Võlaõigus › Kompromissilepingud

Kolbergi vastu 20.000 krooni ulatuses solidaarselt teise kostjaga, arvestades põhjenduse osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut. Tühistada otsus menetluskulu jaotuse osas.

Selgitused:

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

solidaarselt väljamõistetu osas tuleb kostjatel kanda menetluskulud solidaarselt, Jaan Kolbergi vastu rahuldatud hagi osas tuleb menetluskulud jätta selle kostja kanda. Hageja ja MTÜ Hataali on 29. aprillil 2003. a. sõlminud viiviste tasumise kokkuleppe, mille kohaselt MTÜ Hataali kohustus tasuma hagejale viivisena 20.000 krooni hiljemalt

hoolsuskohustust, mida võiks kvalifitseerida raske hooletusena, on kostja poolt põhjendamata ja tõendamata. Jaan Kolberg rikkus juriidilise isiku juhtorgani liikme üldisi kohustusi, kui jättis MTÜ Hataali juhtimise hooletusse ning asus tegutsema teistes äriühingutes. Samuti on kostja rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi, jättes MTÜ Hataali pikaajalise püsiva maksejõuetuse puhul esitamata pankrotiavalduse, välistades seega hageja töötasunõude rahuldamise võimaluse pankrotimenetluses. TsÜS § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Sama põhimõtte sätestab ka MTÜS § 39, mille järgi peab juhatus esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et mittetulundusühingul on vara vähem kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed mittetulundusühingule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt. Jaan Kolbergi poolt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane tegevus nii hageja kui MTÜ Hataali suhtes VÕS § 1045 lg. 1 p. 7 järgi. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue Jaan Kolbergilt 38.573, 65 krooni saamiseks MTÜ Hataali kasuks rahuldada. Hageja nõue mõista Jaan Kolbergilt välja viivis 121.392, 30 krooni ulatuses MTÜ Hataali vastu pööratud täitedokumendist tuleneva kohustuse täitemenetluses täitmisega viivitamisest põhjustatud kahju katteks MTÜ Hataali kasuks tuleb jätta rahuldamata. Hageja on nõude õigusliku alusena näidanud TMS § 30 lg. 1. Täitemenetluse algatamise ajal 2003. a. kehtinud TMS § 30 lg. 1 sätestas, et kui võlgnik ei tasu kokkuleppe alusel igakuiselt tasumisele kuuluvaid summasid, arvestab kohtutäitur igakuulisele tasumata summale juurde 10% viivist iga tasumata kuu eest ning see nõutakse sisse võlgnikult sissenõudja kasuks. Viidatud sätte kohaselt arvestab ja nõuab kohtutäitur viivist võlgnikult sissenõudja kasuks täitemenetluses. Hagiavalduses on täitedokumendi täitmata jätmise eest viivise nõude esitanud hageja (sissenõudja) täitemenetluses võlgnikuna esineva MTÜ Hataali kasuks. Kohtu hinnangul puudub selle nõude rahuldamiseks õiguslik alus. Apellatsioonkaebus Jaan Kolberg palus maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas tühistada ja jätta uue otsusega tema vastu esitatud hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellant juhtis korduvalt kohtu tähelepanu sellele, et kuna käendati mittetulundusühingu ja mitte juhtorgani liikme tegevusega seonduvaid kohustusi, on tegemist VÕS § 34 kohaselt tarbijakäenduslepinguga. Kuna 29. aprillil 2003. a. sõlmitud kokkulepe käenduse osas käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat ei sisalda, on leping tühine. Maakohtu otsuses on ebaõigesti tuvastatud, et Jaan Kolberg on tekitanud õigusvastaselt kahju MTÜ-le Hataali, kuna Jaan Kolbergi ja MTÜ Hataali vahelistele suhtele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. Kostjale jääb arusaamatuks, milliste tõendite alusel on kohus arvanud MTÜ Hataali pankrotis olevaks. Alusetu on otsuses märgitu, et Jaan Kolberg on rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi, jättes MTÜ Hataali pikaajalise püsiva maksejõuetuse puhul esitamata pankrotiavalduse, välistades seega hageja töötasunõude rahuldamise võimaluse pankrotimenetluses. Kui vastustaja on nii veendunud, et MTÜ Hataali on püsivalt maksejõuetu, võiks ta ise esitada pankrotiavalduse pankrotiseaduse (PankS) § 9 lg. 1 alusel. Ebaõige on maakohtu järeldus, et Jaan Kolbergi poolt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane tegevus vastustaja suhtes. Hageja ees võib vastutada üksnes MTÜ Hataali. Kuna puuduvad tõendid, et MTÜ Hataali on püsivalt maksejõuetu, ei saa apellant vastutada ka MTÜ Hataali ees.

