Väino Nüüdi hagi MTÜ Hataali ja Jaan Kolbergi vastu solidaarselt 48 000 krooni saamiseks ning Jaan Kolbergi vastu 159 965,95 krooni väljamõistmiseks MTÜ Hataali kasuks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
58 573,65 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaan Kolbergi apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Väino Nüüd (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx), hageja esindaja Ants Kuningas; Kostja MTÜ Hataali (registrikood 80156561, asukoht Gonsiori 27, 10147 Tallinn); Kostja Jaan Kolberg (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx), kostja esindaja Indrek Naur
Harju Maakohtu 30.06.2008 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2008 otsus Väino Nüüdi hagis MTÜ Hataali ja Jaan Kolbergi vastu Jaan Kolbergi suhtes hagi osalist rahuldamist ja menetluskulude vastavat jaotust puudavas osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus.
3.Jätta Väino Nüüdi hagi MTÜ Hataali ja Jaan Kolbergi vastu solidaarselt 48 000 krooni saamiseks ning Jaan Kolbergi vastu 159 965,95 krooni väljamõistmiseks MTÜ Hataali kasuks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta Jaan Kolbergi menetluskulud Väino Nüüdi kanda kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja MTÜ Hataali kokkuleppe rahaliste kohustuste tasumise kohta, mida tagas kostja Jaan Kolberg isikliku käendusega. Kokkulepe sõlmiti kohustuste osas, mis tulenesid MTÜ Hataali poolt hageja tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise nõudest. Kuigi pooled nimetasid kompromisskokkulepet „viiviste tasumise kokkuleppeks“, oli sisuliselt tegemist töölepinguseadusest (TLS) tuleneva rahalise hüvituse maksmise kokkuleppega lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest. Kompromisskokkulepe oli sõlmitud tingimusliku ja tähtajalise kokkuleppena, mille kohaselt kohustus MTÜ Hataali tasuma hagejale hiljemalt 30.06.2003 rahasumma 20 000 krooni ja hageja kohustus kokkuleppe täitmise korral loobuma MTÜ Hataali vastu täiendavast rahalisest nõudest summas 28 000 krooni.
2.Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjatelt solidaarselt kirjaliku kokkuleppe alusel 48 000 krooni.
3.Lisaks palub hageja 07.09.2007 hagi täpsustuse kohaselt välja mõista Jaan Kolbergilt MTÜ Hataali kasuks mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 tulenevalt juhatuse liikme vastutuse alusel MTÜ-le Hataali põhjustatud rahalise kahju summas 38 573,65 krooni ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 30 lg-st 1 tulenevalt täitemenetluses rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise summas 121 392,30 krooni.
4.Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited
5.MTÜ Hataali ei ole hagile vastanud.
6.Kostja Jaan Kolberg hagi ei tunnista. Kostja leiab, et nõuded on põhjendamata. Kokkulepe käenduse andmiseks on tühine. Kostja ei ole hagejaga sõlminud ega rikkunud ühtegi lepingut, mille alusel võiks temalt viivist nõuda. Viivise saamatajäämine täitemenetluses ei saa olla kahju ning viivise nõudmine hagis märgitud määras ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
7.Samuti ei ole tõendatud kostjale etteheidetav tegu, justkui oleks kostja rikkunud äriseadustikust (ÄS) tulenevat üldist hoolsuskohustust, müües kohtutäituri poolt arestitud vara. Kostja ei ole rikkunud MTÜ-ga sõlmitud käsunduslepingut. Ainult ühe töövaidluskomisjoni otsusega ei saa tõendada isiku õigusvastast tegu.
8.Kohustus hageja ees jäi täitmata MTÜ-l Hataali vahendite puudumise tõttu, mitte Jaan Kolbergi tegevusest. Hagiavalduses ei ole märgitud, milliseid hoolsuskohustusi kostja
rikkus, et tema tegu võiks kvalifitseerida raske hooletusega toime pandud teoks. Kostja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Maakohtu otsus
9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt.
