KÜ XXX 6 hagi Anne-Mare Tamsalu vastu 55 598,36 krooni nõudes 49 575 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
hageja KÜ XXX 6 (RK 80041680, asukoht XXX 6-1 Mäksa vald Tartumaa); hageja esindaja Harri Paabo (Harri Paabo Õigusbüroo, Kuu 21 50114 Tartu, [email protected]); kostja Anne-Mare Tamsalu kostja esindaja Armand Mark (Turu Õigusbüroo OÜ, Turu 17-21 51004 Tartu, [email protected]) 1. juuni 2009
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KÜ XXX 6 hagi Anne-Mare Tamsalu vastu.
2.Välja mõista Anne-Mare Tamsalult KÜ XXX 6 kasuks põhinõue 49 575 (nelikümmend üheksa tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni, viivis ajavahemiku 01.11.2008 kuni 31.05.2009 eest 15 764 (viisteist tuhat seitsesada kuuskümmend neli) krooni ja 32 senti ning viivis alates 01.06.2009 viivisemääras 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta poolte menetluskulud Anne-Mare Tamsalu kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord 1(8)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Avaldaja KÜ XXX 6 nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduses (tl 4-5) KÜ XXX 6 20.01.2009 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt kirjutas võlgnik avaldajale omakäelise võlatunnistuse, mille kohaselt tunnistas oma võlgnevust avaldaja ees 49 575 krooni suuruses summas ja kohustus selle tasuma hiljemalt 31. oktoobriks 2008. Tähtajast mittekinnipidamise korral kinnitas võlgnik oma nõustumust maksta avaldajale 0,15% suurust päevaviivist. Võlgnik ei ole tänaseni oma kohustusi täitnud. Avalduse järgi moodustab võlgnevuse põhinõue 49 575 krooni ja viivis 6023,36 krooni. Hageja esitas kohtule tõendina koopia 03.10.2009 võlatunnistusest (tl 20). Kostja kirjalik vastus (tl 24-28) Kostja kirjalikus vastuses hagile esitatud nõudeid ei tunnistanud. Kostja esitas järgmised vastuväited:
1.Kostja tühistas 09.03.2009 avaldusega 03.10.2008 antud võlatunnistuse kooskõlas TsÜS § 98 lg 1 sätestatuga. Hageja poolt uute aluste esitamisel võivad nõuded olla ka aegunud ja kostja taotleb aegunud nõuetele aegumise kohaldamist.
2.Kostja antud võlatunnistusega on kinnitatud olemasolevat kohustust ja tegemist on nn deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja antud võlatunnistus on sõltuv põhikohustusest. Võlatunnistuses ei leia käsitlemist, millest on Anne-Mare Tamsalul tekkinud kohustus KÜ XXX 6 ees, mille täitmiseks on ta deklaratiivselt võtnud kohustuse. Anne-Mare Tamsalul ei ole kohustust korteriühistu ees. 03.10.2008 võlatunnistus on antud eksimuses. Anne-Mare Tamsalule on tehtud teatavaks, et tema poolt on rikutud kohustust KÜ XXX 6 ees, kusjuures esitati erinevaid rahalisi nõudeid, samal ajal põhistamata, kas Anne-Mare Tamsalul oli õiguslikult tekkinud selline kohustus KÜ XXX 6 ees. Kostja on viidud eksimusse asjaoluga, et korteriühistule pidi olema teada asjaolu, et kostjal ei ole tekkinud kohustust korteriühistu ees, mille täitmist nõuda. KÜ XXX 6 põhikirja punkt 5.11 järgi peab ühistu oma tegevuse raamatupidamisarvestust vastavalt kehtivale seadusandlusele. Anne-Mare Tamsalu ei ole kunagi KÜ-s XXX 6 tööle võetud raamatupidajana, puudub ametijuhend ja tal ei ole materiaalse vastutuse kohustust korteriühistu rahaliste vahendite eest.
