Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

tasunud ja seisuga 31.10.1998 võlgneb kostja hagejale 1308.11 krooni mobiilsideteenuste kasutamise eest. Pooltevahelise lepingu üldtingimuste p.7.7. sätestab viivise arvutamise 0,5% päevas võlgnetavalt summalt. Kostja on summaga 1308.11 krooni olnud viivituses perioodil 20.11.1998-25.11.2008, hageja vähendab viivisenõuet ja piirdub viivisenõudega 1307.11 krooni. Hageja tugineb VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, mille järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kindlaksmääratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg.1 lubab võlausaldajal nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist ja viivist. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud liitumislepingu (tl.8), arved (tl.10-12) ja esitatud pretensiooni (tl.9). On lisatud mobiilsidealaste teenuste kasutamise kord (tl.16-22), mis on pooltevahelise lepingu lisa. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult. Kostjale saadetu tagastati kohtule postiasutuse poolt hoiutähtaja möödumisel. Hageja taotles, vastavalt TsMS § 317 lg 1, kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamist Ametlike Teadaannete vahendusel. Kohus püüdis kostjat leida politseiasutuse vahendusel (tl.26), maksuameti andmete järgi (tl.33), kohaliku omavalitsuse kaudu (tl.35,37).Sideasutus tagastas S.Pxxxxxxxx postkasti panemiseks saadetud lihtkirja. Hagiavaldus ja kohtukutse edastati S.Pxxxxxxxx avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kohtuistung toimus 15.juunil, kuhu ilmus hageja, kes taotles hagi rahuldamist sisulise otsusega, kuna kõik asjaolud on selged. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada sisulise otsusega TsMS § 414 lg 1 alusel, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud. Kohtu seisukohad Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg 3 alusel. Kostja on kasutanud hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid pooltevahelise liitumislepingu alusel, kuid pole hagejale tasunud. Seega on kostja jätnud oma lepingulise kohustuse täitmata ja ostnud teenuse selle eest tasumata. Hageja on oma nõude tõendanud liitumislepinguga, arvetega ja mobiilsideteenuste kasutamise eeskirjaga. Hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista tasutud riigilõivu 250 krooni hagi esitamisel ja 100 krooni kuulutuse avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes (tl.31) ja õigusabikulud 2500 krooni. Selle kohta on hageja esitanud kohtukulude nimekirja ja arve (tl.4,5). Kohtuistungil taotles hageja esindaja sõidukulude hüvitamist 351 krooni 24 l bensiini eest distantsil Tallinn- Jõgeva- Tallinn. 2 (3)

Kohus leiab, et põhjendatud on välja mõista kostjalt hagilt tasutud riigilõiv 250 krooni (mille kohta on esitatud tõend tl.7) ja 100 krooni kuulutuse avaldamise eest. Poole sõidukulude hüvitamine toimub TsMS § 162 lg.2, § 144 p.2 alusel ja sõidukulu hüvitamine 24 liitri bensiini hinna ulatuses summas 351 krooni on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 10000 krooni sissenõutava kulu maksimaalseks suuruseks 5000 krooni. Hageja esindaja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist kostjalt summas 2500 krooni ja esitanud selle kohta tõendid (tl.4,5). Kohus leiab, et tasu õigusabi eest selles asjas summas 2500 krooni ei ole ei põhjendatud ega ka vajalik. TsMS § 175 lg.1 on sõnastatud, et „... kohus mõistab esindaja ... kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses“. Seega tuleb kohtul hinnata mitte nõude suurust (ja selle alusel tabelis märgitud tasu piirmäära), vaid asjas põhjendatud ja vajalikku töömahtu. Põhjendatud ja vajalik töömaht sõltub asja õiguslikust keerukusest, tõendite hulgast ja tõendamiskoormisest, menetluse käigust jm. sellistest asjaoludest, millest sõltub esindaja töö hulk, keerukus. Neist asjaoludest sõltuvad ka esindaja tasu ja muud kulud, s.t. kui suure tasu maksmine ja kui suurte kulude tegemine oli põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et lahendatud asi oli minimaalse töömahuga ja minimaalse keerukusega. Selle käigus ei tulnud ümber lükata kostja vastuväiteid, esitada täiendavaid tõendeid jms. Hagiavaldus põhineb pooltevahelisel kirjalikul lepingul ja tüüptingimustel. Seega on ka hagiavalduses sisalduv nõue õiguslikult minimaalse koosseisuga ja minimaalsete asjaoludega. Õigusvaldkonnas on esindaja töö n.ö. korduvkasutatav ehk üks kord juba kasutatud teadmisi (või ette valmistatud materjale) on võimalik kasutada ka järgmistel kordadel, mis oluliselt vähendab tegelikku töö mahtu. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks lepingulise esindaja tasu välja mõistmist taotletud ulatuses – 2500 krooni – ja mõistab tasu välja summas 1000 krooni, mis moodustab põhinõudest 76%. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 144 p 2; § 162 lg 1; § 173, § 1741; § 414 lg.1, § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, §

Kohtunik Ü.Raag

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.