10.Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja ja MTÜ Hataali sõlminud 29.04.2003 viiviste tasumise kokkuleppe (tlk 8), mille kohaselt kohustus MTÜ Hataali tasuma hagejale viivisena 20 000 krooni hiljemalt 30.06.2003. Nimetatud summa tasumisel kokkulepitud tähtajaks, kohustus hageja loobuma töövaidluskomisjoni otsusega hageja kasuks väljamõistetud töötasu ja ülejäänud viiviste nõudest summas 28 320,75 krooni. Kokkuleppest mittekinnipidamisel võis hageja pöörduda lõpparve ja viivise väljamõistmiseks töövaidluskomisjoni. Kokkuleppes lepiti kokku, et MTÜ Hataali kohustuse täitmise eest vastutab käendajana MTÜ Hataali juhatuse liige Jaan Kolberg.
11.Kohus leidis, et poolte allkirjastatud viivise tasumise kokkulepe näol on tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes. Antud juhul on kokku lepitud iseseisva kohustusena viivise tasumine 20 000 krooni ulatuses.
12.Kostjad oma kokkuleppest tulenevat kohustust ei täitnud ning hageja taotleb lisaks iseseisva viivise nõudele ka töövaidluskomisjoni otsusega hagejale juba väljamõistetud töötasu ja viivise katteks 28 000 krooni väljamõistmist. Samas on hageja esitanud ka nõude töövaidluskomisjoni poolt hagejale väljamõistetud töötasu ja viivise saamiseks MTÜ-le Hataali.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg-st 1 tulenevalt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.
14.Kohus leiab, et hageja võlakohustusest tulenev nõue on põhjendatud osaliselt 20 000 krooni ulatuses ja tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja nõue töövaidluskomisjoni otsusega juba väljamõistetud summa 28 000 krooni saamiseks on aluseta ja põhjendamatu ning tuleb jätta selle nõude koosseisus rahuldamata.
15.Hageja poolt 07.09.2007 esitatud hagi täpsustuses esitatud nõuet mõista Jaan Kolbergilt välja töövaidluskomisjoni jõustunud 09.01.2003 otsuse ja täitemenetluses täitmise võimatuse tõttu saamatajäänud töötasu ja viivise katteks 38 573,65 krooni MTÜ Hataali kasuks pidas kohus põhjendatuks.
16.09.01.2003 Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr 9-1-2/1276-02 mõisteti MTÜ-lt Hataali hageja kasuks välja töötasu alates 01.11.2001 kuni 15.10.2002 summas 34 434,80 krooni ja viivis alates juunist 2002 kuni 15.10.2002 summas 14 784,85 krooni, kokku brutosummas 49 219,65 krooni. Kuna kostja on osaliselt võlga vähendanud ja tasunud hagejale 10 646 krooni, siis moodustab hagejal saamatajäänud palk koos viivisega hagi esitamise momendil 38 573,65 krooni ning nimetatud summat ei ole olnud võimalik sisse nõuda täitemenetluse käigus.
17.Kohus leidis, et antud nõude osas tuleb lähtuda võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 12 lg-st 1, mille kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning VÕS sätestatut. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 37 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Sama sätte lg 2 kohaselt võib nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. Sama põhimõtte sätestab MTÜS § 32 lg 1, mille järgi võivad MTÜ võlausaldajad, kes ei saa
oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel, nõuda kahju hüvitamist MTÜ juhatuse liikmetelt, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule.
18.Asjaolu, et hageja ei saanud oma nõuet rahuldada MTÜ Hataali vara arvel, on tõendatud toimikumaterjalidega ja selles osas vaidlus puudub. Kostja vastuväited, et kohustus jäi hagejale täitmata mittetulundusühingul vahendite puudumise tõttu ja, et kostja ei ole rikkunud hoolsuskohustust, mida võiks kvalifitseerida raske hooletusena on kostja poolt põhjendamata ja tõendamata.
