36 394,35 eurot Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht
XXX),
seaduslik esindaja XXX(e-post XXX) Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli (Advokaadibüroo Aavo Aadli, Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist
Kohtuistung
21.04.2014
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX OÜ-lt põhivõlgnevus 12 782,33 (kaksteist tuhat seitsesada kaheksakümmend kaks eurot ja 33 senti) eurot ja viivis summas 12 724,61 (kaksteist tuhat seitsesada kakskümmend neli eurot ja 61 senti) eurot XXXOÜ kasuks.
3.Jätta rahuldamata XXXOÜ nõue mõista XXX OÜ-lt välja viivis 0,15% põhinõudelt alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata XXXOÜ hagi XXX vastu võla nõudes.
2-12-29927 Menetluskulude jaotus
5.Jätta hageja XXXOÜ menetluskulud 70% ulatuses kostja I XXX OÜ kanda ja 30% ulatuses XXXOÜ enda kanda.
6.Jätta kostja I XXX OÜ menetluskulud tema enda kanda.
7.Jätta kostja II XXX menetluskulud XXXOÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
8.Harju Maakohtu 09.10.2013 kohtumäärusega on antud kostjale II XXX riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Harju Maakohtu 29.05.2014 kohtumäärusega on määratud välja maksta esindajale 408 eurot. XXXOÜ-lt tuleb mõista välja riigituludesse õigusabikulud 408 (nelisada kaheksa) eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is, arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest alates. Tähtaegselt tasumata jätmise korral saadetakse nõue sundtäitmisele. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue
1.Hagiavalduse ja hagi täpsustuse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 12 782,33 eurot, viivise summas 12 724,61 eurot, intressid 3831,39 eurot ja viivise 0,15% põhinõudelt alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. 04.09.2012 loobus hageja intressinõudest, kuna intress on kostja I poolt tasutud (I kd, tl 35, p 3.1).
2.Hageja ja XXX OÜ (kostja I) sõlmisid 19.04.2008 kuupäevaga dateeritud laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale I laenu summas 200 000 krooni, intressiga 20% aastas, tähtajaga 31.07.2010. Tegelikult on laenulepingu sõlmimise kuupäevaks 19.04.2010, mida kinnitavad asjaolud, et laen on kostjale I üle kantud 20.04.2010, kostja I on tasunud laenujärgseid makseid aastatel 2010 ja 2011 ning märkinud selgitusse „vastavalt lepingule 19042010,“ ja käendusleping kostja II ja hageja vahel on sõlmitud 19.04.2010. Kaudselt kinnitab asjaolu, et laenuleping on sõlmitud 19.04.2010, ka see, et XXX(kostja II), kes on laenulepingu allkirjastanud, oli kostja I juhatuse liige perioodil 21.09.2009 kuni 20.10.2010, see tähendab, laenulepingu sõlmimise ajal. Seega on sõlmitud laenuleping kehtiv.
3.Hageja ja kostja II (XXX) sõlmisid 19.04.2010 käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja II vastutama 19.04.2008 kuupäevaga dateeritud laenulepingust tulenevate kostja I rahaliste kohustuste täitmise eest. Kostja II vastutab kostja I poolt tasumata summade ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti kostjalt I võlgnevuse
2-12-29927 sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Kui võlgnik ei täida kokkuleppest tulenevaid rahalisi kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib hageja nõuda lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist omal äranägemisel, kas kostjalt I või kostjalt II või mõlemalt ühiselt. Sõlmitud käendusleping ei ole tarbijakäendusleping. Kostja II oli Kostja I juhatuse liige ja seega on käendusleping sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses. Lisaks on käenduslepingu punktis 2.1. kokku lepitud vastutuse maksimumsumma.