3.03.10.2008 võlatunnistus on antud vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kostja andis võlatunnistuse asjaolul, et temalt nõuti kohustuse 79 255,05 krooni, 57 389,75 krooni või 49 575 krooni võtmist KÜ XXX 6 kasuks. Hagejale ei olnud isegi selge, millist summat nõuda. Kohustuse võtmise õiguslikku alust ei selgitatud, sh ei tõendatud ega selgitatud asjaolu, et Anne-Mare Tamsalu käes on korteriühistule kuuluv raha. KÜ XXX 6 esindaja Harri Paabo kinnitas 15.08.2009 nõudekirjas, et tegemist on korteriühistu raha 57 389,75 krooni tahtliku ja sihikindla omastamisega ja selle mittetasumisel pöördub õiguskaitseorganite poole. Esindaja oma väidet ei tõendanud ja ei selgitanud. Läbirääkimisteks määras Harri Paabo teater Vanemuine kohviku, kus avalikus koha kolmandate isikute kõrvalolekul ja kuuldes nõudis võlatunnistuse andmist, sealjuures viimasel korral 49 575 kroonile, nõuet ennast või ka nõude suuruse muutmist põhistamata. Kordagi ei kutsutud kostjat hageja esindaja poolt läbirääkimisteks hageja esindaja büroosse. Tehingu tegemise nõudmine on vastuolus heade kommetega, kuna Anne-Mare Tamsalult nõuti kohustuse võtmist ilma nõuet õiguslikult põhistamata, psühholoogilise surve all ja sealjuures avalikus kohas kolmandate isikute kõrvalolekul ja kuuldes. 2(8)
Võlatunnistus on TsÜS § 86 alusel vastuolus heade kommetega ka juhul, kui võetakse kohustusi, mida varem ei eksisteerinud ehk ei olnud õiguslikult tunnustatavad. Igal tehingul, ka võlatunnistusel peab olema alus. Vastasel juhul on võlatunnistuse näol tegemist alusetule rikastumisele suunatud tehinguga, mis tähendabki vastuolu heade kommetega ja mis ei saa olla teadmata tehingu poolele. Võlatunnistuse aluse olemasolu peab tõendama hageja. Võlatunnistus on vastuolus heade kommetega ka asjaolust, et kostja ei olnud hageja poolt tööle võetud ega muul lepingulisel alusel raamatupidajana või kassapidajana, temaga ei olnud sõlmitud materiaalse vastutuse lepingut, kostja ei oma ka raamatupidaja kvalifikatsiooni, hageja ei olnud korraldanud korteriühistu raamatupidamist vastavuses põhikirjale ega raamatupidamisseadusele, korraldatud ei olnud aruandlust või selle kontrolli, korraldatud ei olnud raha liikumine vastavalt raamatupidamisseadusele.
4.Võlatunnistus ei ole sissenõutav ja õiguslikult siduv. Võlatunnistuses on Anne-Mare Tamsalu selle suuruse ja täitmise 31.10.2008 seostanud lahtise (äramuutva) tingimusega. Õiguslikult ei saa lugeda kohustust võetuks summas 49 575 krooni maksetähtajaga 31.10.2008, kuna võetud kohustus ei ole selge ja sissenõutav seisuga 31.10.2008. Kostja ei tunnista kohustust ka seoses võlatunnistuses toodud lahtise tingimusega võlatunnistuses sätestatud tähtaja jooksul ja tähtaja möödumisega. Hageja ei ole enne tähtpäeva, mil kohustuse täitmist võib nõuda, lahtist tingimust määranud (VÕS § 26 lg 7). Võlatunnistuse sisu ja ulatus ei määra, et Anne-Mare Tamsalu käes on hagejale kuuluv raha ja sellest on tekkinud kostja kohustus hageja ees. Seega on vajalik tõendada kostja põhikohustuse tekkimine või selle puudumine KÜ Kaagevere 6 ees, mille tõendamiseks kostja taotleb hagejal esitada asjas asjakohased dokumentaalsed tõendid. Kostja vastusele on tõenditena lisatud Anne-Mare Tamsalu 09.03.2009 avaldus 03.10.2008 võlatunnistuse tühistamiseks (tl 29-30), hageja esindaja Harri Paabo 15.08.2008 kirjast (tl 31). Hageja kirjalik arvamus (tl 33-35)
1.Hageja leiab, et kostja võlatunnistuse avaldus ei ole seaduslik ja ei lõpeta seetõttu hageja ja kostja vahelist võlasuhet. Hageja ei esitanud kostjale võlakohustuse võtmiseks eksitavaid asjaolusid ega jätnud teda teavitamata vähimatestki võlakohustusega seotud asjaoludest.