19.Kohus leidis, et Jaan Kolberg on rikkunud juriidilise isiku juhtorgani liikme üldisi kohustusi, kui jättis MTÜ Hataali juhtimise hooletusse ning asus tegutsema teistes äriühingutes. Samuti on kostja rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi, jättes MTÜ Hataali pikaajalise püsiva maksejõuetuse puhul esitamata pankrotiavalduse, välistades seega hageja töötasunõude rahuldamise võimaluse pankrotimenetluses. TsÜS § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Sama põhimõtte sätestab ka MTÜS § 39, mille järgi peab juhatus esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et mittetulundusühingul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed mittetulundusühingule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt. Kohtu hinnangul on Jaan Kolbergi poolt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane tegevus nii hageja kui MTÜ Hataali suhtes VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja nõue Jaan Kolbergilt 38 573,65 krooni saamiseks MTÜ Hataali kasuks tuleb rahuldada.
20.Hageja kolmanda nõude, mõista Jaan Kolbergilt välja viivise 121 392,30 krooni ulatuses MTÜ Hataali vastu pööratud täitedokumendist tuleneva kohustuse täitemenetluses täitmisega viivitamisest põhjustatud kahju katteks MTÜ Hataali kasuks, jättis kohus rahuldamata. Hageja on nõude õigusliku alusena näidanud TMS § 30 lg 1. Täitemenetluse algatamise ajal 2003 kehtinud TMS § 30 lg 1 sätestas, et kui võlgnik ei tasu kokkuleppe alusel igakuiselt tasumisele kuuluvaid summasid, arvestab kohtutäitur igakuulisele tasumata summale juurde 10 % viivist iga tasumata kuu eest ning see nõutakse sisse võlgnikult sissenõudja kasuks. Viidatud täitemenetluse seadustiku sätte kohaselt arvestab ja nõuab kohtutäitur tasumata summalt 10 % viivist võlgnikult sissenõudja kasuks täitemenetluses. Hagiavalduses on täitedokumendi täitmata jätmise eest viivise nõude esitanud hageja (sissenõudja) täitemenetluses võlgnikuna esineva MTÜ Hataali kasuks. Kohtu hinnangul puudub selle nõude rahuldamiseks õiguslik alus.
21.Menetluskulud jagas kohus proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Apellatsioonkaebus
22.Kostja Jaan Kolberg palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue lahendiga hagi rahuldamata.
23.Kaebuse kohaselt juhtis apellant korduvalt kohtu tähelepanu sellele, et kuna käendati mittetulundusühingu ja mitte juhtorgani liikme tegevusega seonduvaid kohustusi on tegemist VÕS § 34 kohaselt tarbijakäenduslepinguga. Kuna 29.04.2003 sõlmitud kokkulepe käenduse osas käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat ei sisalda, on leping tühine.
24.Maakohtu otsuses on ebaõigesti tuvastatud, et Jaan Kolberg on tekitanud õigusvastaselt kahju MTÜ-le Hataali, kuna Jaan Kolbergi ja MTÜ Hataali vahelistele suhtele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. Kostjale jääb arusaamatuks, milliste tõendite alusel on kohus arvanud MTÜ Hataali pankrotis olevaks. Alusetu on otsuses märgitud, et Jaan Kolberg on rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi, jättes MTÜ Hataali pikaajalise püsiva maksejõuetuse puhul esitamata pankrotiavalduse, välistades seega hageja töötasunõude rahuldamise võimaluse pankrotimenetluses. Kui vastustaja on nii veendunud, et MTÜ Hataali on püsivalt maksejõuetu, võiks ta ise esitada pankrotiavalduse PankS § 9 lg 1 alusel.
25.Ebaõige on maakohtu järeldus, et Jaan Kolbergi poolt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane tegevus vastustaja suhtes. Hageja ees võib vastutada üksnes MTÜ Hataali. Kuna aga puuduvad tõendid, et MTÜ Hataali on püsivalt maksejõuetu, ei saa apellant vastutada ka MTÜ Hataali ees.
