Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt on alates 09.01.2003.a. korterelamus registreeritud korteriühistu. Kostja on nimetatud korterelamus korteri nr 117 reaalosa omanik alates 02.05.2003 ning seega korteriühistu liige. Hageja sõlmis lepingud elamu varustamiseks soojusenergia ja elektrienergiaga ning elamule hooldusteenuse osutamiseks. Hageja on esitanud kostjale kord kuus arved majandamiskulude eest tasumiseks. Kostja on hageja poolt osutatud teenuseid tarbinud, kuid ei ole nende eest tasunud. Kostja ei pidanud kinni maksetähtaegadest, maksed olid juhuslikud ning kogu võlgnevuse katmiseks ebapiisavad. Taolise käitumise tulemusena on kostja võlg igakuiselt kasvanud ja moodustab summa 26 202,29 krooni. Kostja pole hagejale ei suuliselt ega kirjalikult teatanud, mis põhjusel esineb viivitusi halduskulude maksmise osas. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 26 202,29 krooni ja viivis alates hagiavalduse esitamisest 0,030 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluse jooksul täpsustas hageja oma nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 39 461,84 krooni, viivis perioodi 24.10.200820.04.2009.a. eest summas 1 290,34 krooni, viivis perioodi 21.04.2009-04.06.2009.a. eest kokku 436,50 krooni ja viivised alates 05.06.2009.a. põhinõudelt 9,5 % aastas kuni põhinõude tasumiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Tõepoolest ei ole kostja regulaarselt kommunaalteenuseid tasunud, kuid selleks on olnud objektiivsed põhjused. Kostjale kuuluv korter asub maja kõrgeimal korrusel ning kui hageja teostas uue katuse paigaldustöid, siis mittekvaliteetselt teostatud tööde tulemusena kahjustati korteris olevad laed ja seinad. Niiskuse tõttu tekkisid korterisse praod ja hallitus. Korteriühistu juhatuse liikmed käisid kostja juures ja fikseerisid olukorra, seejärel jäi kostja hüvitust ootama. Kostja leiab, et hageja arvestatud võlg on vale, kostja on seisukohal, et tal on tasumata 2008.a. oktoobri seisuga 22 938,90 krooni, mitte 26 202, 29 krooni nagu näitab hageja. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Vastuse täpsustuse kohaselt

on hagi osaliselt aegunud. Nõue, mis muutus sissenõutavaks enne 30.10.2005.a. on aegunud. Kostja palub kohaldada aegumist. Kostja leiab, et remondifondi maksed on olnud põhjendamatud, kuna kostja katuslagi on remontimata siiani.

VASTUHAGI ASJAOLUD JA NÕUE

Vastuhagis hageja leiab, et kostja vastuhagis on tekitanud temale kahju. Kahju on tekkinud 2004.a. toimunud viilkatuse ehitamise ajal. Katuse remonti korraldas kostja vastuhagis ning selle remondi ajal on toimunud läbijooksud vastuhagis hageja korterisse. Korteri laes ja seintel on näha niiskuse jälgi. Korteris asuvate veeplekkide eemaldamiseks vajaliku remondi maksumus on 20 616 krooni ja 96 senti. Vasthageja palub kostjat välja mõista kahju hüvitise 20 616 krooni.

KOSTA VASTUHAGI VASTUS

Kostja vastuhagis vaidleb vastuhagile täies ulatuses vastu. Vastuhagis kostja leiab, et vastuhagi nõue on aegunud. Hageja vastuhagis on osutanud, et vee läbijooksud toimusid 2004.a. aastal toimunud viilkatuse ehitamise ajal. Enne vastuhagi esitamist ei ole hageja vastuhagis kordagi kostja vastu nõuet esitanud. Arvestades kahju olemust ning seda, et hageja vastuhagis korteris pidevalt elab, sai hageja vastuhagis korteri kahjustumisest teada koheselt. Seega on kolmeaastane nõude aegumistähtaeg möödunud ja kostja vastuhagis palub kohaldada aegumist. Alternatiivselt märgib kostja vastuhagis, et vastuhagi on esitatud vale isiku vastu, kuna katuse remontööde teostajaks oli teine isik. Korteriühistu oli antud tööde tellijaks. Kuna hageja vastuhagis ei esitanud korteriühistule katuse vahetamise perioodil või selle järgselt mitte ühtegi nõuet ning informatsiooni selle kohta, et tema varale on tekkinud kahju, ei ole korteriühistul olnud võimalik vahendada ka informatsiooni tööde teostaja ning kahju saanud isiku vahel. Kostja vastuhagis palub jätta vastuhagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja korteriühistuna korraldab elamu aadressil Tallinn majandamist ja hooldamist ning kostja on nimetatud korteriühistu liige. Asja materjalidele lisatud saldo aruandest (tlk 167-169) nähtub, et kostja põhivõlgnevus kokku kogusummas 39 461,84 krooni on tekkinud perioodil 13.01.2004.a. -07.05.2009, kuna viimane kuupäev, mil kostjal puudus hageja ees üldse võlgnevus oli 08.01.2004.a. Kostja on palunud kohaldada aegumist nõuetele, mis muutusid sissenõutavaks enne 30.10.2005.a.. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja pidi tasuma hagejale majandamise ja hooldamise kulud ning sihtotstarbelised maksed igakuiselt esitatavate arvete järgi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest, lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