2.Kostja võlatunnistus on konstitutiivne võlatunnistus, millisena seda nii hageja kui kostja võlakirja kirjutamisel käsitlesid.
3.Hageja ei nõustu kostja väitega võlatunnistuse vastuolust heade kommetega. Kostja võttis korteriomanikelt hageja nimel vastu kommunaalmakseid ning käsutas hageja pangakontodel asuvat raha. Hageja viis aprillis 2008 läbi komisjonilise revisjoni ajavahemikul 1989-2007 toimunud raha laekumise ja kulutamise kohta ning tuvastas, et osa kostjale korteriomanikelt laekunud raha summas 79 255.05 krooni ei ole kostja panka viinud. Hageja tutvustas kostjale revisjoni tulemusi ja palus korduvalt selgitusi. Kõiki kostja poolt antud selgitusi ja esitatud kuludokumente kontrolliti ning selle tulemusena korrigeeriti vastavalt puudu olevat rahasummat, mille tulemusena korteriomanike poolt kostja kätte tasutud rahasumma, mille kulutamist hageja huvides kostja selgitada ega dokumentidega kinnitada ei suutnud, vähenes kokkuvõttes 49 575 kroonini. Hageja tegi oma esindaja vahendusel kostjale kirjaliku ettepaneku vabatahtlikult tagastada tema käes olev korteriühistu raha. Kostja nõustus sellega ja kirjutas raha maksmise kohustuse võtmise kohta võlatunnistuse. Hageja ei nõustu kostja väidetega selle kohta, nagu poleks raha vabatahtliku tagastamise vajadust ja võimalust, samuti võlatunnistuse kirjutamise tagajärgi kostjale õiguslikult põhjendatud või oleks kostjale avaldatud psühholoogilist survet.
4.Hageja ei nõustu kostja väitega selle kohta, nagu poleks võlatunnistus sissenõutav ja õiguslikult siduv. Asjaolu, et kostja on võlatunnistuses reserveerinud endale õiguse vähendada võlasummat, mille maksmise kohustuse ta endale võlakirjaga võttis, ei mõjuta võlatunnistuse kui abstraktse kohustuse õiguslikku siduvust.
3(8)
Kostja seisukoht hageja arvamusele (tl 38-40)
1.Kostja on tehingu tühistamise avalduse hagejale esitanud selleks seaduses ettenähtud korda järgides, kusjuures tuginedes VÕS § 92 lg-le 1 ja TsÜS § 86 ning võlatunnistus on kehtetu.
2.Võlatunnistuse teisest lausest tuleneb, et võla olemasolu kinnitamine ja tasumine ei ole sõltumatu põhikohustusest, sealjuures lahtisest tingimusest.
3.Kostja ei tunnistanud võlakohustust, vaid võlatunnistuses üksnes kinnitas olemasolevat kohustust. Kostja ei ole käsitlenud ja aru saanud võlatunnistuse kirjutamisel, et tema poolt antakse muu võlatunnistus, kui hageja esindaja poolt nõutud võlanõude kohta hageja kasuks olemasoleva kohustuse kinnitus, mis väidetavalt tekkis korteriomanikelt laekunud raha kas hageja huvides kasutamise või raha pankaviimise vahena.
4.Aprilliks 2008 (revisjoni alguseks) oli kostja kõik tema käes olevad dokumendid raha liikumise kohta hagejale üle andnud. Kostjale esitati korduvalt erinevaid nõudeid, sealjuures nõuete õiguslikku alust või põhjendatust dokumentaalselt tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kätte on jäänud korteriomanikelt laekunud raha, so hagejale kuuluvaid rahalisi vahendeid.