4.Kostja I on jätnud laenulepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata. Kostja I on tasunud hagejale laenulepingujärgselt kokku 2010,09 eurot: 04.08.2010 11 726 krooni ehk 749,42 eurot, 01.11.2010 9643 krooni ehk 616,30 eurot ja 01.02.2011 644,37 eurot. Tasutud summad on hageja arvestanud intressi katteks summas 11 287,77 krooni ehk 721,42 eurot (periood 20.04.201031.07.2010) ja ülejäänud viivise katteks. Kostjal I on hagejale käesoleval ajal tasumata põhivõlgnevus 12 782,33 eurot ja viivis 12 724,61 eurot. Kostja I XXX OÜ vastuväited
5.Kostja I hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
6.Hageja on esitanud kohtule laenulepingu, mis on sõlmitud 19.04.2008 ning, milline on allkirjastatud kostja II poolt. Kostja II ei olnud 19.04.2008 kostja I juhatuse liige, samuti puudus kostjal II volitus laenulepingu sõlmimiseks 19.04.2008. Seega on 19.04.2008 sõlmitud laenuleping tühine.
7.Hageja on küll väitnud, et hagejal on olemas 19.04.2010 sõlmitud laenuleping, kuid kohtule vastavat lepingut esitatud ei ole, seega puudub selgus, kas 19.04.2010 väidetavalt sõlmitud leping üldse eksisteerib. Kostja I raamatupidamises nimetatud kuupäeval (19.04.2010) sõlmitud leping puudub. Kostja II XXX vastuväited
8.Kostja II hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja II on seisukohal, et 19.04.2010 sõlmitud käenduslepingu näol on tegemist tarbijakäenduslepinguga. Kostja II oli laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimise ajal kostja I juhatuse liige, kuid ei olnud kostja I osanik. Seega ei seondu käenduslepingu sõlmimine kostja II iseseisva majandus- või kutsetegevusega, mistõttu on käendusleping tarbijakäendusleping. Kuna käenduslepingus ei ole kokku lepitud vastutuse maksimumsummat, siis on käendusleping tühine. Maakohtu otsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada kostja I osas osaliselt, kostja II osas tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Hageja palub kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 12 782,33 eurot, viivise 12 724,61 eurot ja alates hagi esitamisest viivise 0,15% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhivõla tasumiseni.
13.Kostja I leiab, et laenuleping on tühine, kuna laenulepingu sõlmimise ajal 19.04.2008 ei olnud kostja II kostja I juhatuse liige ning kostjal II puudusid volitused laenulepingu sõlmimiseks. Hageja ei ole kohtule esitanud 19.04.2010 sõlmitud laenulepingut.
2-12-29927 Kostja II leiab, et hageja ja kostja II vahel 19.04.2010 sõlmitud käenduslepingu näol on tegemist tarbijakäenduslepinguga, mis on tühine, kuna käenduslepingus ei ole kokku lepitud vastutuse maksimumsummat.
14.Võlaõigusseadus § 396 lg 1 alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja nõue tuleneb 19.04.2008 kuupäeva dateeritud laenulepingust, mille alusel hageja andis kostjale I laenu 200 000 krooni, intressiga 20% aastas, tähtajaga 31.07.2010 (I kd, tl 6-8) ja hageja ja kostja II vahel 19.04.2010 sõlmitud käenduslepingust, mille alusel kostja II võttis endale kohustuse vastutada kostja I poolt tasumata summade ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti kostjalt I võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest (I kd, tl 10).
15.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas nõude aluseks olev laenuleping sõlmiti 19.04.2008 või 19.04.2010. Samuti on poolte vahel vaidlus, kas 19.04.2010 hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping või mitte.
16.Esmalt annab kohus hinnangu sellele, millisel kuupäeval on sõlmitud hageja ja kostja I vahel nõude aluseks olev laenuleping ning, kas laenuleping on kehtiv.
