

apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu 8 250 krooni. TsMS I § 60 lg. 1 ja 61 lg. 1 p. 1 järgi tuleb kohtukulud jätta kostjate kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS I §-st 60 lg. 1 ja 61 lg. 1 p. 1; TsMS §-st 5; 434-436; 438-439; 441-442; 452-453; 455; 632 lg. 1; TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3 p. 1; 30; 65; 142; 80 lg. 1, 2, 6 ja 8; 142 lg.1; 145 lg. 1 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja ASL ja V K ’ilt solidaarselt OÜL 152 705.70 (ükssada viiskümmend kaks tuhat seitsesada viis) krooni, s.h. 85 698.55 krooni kohustuse täitmiseks, 49 662.00 krooni viivitusintressidena ja 17 345 krooni kohtukulude hüvitamiseks. Jätta kostjate kohtukulud nende endi kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et füüsilisel isikul või mittetulunduslikul juriidilisel isikul on õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb kaebus ja menetlusabi taotlus esitada seaduses sätestatud tähtaja kestel. Kohus võib menetlusabi taotluse põhjendatuse korral anda menetlusosalisele tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.