Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Siemens Financial Services AB võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Hagi asjaolude kohaselt hageja liisinguandjana, Kaminasaal OÜ liisinguvõtjana ja Bossa Teeninduse AS müüjana sõlmisid 20.10.2006.a liisinglepingu nr 666841 (edaspidi Leping), mille alusel hageja liisinguandjana kohustus omandama liisinguvõtja Kaminasaal OÜ poolt määratud müüjalt Bossa Teeninduse AS-lt ekspressoautomaadi Solis Ultra koos lisaseadmetega ning andma selle Kaminasaal OÜ kasutusse. Kaminasaal OÜ kohustus tasuma liisingueseme kasutamise eest tasu perioodiliste liisingumaksetena ning lepingu lõppedes liisinguesemete jääkväärtuse. Samaaegselt sõlmis hageja kostja Riina Ehrnsteniga käenduslepingu, mille kohaselt vastutab Riina Ehrnsten solidaarselt Kaminasaal OÜ-ga lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Hageja esitas OÜ-le Kaminasaal tasumiseks arved, kuid alates novembrist 2007 arvete tasumist ei toimunud. Seega oli Kaminasaal OÜ rikkunud omapoolset kohustust: jätnud tasumata liisitud esemete eest, mistõttu hageja ütles lepingu üles. Lepingu lõppedes oli OÜ Kaminasaal kohustatud tasuma kõik lepingu lõpetamise päevani tekkinud maksekohustused ja liisinguesemete jääkväärtuse, kokku summas 30169.60 krooni.

MENETLUSE KÄIK

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis tähtajaks kohtule vastamata. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud ja taotles hagile vastamise tähtaja pikendamist 16.02.2009.a, kuid ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja täiendavat pikendamist. TsMS § 407 lgtes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist 2 (2)

kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus on tuvastanud, et põhivõlgnik OÜ Kaminasaal on likvideeritud ja äriregistrist kustutatud. TsMS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Lepinguga võttis R. Ehrnsten rahalise vastutuse OÜ Kaminasaal poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest. Käendaja rahalise vastutuse maksimumsummaks on lepingus märgitud 47478.64 krooni. Kohus leiab, et kostjat ei saa käsitada tarbijana VÕS § 34 mõttes. Leping, mille täitmist kostja isiklikult käendas, seondub otseselt tema kui äriühingu omaniku ja juhatuse liikme majandustegevusega. Kostja ei sõlminud lepingut oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks ning seetõttu kostja ei ole tarbija VÕS § 34 mõttes. VÕS § 34 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Kostja sõlmis vaadeldava lepingu huvist äriühingu majandustegevuse vastu. Kuna kostja ei ole tarbija, siis vastutab ta juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust käendajana Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 järgi. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kuna R. Ehrnsten vaatamata hageja nõudele, raha maksmise kohustust vabatahtlikult ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma temalt nende põhivõlgniku kohustuste täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjalt lepingust tuleneva võla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja lg 2, 108 lg 1 ja § 145 lg 2 kohaselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nii põhivõlgnik kui ka R. Ehrnsten ei täitnud Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, s.t viivitas nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma temalt viivist. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja arvestuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 10323 krooni. Hageja nõue sissenõutavaks muutunud tasumata viivise kui ka sissenõutavaks mittemuutunud viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega VÕS § 113 lg 1 ja § 367 kohaselt õiguslikult põhjendatud. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuste eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Seega võib käendaja kohustus tema vastu nõude esitamise ajal olla oluliselt erinev võrreldes käenduslepingu sõlmimise ajaga, kuid VÕS §142 lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Kuna hageja sissenõutavaks muutunud nõuded kokku on 40 492.60 krooni, siis kohus rahuldab hagi selles osas täies ulatuses, kuid hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude rahuldab kohus ja mõistab lisanduva viivise välja hageja esitatud tähtpäevast kuni põhivõla täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma ja käesoleva otsusega väljamõistetud põhivõla ja viivise summa vahe, s.o 47472.64 – 40 492.60 = 6980.04 krooni. 3 (2)

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 2000 krooni ja kulust õigusabile summas 11210 krooni. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik, kuna käendaja oli teadlik põhivõlgniku vastu sissenõude esitamise kavatsusest ja seeläbi andis hageja käendajale võimaluse omapoolse kohustuse täitmisega vastavate kulude tekkimist vältida. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik

4 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.