17.Kohus, hinnates kohtule esitatud tõendeid, on seisukohal, et hageja ja kostja I vahel 19.04.2008 kuupäevaga dateeritud laenuleping on tegelikkuses sõlmitud 19.04.2010. Laenulepingu punkti 1.3. kohaselt pidi laenuandja kandma laenusumma 200 000 krooni kostja I arvelduskontole 20.04.2010 (I kd, tl 6), seega ei ole kohtule usutav ega veenev, et pooled sõlmivad laenulepingu 19.04.2008, aga laen kantakse üle kaks aastat hiljem ehk 20.04.2010. Lisaks on kostja I teinud hagejale laenujärgseid makseid aastatel 2010 ja 2011. Kostja I on hagejale maksnud selgitusega „intressimakse vastavalt lepingule 19042010“ 11 726 krooni 04.08.2010, 9643 krooni 01.11.2010 ja 644,37 eurot 01.02.2011 (I kd, tl 38-40). Kohus toetab hageja seisukohta, et selgitusega on kostja I viidanud laenulepingu sõlmimise kuupäevale ehk 19.04.2010. Asjaolu, et laenuleping on sõlmitud 19.04.2010 kinnitab ka see, et hageja ja kostja II on sõlminud 19.04.2010 käenduslepingu, mille punktides 1.1. ja 2.1. on viidatud hageja ja kostja I vahel 19.04.2010 sõlmitud laenulepingule (I kd, tl 10). Kaudselt kinnitab laenulepingu sõlmimist 19.04.2010 ka asjaolu, et kostja II oli sellel ajal (21.09.2009 kuni 20.10.2010 see tähendab laenulepingu sõlmimise ajal) kostja I juhatuse liige (I kd, tl 9). Seega on kohtule esitatud piisavalt tõendeid, millest nähtub, et tegelikkuses on 19.04.2008 kuupäevaga dateeritud laenulepingu sõlmimise tegelik kuupäev 19.04.2010.
18.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud (I kd, tl 9) ning puudub vaidlus, et 19.04.2010 oli kostja I juhatuse liikmeks kostja II. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 181 lg 1 sätestab, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt 10.12.2013 teostatud ekspertiisiakti nr 13E-DK0176 (I kd, tl 182-186) kohaselt on laenulepingu allkirjastanud kostja II. Seega on laenuleping kehtiv.
19.Lisaks ei mõjuta asjaolu, et laenuleping on dateeritud vale kuupäevaga laenulepingu kehtivust. Riigikohus on märkinud, et lepingu allkirjastamine vale (varasema) kuupäevaga ei välista selles õiguslike tagajärgede tekkimist, kuna nii VÕS § 29 lg 1 kui ka TsÜS § 75 lg 1 esimese lause järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel esmajoones poolte ühisest tegelikust tahtes ning VÕS § 29 lg 1 järgi ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet (vt Riigikohtu 23.12.2013 otsus kohtuasjas 3-2-1-96-13, p 34).
20.Puudub vaidlus ning on tõendatud, et hageja on kandnud kostja I arveldusarvele 20.04.2010
2-12-29927 200 000 krooni (I kd, tl 37), millise kostja I on kätte saanud (I kd, tl 133). Kohtule ei ole esitatud tõendeid laenusumma tagastamise kohta. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid kohtutuse rikkumise juhud on sätestatud VÕS §-s 101. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega on hageja põhinõue summas 12 782,33 eurot (ehk 200 000 krooni) põhjendatud.
21.Viivise väljamõistmise aluseks on VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingus on laenusaaja ja hageja kokku leppinud viivisemäära 0,15% päevas ja arvestanud viivist summas 12 724,61 eurot (I kd, tl 41). Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, jättes laenu tagastamata, pidi kostja I arvestama, et hagejal on õigus arvestada viiviseid. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmine. Kohtupraktika kohaselt ei ole hea usuga kooskõlas viivisenõue, mis ületab põhinõuet, seega leiab kohus, et hageja nõue välja mõista viivis 0,15% päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
22.Edasi annab kohus hinnangu, kas kostja II vastutab kostjaga I hageja ees solidaarselt.