5.Kuna kogu raamatupidamise dokumentatsioon on hageja valduses, siis lahtise tingimuse osas oli hagejal kohustus määrata XXX Erikoolile enammakstud summa ja võtta nõude vähendusena arvesse hiljemalt 31.10.2008. Hageja ei ole enne kohustuse täitmise tähtpäeva lahtist tingimust määranud. Kostja on seisukohal, et võlatunnistus ei ole kehtiv, kuna ta ei ole kinnitanud kohustuse täitmist ilma lahtise tingimusega määramiseta tähtajaga 31.10.2008 ja teistsugust tahet ei ole väljendanud (VÕS § 26 lg 2).
6.Korteriomanike raha andsid kostjale üle Sirje Jõgiaas, Linda Pannik ja Rutt Sakkis. Kostjale teadaolevalt ei ole ta teiste korteriomanike käest raha vastu võtnud. Hageja omab kostja poolt hageja nimel korteriomanikelt vastu võetud kommunaalmaksete ja selle kasutamise dokumentatsiooni ja antud asjaolu on aluseks asjakohase dokumentatsiooni esitamise nõudele asjas. Kostja taotleb asjas hagejal dokumentatsiooni esitamist nimetatud isikute poolt või teiste isikute poolt kostjale korteriühistule kuuluva raha üleandmise kohta. 01.06.2009 kohtuistung (tl 43-48) Kostja esindaja Armand Marki selgituste kohaselt tühistasid nad võlatunnistuse, kuna see on heade kommetega vastuolus. Hageja esindaja viis kolmel korral läbi läbirääkimisi avalikus kohas Vanemuise kohvikus, selle käigus esitati kostjale ka ähvardusi. Kolmel korral on hageja nõude summat muutnud, kostjale ei ole nõue selge. Tühistamise aluseks formaalselt on ka asjaolu, et võlatunnistus on antud summas 49 575 krooni tähtajaga 31.10.2008, kuid võlatunnistus sisaldab ka lahtist tingimust, mille kohta ei olnud võimalik kostjal määrata lahtise tingimuse ulatust, kuivõrd kogu dokumentatsioon oli kostja valduses. Kostjal tekkis ekslik ettekujutus, et tal võib olla mingi kohustus nendes rahalistes vahendites. Vanemuise kohvikus ei olnud võimalik esitada rahulikult küsimusi, olid inimesed ümberringi ja seal hakata vaidlema, see võimalus oli oluliselt piiratud. Hageja esindaja Harri Paabo selgitas, et 04.08.1998 üldkoosoleku otsusega valiti kostja korteriühistu raamatupidajaks. Ta võttis liikmetelt vastu sularaha ja maksis korteriühistu kohustusi tarnijate ees pangas. Need kohustused olid aastatel 1998-2001 koos juhatuse esimehega, siis juhatuse esimees suri. Peale seda aastal 2008 tekkisid kahtlused ja ühistu määras revisjoni. Kostja oli kolme ühistu, XXX 5, 6 ja 7 raamatupidaja ja ka XXX Erikooli raamatupidaja. Kostjale tehti ettepanek anda selgitusi ja revisjoniakti andis ühistu juhatus enne revisjoniakti üldkoosolekul kinnitamist kostjale üle. 09.06.2008 osales kostja juhatuse koosolekul, andis esialgse selgituse ja lubaduse 19.06.2008 anda lõplik täielik selgitus. 19.06.2008 kostja koosolekule enam ei ilmunud ja juhatus esitas revisjoniakti 29.06.2008 üldkoosolekule kinnitamiseks. Akt kinnitati ja otsuses anti kostjale aega 15.07.2008 panka kanda tema käes olev raha. Kostja ei kandnud. Ühistu andis võlgnetavaks summaks 57 389 krooni. Kuna Tamsalu andis selgitusi, vähendati summat. Hageja esindaja tegi esimese e-kirja 15.08.2008 kanda raha üle. 4(8)