26.Kohus ei ole märkinud, milliste tõenditele tugineb järeldus, et Jaan Kolberg on rikkunud juriidilise isiku juhtorganiliikme kohustusi. Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, mille kohaselt jättis kostja MTÜ Hataali juhtimise hooletusse ning puudub seos sellega, et kostja tegutseb ka teistes ühingutes. Ükski seadus ei piira ega keela tegutsemist teistes mittetulundus- ja äriühingutes. Kostja ei ole jätnud MTÜ Hataali juhtimist hooletusse, vaid jätkab juhtimist vajaliku hoolsuse ja lojaalsusega. Rõhutamist vajab ka seda, et kostja käitus nii, nagu ta pidas kujunenud oludes mõistlikult piisavaks ja ratsionaalseks, teostades toiminguid ühingu parimates huvides. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel hagi osalist rahuldamist puudutavas osas tühistada. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib kolleegium esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
29.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab muuhulgas seda, et kohus peab esitatud asjaolude pinnalt välja selgitama vaidlusaluse õigussuhte sisu ja paigutama selle asjakohaste õigusnormide alla (TsMS § 438 lg 1). TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidetele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb. Kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab samuti seda, et otsus peab rajanema asjas esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 436 lg 2). TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses taas põhjendama. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub ühel poolel, võib teine pool kasutada kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata üksnes seni, kuni väite kohta ei ole tõendeid esitatud. Kui aga väitele lisatakse tõendid asjaolude kinnitamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Maakohus on lasknud silmist hageja nõude sisu ning hagis esiletoodud asjaolude ja tõendite puudulikkuse ning eksinud sellega TsMS § 438 lg 1 vastu, mille kohaselt peab kohus enne otsuse langetamist muuhulgas hindama, millised nõude aluseks olevad asjaolud on tegelikult tuvastamist leidnud.
30.Esmalt peatub kolleegium maakohtu poolt TsMS § 442 lg-t 8 rikkudes põhjendamatult tähelepanuta jäetud kostja vastuväitel, et 23.04.2003 sõlmitud käendusleping, millega Jaan Kolberg kohustus MTÜ Hataali makseraskuste või -võimetuse korral vastutama viimase poolt samal kuupäeval sõlmitud viiviste tasumise kokkuleppes nimetatud kohustuste eest, on tühine.
31.Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. VÕS § 34, mis määratleb tarbija definitsiooni sisaldab
kahte olulist tarbija tunnust. Esiteks on tarbija alati füüsiline isik ja teiseks on tarbija isik, kes teeb tehingu väljaspool iseseisvat majandus- või kutsetegevust. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse (TKS) § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Seaduse poolt sätestatud tarbija mõiste ei ole universaalne igasuguste lepingute jaoks ning igal konkreetsel juhul tuleb kindlaks teha, kas isik konkreetses võlasuhtes vastab tarbija tunnustele või mitte. Hinnangu andmisel, kas käenduse andnud füüsilise isiku näol on tegemist tarbijaga või mitte, on seejuures määravaks asjaolu, kas füüsilisest isikust käendaja peab kandma ise sõlmitud lepingust tulenevaid riske. Kõnealusel juhul käendab kostja Jaan Kolberg füüsilise isikuna mittetulundusühingu tegevusest tekkinud kohustusi ning seetõttu tuleb tema poolt antud käendust pidada tarbijakäenduseks. Sõlmitud lepingu kohaselt lasub käendusega võetud kohustuste täitmise koorem isiklikult kostjal, mitte ühingul, mille juhatusse ta kuulub. Käenduse andmise ajal ühingu juhatuse liikme ameti pidamine ei võta füüsiliselt isikult vastutuse piiramise ja hoiatusfunktsiooni näol tarbija jaoks seadusega tagatud kaitset, kuna pelgalt mittetulundusühingu juhtorganisse kuulumine ei ole iseseisev majandus- ega kutsetegevus. Muid aluseid, mis tarbijaks olemise välistaksid ei ole hageja esile toonud. Asjaolu, et kostja võis käendust andes pidada muuhulgas silmas tema poolt juhitud ühingu huve, ei välista samuti tarbijale ettenähtud kaitset, kuna ka tarbijast käendaja puhul võib surve käendust anda olla põhjustatud huvist põhivõlgniku käekäigu vastu. Mingeid põhjendusi, mis takistas hagejal lepingut sõlmides märkimast lepingusse käendaja rahalise vastutuse maksimumsummat, kohtule esitatud ei ole. Kuna erimeelsust ei saa olla selles, et kõnealuses käenduslepingus ei ole pooled käendaja vastutuse rahalises summas kokku leppinud, on käendusleping VÕS § 143 lg 2 alusel tühine ja hagi tuleb jätta käenduslepingul põhinevas osas Jaan Kolbergi vastu seetõttu rahuldamata. TsÜS § 84 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ja seda ei pea täitma.