23.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. VÕS § 34 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse (TKS) § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Tallinna Ringkonnakohus on oma 26.06.2009 lahendis tsiviilasjas 2-06-8829 märkinud, et seaduses sätestatud tarbija mõiste ei ole universaalne ning igal konkreetsel juhul tuleb kindlaks teha, kas isik konkreetses võlasuhtes vastab tarbija tunnustele või mitte. Hinnangu andmisel, kas käenduse andnud füüsiline isik on tarbija või mitte, on seejuures määravaks asjaolu, kas füüsilisest isikust käendaja peab kandma ise sõlmitud lepingust tulenevaid riske. Nimetatud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta toetab Riigikohus oma 18.12.2009 lahendi kohtuasjas 3-2-1126-09 punktis 13 ja oma 01.02.2012 lahendi kohtuasjas 3-2-1-148-11 punkti 13 4. lõikes.
24.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul käendab kostja II füüsilise isikuna kostja I tegevusest tekkinud kohustusi ning seega tuleb kostja II antud käendust pidada tarbijakäenduseks. Sõlmitud lepingu kohaselt lasub käendusega võetud kohustuste täitmise koorem isiklikult kostjal II, mitte osaühingul, mille juhatusse ta kuulus. Käenduse andmise ajal ühingu juhatuse liikme ameti pidamine ei võta füüsiliselt isikult vastutuse piiramise ja hoiatusfunktsiooni näol tarbija jaoks seadusega tagatud kaitset, kuna pelgalt juhtorganisse kuulumine ei ole iseseisev majandus- ega kutsetegevus. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja II on võtnud kostja I kontolt 18.10.2010 50 000 krooni, ei tähenda, et kostjal II oli laenu saamisel vahetu majanduslik huvi kostja I majandustegevuse vastu. Muid aluseid, mis tarbijaks olemise välistaksid, ei ole hageja esile toonud. VÕS § 143 lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. 19.04.2010 hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingust (I kd, tl 10) nähtuvalt ei ole maksimumsummas kokku lepitud, mistõttu on käendusleping VÕS § 143 lg 2 alusel tühine ja hagi tuleb seetõttu käenduslepingul põhinevas osas kostja II vastu jätta rahuldamata.
2-12-29927
25.Kohus ei toeta hageja seisukohta, et pooled on käenduslepingu punktis 2.1. kokku leppinud rahalise vastutuse summas 200 000 krooni. Kohus nõustub kostjaga II, et lepingu punktis 2.1. sõnastatut saab selle ülesehitusest tulenevalt vaadelda vaid, kui põhivõlgniku kohustuse kirjeldust, milles on lisaks muudele laenulepingust identifitseerivatele tunnustele näidatud ka laenusumma suurus. Asjaolu, et vastutuse maksimumsummas ei ole kokku lepitud, näitab lisaks järgnev käenduslepingu punkt 2.2, kus on märgitud, et käendaja vastutab võlgniku poolt tasumata summade ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnikult võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Kohus on seisukohal, et käenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummat, sest sellisel juhul oleks see lepingusse sõnaselgelt sisse kirjutatud.
26.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjalt I kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus 12 782,33 eurot ja viivis 12 724,61 eurot.
27.Eeltoodust tulenevalt on kohusseisukohal, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue mõista kostjalt I välja viivis 0,15% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamise päevast kuni põhivõla tasumiseni ning hageja nõue kostja II XXX vastu. Menetluskulude jaotus
28.Menetluskulud lahendab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus hageja menetluskulud 70% ulatuses kostja I kanda ja 30% ulatuses hageja enda kanda. Kostja I menetluskulud jätab kohus tema enda kanda. Kostja II menetluskulud jätab kohus hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
29.Harju Maakohtu 09.10.2013 kohtumäärusega on antud XXX riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Harju Maakohtu 29.05.2014 kohtumäärusega on määratud välja maksta esindajale 408 eurot. TsMS § 190 lg 3 alusel menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. RÕS § 27 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool Riigilõivu riigituludesse maksmine ja viivise tasumise kohustus on reguleeritud TsMS § 179 lg 5, 6 ja 9 sätetes.
30.Hagihind on tulenevalt hagi esitamise ajal (01.08.2012) kehtinud TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel 36 394,35 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.