Seega algas hagis märgitud 2004.a. tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 1. jaanuaril 2005 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31. detsembril 2007 kell 24.00. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et 24.08.2007.a. esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu nõude kohtusse. Aegumine peatub TsÜS § 160 lg 1 kohaselt õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, lg 2 p 3 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldus võrdsustatud hagi esitamisega. Nõude aegumise peatumine lõpeb sel juhul TsÜS § 160 lg 3 kohaselt peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. 23.05.2008.a. jäeti hageja avaldus kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses rahuldamata ning aegumine jätkus. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 30.10.2008.a., seega selleks ajaks olid TsÜS järgi 2004.a. arved aegunud, kuid hageja tugineb VÕS §-le 88 lg 6, mille kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse p. 1 järgi esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et pooled ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse. Poolte sellesisuliste tahteavalduste kohta puuduvad igasugused tõendid. Nagu nähtub asja materjalidele lisatud saldoaruandest (tlk 167-169) ei väljendu kostja kaudne tahteavaldus ka ülekantud summadest. Võlgnevuse kustutamine on toimunud kaootiliselt ning ükski ülekantud summa alates 2004.a. ei ole vastavuses selle kuu arve summaga. Seega on kohtu arvates põhjendatud hageja väide, mille kohaselt tasus kostja esmajärjekorras varem tekkinud kohustuse. Saldoaruandest nähtuvalt moodustas kostja võlg 2004.a. eest seisuga 11.12.2004 kokku summa 4 486,60 krooni, kuivõrd aegumistähtaja jooksul on kostja nimetatud summa tasunud ja kohaldamisele kuulub VÕS § 88 lg 6 siis ei ole kostja taotlus aegumise kohaldamiseks 2004.a. esitatud summade suhtes põhjendatud. 2005.a. ja järgnevatel aastatel esitatud arvetejärge tasunõue aegunud ei ole, isegi kui arvestamata jätta VÕS § 88 lg 6 sätestatut ja aegumise peatumist, sest TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algas nimetatud aastal esitatud tasunõude aegumine 01.01.2006.a., kuid hagiavaldus esitati kohtusse 30.10.2008.a. Kostja on asjas väitnud, et ta on tasunud hagejale rohkem kui hageja on saldoaruannetes märkinud. Hoolimata kohtu korduvatest ettepanekutest esitada selle kohta tõendeid (kviitungeid, maksekorraldusi) kostja seda ei teinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded a vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd kostja oma väiteid, mille kohaselt on ta hagejale tasunud makseid suuremas summas, ei tõendanud, siis leiab kohus, et need väited on paljasõnalised. Oma viimases kirjalikus seisukohas (tlk 158) on ka kostja möönnud, et arvete kontrollimisel on selgunud, et hageja poolt esitatud saldoaruandes märgitud summad on õiged. Kostja on asjas tuginenud ka sellele, et tema võlg peaks olema väiksem, kuna hageja esitatud arvet maikuu 2003.a. eest (tlk 29) kostja maksma ei pidanud. Kostja tasus AS-ile MV18.06.2003.a. 576,45 krooni (tlk 30). Kohus leiab, et kostja selline seisukoht on ekslik. Esiteks ei nähtu asjast, millise kuu arve kostja 18.06.2003.a. AS-ile MV tasus ning teiseks nähtub asja materjalidele lisatud elamu-haldamise ja majandamise üleandmise –vastuvõtmise akti (tlk 42-43) p-st 3, et AS MV lõpetab 01.03.2003.a. seisuga kõikide elamu ekspluatatsiooni ja elanike teenindamisega seotud teenuste osutamise ja vahendamise ning p.