32.Hageja nõue mõista Jaan Kolbergilt välja kahju hüvitisena 38 573,65 krooni MTÜ Hataali kasuks, tuleb samuti jätta rahuldamata.
33.Hageja kahju hüvitamise nõue rajaneb kahel alusel. Esmalt MTÜS § 32 lg-l 2, mis sätestab juhatuse liikme kahju hüvitamise kohustuse ühingu ees, mille võib maksma panna ka ühingu võlausaldaja. Teiseks nõude aluseks on MTÜS § 39, mille järgi peab juhatus esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et mittetulundusühingul on vähem vara kui võetud kohustusi. Mõlemal alusel nõuab hageja kahjuhüvitise väljamõistmist MTÜ Hataali kasuks.
34.Esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb tähele panna, et juriidilise isiku ja selle juhtorgani liikme õigussuhted saab esindussuhtele omaselt jagada tinglikult kaheks – sise- ja välissuheteks. Sisesuhteks on ühingu organite vahelised või ühingu ja organi vahelised õigussuhted, mille alusel korraldatakse ühingu sisemist toimimist. Juhtorgani liikme õigussuhe ühinguga on oma olemuselt lepinguline võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingu kohta sätestatut. Välissuheteks on ühingu ja selle organite suhted kolmandate isikutega. Juriidilise isiku organi liikmel ühingu võlausaldajaga üldjuhul võlasuhet ei teki, sest juhtorgani tegevust suhetes kolmandate isikutega käsitletakse ühingu tegevusena, mille tulemusena tekib võlasuhe ühingu ning võlausaldaja vahel. Vaatamata sellele, et juhtorgani liikmel on võlasuhe üksnes juriidilise isikuga, võib teatavatel juhtudel siiski tekkida võlasuhe ka otse juhtorgani liikme ja ühingu võlausaldaja vahel. Üheks selliseks aluseks võib olla delikti materiaalõigusliku koosseisu täitmine. Sellise nõude eelduseks on juhtorgani liikme õigusvastane käitumine ühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Kahju hüvitamist saab viimasel juhul nõuda võlausaldaja otse endale.
35.Mittetulundusühingu juhatuse liikme õigussuhe ühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millest tulenevatele võlaõiguslikele õigustele ja kohustusele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut. Juhatuse liikme kohustusi tuleb seetõttu hinnata esmajoones lepingulisele vastutusele omaste tunnuste alusel. Hageja nõue Jaan Kolbergi vastu, mis põhineb MTÜS § 32 lg-l 2, kujutab endast sisuliselt äriühingu nõuet juhtorgani liikme vastu, mille võib ühingu kasuks maksma panna ühingu võlausaldaja. Hagiavalduses
on hageja nõudnud kostjalt ühingule tekitatud kahju hüvitamist peamise viitega kostja poolt toime pandud juhtimisvigadele. Ühingule tekkinud kahjuks on hageja pidanud seejuures enda palga ja töösuhtest tulenevate hüvitiste väljamaksmise ühingupoolset võimetust.
36.Kõnealuse nõude põhjendatuse üle otsustamisel tuleb esmalt vahet teha äriühingu ja mittetulundusühingu olemuslikul erinevusel ja sellest tuleneval juhatuse liikme vastutuse aluste erineval tähendusel. Hageja väide, et kostja Jaan Kolbergi poolt MTÜ juhatuse liikme kohustuste nõuetekohasel täitmisel oleks MTÜ Hataali tõenäoliselt teeninud tulu, on vastuolus MTÜS § 1 lg 1, mis sätestab mittetulundusühingu mõiste ja keelab expressis verbis ühenduse eesmärgina majandustegevuse kaudu tulu saamise. Hageja ei ole esile toonud ühtegi konkreetset asjaolu, kuidas ja mille arvelt oleks Jaan Kolberg pidanud või saanud MTÜ-le Hataali rahalisi vahendid koguda. Tõendid puuduvad selle kohta, et MTÜ-l Hataali oli muud vara peale televiisori (tl 18).