Kohus ei ole märkinud, millistel tõenditel põhineb järeldus, et Jaan Kolberg on rikkunud juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustusi. Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, mille kohaselt jättis kostja MTÜ Hataali juhtimise hooletusse ning puudub seos sellega, et kostja tegutseb ka teistes ühingutes. Ükski seadus ei piira ega keela tegutsemist teistes mittetulundus- ja äriühingutes. Kostja ei ole jätnud MTÜ Hataali juhtimist hooletusse, vaid jätkab juhtimist vajaliku hoolsuse ja lojaalsusega. Kostja käitus nii, nagu ta pidas kujunenud oludes mõistlikult piisavaks ja ratsionaalseks, teostades toiminguid ühingu parimates huvides. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kõrgema astme kohtute varasemad seisukohad 26. juuni 2009. a. otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse Jaan Kolbergi suhtes hagi osalist rahuldamist ja menetluskulude vastavat jaotust puudutavas osas ja tegi tühistatud osas uue otsuse. Kohus jättis Väino Nüüdi hagi MTÜ Hataali ja Jaan Kolbergi vastu solidaarselt 48.000 krooni saamiseks ja Jaan Kolbergi vastu 159.965, 95 krooni väljamõistmiseks MTÜ Hataali kasuks rahuldamata. Jaan Kolbergi menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

nõude Jaan Kolbergi vastu 48.000 krooni saamiseks ning ei saa Jaan Kolbergi apellatsioonkaebuse alusel käsitleda osundatud nõuet osas, milles see 28.000 krooni ulatuses rahuldamata jäeti. Jaan Kolbergilt solidaarselt teise kostjaga hageja kasuks 20.000 krooni väljamõistmise osas maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna apellatsioonkaebus alust, küll tuleb otsuse põhjendust selles osas vastavalt TsMS § 657 lg. 1 punktile 21 täiendada. Kolleegium lähtub selle nõude lahendamisel senises menetluses tuvastatud asjaoludest, mille üle kõrgema astme kohtute varasemaid lahendeid arvestades ei saa enam vaidlust olla, ja nimelt, et 29. aprilli 2003. a. viiviste tasumise kokkuleppes (kd. I, tl. 8) sisalduv käenduse kokkulepe on hageja ja Jaan Kolbergi vaheline käendusleping (VÕS § 142 lg. 1), ja täpsemalt, tarbijakäendus VÕS § 143 lg. 1 mõttes. Pooled leppisid kokku, et „Mittetulundusühingu Hataali majandustegevuse peatamise või MTÜ likvideerimise korral käendab võlgniku MTÜ Hataali võlga Jaan Kolberg (...), kes kohustub võlgniku makseraskuste või –võimatuse korral tasuma tasumisele kuuluva summa nõudjale ülaltoodud tähtajaks (Alus: Võlaõigusseaduse § 142, § 145).“ Riigikohus on kohustanud ringkonnakohut põhjendama seda, kas vaidlusaluses käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas. VÕS § 143 lg. 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kolleegium leiab, et vaatamata sellele, et käenduslepingus endas ei ole sõnaselgelt nimetatud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat, on see käenduslepingu põhjal selgelt ja ühemõtteliselt mõistetav, sest kokkuleppes käenduse kohta on viidatud samas lepingudokumendis sisalduvale MTÜ Hataali poolt tasumisele kuuluvale summale, milleks on 20.000 krooni. Seega on käenduslepingu kohaselt üheselt mõistetav, et käendaja rahalise vastutuse maksimumsummaks on 20.000 krooni ja nõustuda ei saa apellandiga, nagu oleks vaidlusalune tarbijakäendusleping maksimumsumma puudumise tõttu VÕS § 143 lg. 2 alusel tühine. VÕS § 145 lg. 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu eespooltoodud sõnastuse kohaselt võttis apellant endale kohustuse käendada MTÜ Hataali kohustuse täitmist hageja ees puhuks, kui põhivõlgniku majandustegevus on peatatud ja tal on makseraskused. Samas ei sisalda käendusleping ühemõttelist tingimust selle kohta, nagu vastutaks kostja üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, seda enam, et käendaja võttis endale kohustuse põhivõlgniku kohustuse täitmiseks sama tähtaja jooksul, mil seda pidi tegema põhivõlgnik (kohustus tuli täita hiljemalt 30. juunil 2003. a.). Kolleegium leiab, et taoline kokkulepe kohustuse täitmise tähtaja kohta viitab solidaarvastutusele põhivõlgnikuga. Lisaks sellele eeldatakse VÕS § 145 lõikest 1 tulenevalt põhivõlgniku ja käendaja solidaarvastutust ning käendaja, kes väidab, et tema vastutuses oli kokkulepitud üksnes juhuks, kui võlausaldaja nõuet põhivõlgniku vastu ei saa rahuldada, peaks esile tooma asjaolud ja esitama tõendid, mis võimaldavad käenduslepingut käendaja soovitud viisil tõlgendada. Hageja on nõudnud põhivõlgnikult ja käendajalt 29. aprilli 2003. a. kokkuleppest tuleneva kohustuse täitmist solidaarselt, kostja ei ole aga esitanud vastuväidet selle kohta, nagu ei oleks tegemist põhivõlgniku ja käendaja solidaarvastutusega, ega asjaolusid, mis võimaldaksid käenduslepingut taoliselt tõlgendada. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka hageja poolt esiletoodule, et MTÜ Hataali tegevus on praktiliselt lõpetatud, tema pangakonto on arestitud ning kontole laekumisi ei toimu (kd. I, tl. 3, tl. 129), esitades käenduslepingust tuleneva nõude puhul ainsa vastuväitena, et vastutuse maksimumsumma puudumise tõttu on käendusleping tühine. Eespool on kolleegium põhjendanud seda, miks ei anna see vastuväide alust jätta käenduslepingust tulenevat hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamise osas ei ole maakohtu otsus õige juba ainuüksi sellest tulenevalt, et maakohus ei olegi menetlusosaliste vahelist menetluskulude jaotust kindlaks