hooldamise ning sihtotstarbelised maksed tasuma hagejale, siis oli kostjal kohustus hagejale ka 2003.a. maikuus osutatud teenuste eest tasuda. Kohus osutab, et kostja on nimetatud summa ka tasunud, sest 08.01.2004.a. seisuga kostjal hageja ees võlgnevus puudus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 2003.a. oli hagejal õigus nõuda korteriühistu liikmetelt remondifondimakseid 6 krooni m2 kohta ja alates 2004.a. 4 krooni m2 kohta igakuiselt. Kostja on asunud seisukohale, et tema remondifondi makseid tasuma ei pea. Kostja põhjendab nimetatud seisukohta sellega, et kuna kostja korteri peal olev katus on remontimata ja sellest tulenevalt remondifondi kogutud raha pole tema hüveks kasutatud, siis ta remondifondimakseid tasuma ei pea. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, § 4 lg 2 kohaselt sätestatakse korteriühistu põhikirjas ka korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätesta teisiti. Hageja põhikirja (tlk 12-14) p. 3.2.2. järgi on ühistu liige kohustatud tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest vastavalt ühistu kodukorrale. Eeltoodu kohaselt ei ole kostja väited, mille kohaselt ta ei pea maksma remondifondi makseid, kuna tema korteri peal olev lagi on remontimata, asjakohased. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja põhinõue on tõendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. KÜS § 7 lg 4 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Asja materjalidest nähtub, et ajavahemiku 24.10.2008-31.12.2008.a. eest on hageja arvestanud viivised määraga 0,03 % päevas, ajavahemikul 01.01.2009.a.-20.04.2009.a. määraga 0,026 % päevas ja ajavahemikul 21.04.2009-04.06.2009 määraga 0,03 % päevas ning alates 05.06.2009.a. 0,03 % s.o. VÕS § 113 sätestatud määras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et

kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust nähtuvalt on hageja kohaldanud kostja jaoks soodsama määraga viiviste arvestust. Kuivõrd eeltoodust nähtuvalt on tõendatud hageja põhinõue, asjas on tõendamist leidnud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega viivitanud siis, leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud täies ulatuses. Hagi tuleb rahuldada. Vastuhagis hageja (edaspidi kostja) on esitanud kostja vastu vastuhagis (edaspidi hageja) vastu kahju hüvitamise nõude summas 20 616 krooni. Lõpliku seisukoha kohaselt jäi kostja selle juurde, et kahju põhjustanud sündmus, kostja korteris tekkinud niiskuskahjustused, toimus 2004.a. suvel katuse remonttööde ajal. Nimetatu on tõendatud ka asja materjalidele lisatud asjatundja arvamusega (tlk 82-85). Asjatundja arvamusega on tõendatud ka see, et vee läbijooksu jäljed ei ole hiljutised, asjatundjale on kostja avaldanud, et peale katuseehitustöid vee läbijooksu täheldatud ei ole. Hageja taotleb aegumise kohaldamist. Vastuhagi esitati kohtusse 17.04.2009.a. kostja on asunud seisukohale, et nõue ei ole aegunud, kuna ta sai kahju hüvitama kohustatud isikust teada alles pärast asjatundjate arvamust 26.03.2009.a. ning sellest ajast algas aegumise kulg. Kohus leiab, et kostja taoline seisukoht on põhjendamatu, kuivõrd korteriühistu liikmena pidi kostja teadma, et katuse remonttööde teostamist korraldab korteriühistu, kuivõrd selleks oli võetud ühistu poolt laen, mille tagasimaksed kajastusid ka igakuistel arvetel. Kohus osutab siiski, et käesolevas asjas puudub vajadus kohaldada TsÜS § 150 sätestatut, kuivõrd vastuhagi nõude näol on tegemist tehingust tuleneva kahju hüvitamise nõudega, kuna korteriühistu ja selle liikme vahel on lepinguline suhe. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 146 lg 4 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Seega ei ole selle kohustuse täitmise tähtpäev kindlaks määratud. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Arvestades käesoleva võlasuhte olemust, asjaolu, et katusest toimus vee läbijooks kostja korterisse, mille tagajärjel halvenesid tunduvalt kostja elamistingimused, leiab kohus, et mõistlikult vajalikuks ajaks kahju hüvitamiseks oli üks kuu peale kahju tekkimist. Kuna kahju tekkimise täpset kuupäeva ei osanud kostja öelda, väites ei sündmus toimus 2004.a. suvel siis tuleb kuu ajast tähtaega kohtu arvates lugema hakata alates 31.08.2004.a. Arvestades, et vastuhagi esitati kohtusse 17.04.2009.a., siis leiab kohus, et vastuhagi nõue on aegunud. TsÜS § 142 lg 1 õigust nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

Kuivõrd hageja on taotlenud aegumise kohaldamist ning asjas on tõendamist leidnud, et nõue on aegunud, siis tuleb vastuhagis esitatud nõue jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 08.05.2009.a. määrusega määras kohus kostjale menetlusabi menetluskulude kandmiseks, vabastades ta vastuhagi esitamisel riigilõivu tasumisest riigituludesse summas 5000 krooni. Kohus selgitas kostjale, et TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Seega tuleb kostjal tasuda 5000 krooni riigilõivu riigituludesse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.