37.Pelgalt etteheitest, et kostja tegutses paralleelselt ka teiste mittetulundusühingute juhatuse liikmena, ei saa teha järeldust, et selle tõttu on MTÜ Hataali majanduslik olukord muutunud või ühing on kahju kannatanud. MTÜ juhatuse liikmete lojaalsus- ja hoolsuskohustus ei ole samastatav äriühingute juhatuse liikmete kohustustega tegutseda äriühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning vältida oma tegevuses enda ja äriühingu huvide konflikti. Mittetulundusühingu juhatuse liikme truuduskohustuse standard on äriühingu juhatuse liikmest erinev ning mittetulundusühingul ärihuvide puudumise tõttu ei saa eeldada, et samaaegne kuulumine mitme mittetulundusühingu juhatusse riivab ilma pikemata ühe või teise juhitava ühingu huve. Tulu mittetaotleva tegevuse korral tuleb tegevuse huvide riive tuvastamiseks esitada konkreetsed asjaolud, mis annaksid aluse väiteks, et kõnealusel juhul on mitme ühingu samaaegne juhtimine mõnda juhitavatest ühingutest kahjustanud. Lojaalsuskohustuse aluseks olev hea usu põhimõte kätkeb endas objektiivsuse kriteeriumit. Ühtegi objektiivset asjaolu, mis annaks aluse väiteks, et MTÜ Hataali suhtes juhatuse liikme kohustuste nõuetekohane täitmine oli raskendatud Jaan Kolbergi samaaegse ametialase seotuse tõttu mõne teise ühinguga, ei ole hageja esitanud ega kahju põhjustanud tegevuse sisu selgitanud.
38.Ühingule väidetavat tekitatud kahju puudutavas osas tuleb tähele panna, et materiaalse kahjuna mõistetakse õiguslikus tähenduses VÕS § 128 lg-te 2, 3 ja 4 järgi võlausaldaja tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti võlausaldaja poolt saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui kahju tekitamise aluseks olnud asjaolu ei oleks esinenud. Hageja ei ole selgitanud, kuidas saab töötajale väljamaksmata palk ja muud töösuhtest tulenevad hüvitised väljendada MTÜ-le Hataali tekkinud kahju. Hageja ei ole välja toodud seda liiki kahju ühingule hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja Jaan Kolbergi väidetavate juhtorganite liikme kohustuste rikkumise seostamine hageja saamata jäänud palga ja hüvitustega kui MTÜ-le Hataali tekkinud kahjuga on mõistatuslik.
39.Kahju hüvitamise nõude teine alus MTÜS § 39, mille kohaselt peab juhatus esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et mittetulundusühingul on vähem vara kui võetud kohustusi, on kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses ja võimaldab võlausaldajal panna juhatuse liikme vastu nõuet maksma enda kasuks. Hageja ei ole aga kahju hüvitamise nõuet enda kasuks esitanud, vaid on palunud mõista kahjuhüvitise välja ühingule. Milles MTÜ Hataali kahju pankrotiavalduse esitamata jätmisest tulenevalt seisneb, ei ole hageja taas selgitanud.
40.Eeltoodu põhjal tuleb jätta hagi Jaan Kolbergi vastu täies ulatuses rahuldamata ja Jaan Kolbergi menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
41.MTÜ Hataali ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ja seetõttu ei saa kolleegium maakohtu otsuse põhjendatust MTÜ Hataali suhtes hinnata ega otsust muuta.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 08 12 2009 otsusega nr 3-2-1-126-09
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-8829 osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Väino Nüüdi hagi Jaan Kolbergi vastu 48 000 krooni saamiseks, ja Väino Nüüdi ning Jaan Kolbergi menetluskulude jaotust puudutavas osas. Tühistatud osas saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada OÜ Sikuti Advokaadibüroole Väino Nüüdi kassatsioonkaebuselt 23. juulil 2009. a tasutud kautsjon 586 (viissada kaheksakümmend kuus) krooni.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.