määranud. TsMS § 163 lg. 1 alusel menetluskulude jaotamisel peab otsusest selguma, millises ulatuses menetluskulud menetlusosalistest kellegi kanda jäävad, kulude jaotamiseks ei saa aga pidada tõdemust kulude proportsionaalsest jaotamisest, kui proportsiooni ennast ei ole kindlaks määratud. Maakohtu otsuse põhjendusest ei selgu ja ka resolutsiooni kohaselt ei ole mõistetav, millises proportsioonis on maakohus menetluskulud menetlusosalistest kellegi kanda jätnud ning vastuolus TsMS § 442 lg. 5 lausega 2 ei ole resolutsioon selles osas täidetav. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada, arvestades kõiki tsiviilasjas esitatud nõudeid ja nende lahendamise tulemust. Hageja esitas maakohtusse nõudeid kokku 207.965, 95 krooni ulatuses, sealhulgas solidaarselt kahe kostja vastu esitatud 48.000 krooni nõue ja üksnes Jaan Kolbergi vastu esitatud nõuded summas 187.965, 95 krooni. Solidaarselt MTÜ Hataal ja Jaan Kolbergi vastu esitatud 48.000 krooni nõue rahuldati maakohtus MTÜ Hataal suhtes 20.000 krooni ulatuses ning nimetatud kostja edasises menetluses ei osalenud. Kolleegium leiab, et hageja ja MTÜ Hataal vahelises suhtes nõude rahuldamise ulatust arvestades tuleb kummagi nimetatud menetlusosalise menetluskulud kooskõlas TsMS § 163 lõikega 1 jätta tema enda kanda. Hageja poolt Jaan Kolbergi vastu esitatud nõuetest kokku summas 207.965, 95 krooni (sealhulgas 48.000 krooni solidaarselt teise kostjaga) rahuldatakse lõpptulemusena nõue summas 20.000 krooni ehk 9, 6% maakohtusse esitatud nõuetest. Hageja ja Jaan Kolbergi vahelises suhtes nõude rahuldamise ulatust arvestades tuleb maakohtu menetluses kantud menetluskuludest TsMS § 163 lg. 1 alusel jätta 90, 4% hageja ja 9, 6% kostja kanda. Apellatsiooniastmes vaidlustas Jaan Kolberg maakohtu otsust 58.573, 65 krooni ulatuses, kusjuures kaebus rahuldatakse lõppkokkuvõttes 38.573, 65 krooni ehk 65, 9% ulatuses; samas proportsioonis tuleb jaotada nende apellatsioonimenetluse poolte vahelised apellatsioonimenetluse menetluskulud. Et Riigikohtus vaidlustati ringkonnakohtu otsust samuti 58.573, 65 krooni ulatuses, Riigikohus saatis tsiviilasja osa nõuete osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks ja lõpptulemusena rahuldatakse hagi 20.000 krooni ehk 34, 1% ulatuses kassatsioonimenetluses läbivaatamisel olnud nõudest, siis tuleb menetlusosaliste kassatsioonimenetluse kulud jaotada poolte vahel samas vahekorras kui apellatsioonimenetluse kuludki.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.