26.08.2008 kokku saades kostja selgitas, et on nõus raha tasuma, aga ei ole selge, kas summa on õige. 19.09.2008 kohtudes oli kostjal kaasas vastus KÜ XXX 6 raamatupidamise aktile. 02.10.2008 sai esindaja volitajalt vastuse, et summa suurus jääb 49 575 krooni. 03.10.2008 kohtumisel seletas hageja esindaja kostjale summa ära, kostja paistis aru saavat, küsis, kas on võimalik osade kaupa maksta. Volitaja ei olnud sellega nõus ja kostja lubas laenu võtta ja ütles, et tasub korraga ära. Siis tuligi võlatunnistus ja kostja rääkis, et võib XXX Erikooli raamatupidamisest veel leida dokumente, kuna kütteteenuste eest maksti XXX Erikoolile. 17.10.2008 ja 23.10.2008 saatis kostja e-kirja kahe dokumendiga, et kas need dokumendid vähendavad summat, aga need olid hagejal juba olemas ja arvestatud. 31.10.2008 kostja teatas, et talle on töökoht üles öeldud ja ta pangast laenu ei saa ja keeldus summat maksmast. Kostja ei viinud raha iga kuu panka, vaid mõned üksikud korrad 10 aasta jooksul, seda saab näha pangaväljavõtetest. Kostja Anne-Mare Tamsalu selgituse kohaselt korraldas ta korteriühistu makseid majades XXX 5, 6 ja 7, nendest palka ei saanud. Peale revisjoniakti ei ole talle midagi esitatud. Ta andis kõik dokumendid üle, mis tema käes olid. Nii palju kui raha oli, võttis ta ja viis panka. Kostja ei oska öelda, miks võlatunnistusele allkirja andis, kogu aeg küsiti, oli segaduses. Hageja esindaja suurendas nõuet viiviste osas. Viivised alates 01.11.2008 kuni 01.06.2009 on 15 764,32 krooni, viivis on võlakirja kohaselt 0,15% päevas, so 74,36 krooni päevas, kostja on viivitanud raha maksmisega 212 päeva. Hageja taotles edaspidi viivis välja mõista kuni tegeliku tasumise päevani 74,36 krooni päevas. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
1.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Anne-Mare Tamsalu andis 03.10.2008 KÜ-le XXX 6 võlatunnistuse ja esitas selle tühistamiseks 2009. aastal (09.03.2009 vormistatud) tühistamisavalduse. Pooled vaidlevad selle üle, kas võlatunnistuse näol on tegemist konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ja sellest tulenevalt, kumb pool milliseid asjaolusid peab käesolevas asjas tõendama, kas võlatunnistus on tühistatud/tühine ja võlatunnistuse kehtivuse korral, kas sellest tulenev kohustus on sissenõutav.
3.Tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestatust on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Võlatunnistus VÕS § 30 tähenduses ehk konstitutiivne võlatunnistus on iseseisev abstraktne kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse ning seetõttu ei ole vaja tuvastada, kas kohustus, mille olemaolu tunnistati, on tegelikult olemas. Konstitutiivsele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Riigikohus selgitas 24.04.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, et mitte igasugune võlatunnistus ei ole konstitutiivne, st VÕS § 30 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne).
4.Pooltevahelise suhte õiguslikuks kvalifitseerimiseks tuleb hinnata poolte tahet võlatunnistuse andmisel. Poolte tahe luua iseseisev kohustus peab võlatunnistusest selgelt nähtuma, so ei saa eeldada, et igasugune võla tunnistamine on sõltumatu põhikohustusest. Riigikohus märkis 17.03.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, et võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole siinkohal 5(8)
määrava tähendusega. Analüüsida tuleb võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms. Kohus leiab, et Anne-Mare Tamsalu 03.10.2008 võlatunnistus on oma olemuselt konstitutiivne, see on antud eesmärgiga luua iseseisev kohustus. Võlatunnistuses kostja kinnitab (ehk lubab), et tasub KÜ-le XXX 6 hiljemalt 31.10.2008 ära 49 575 krooni, seega ei ole tegemist pelgalt võla tunnistamisega, vaid kostja võtab endale (uue) kohustuse tasuda KÜ-le XXX 6 kindlaksmääratud rahasumma kindlaksmääratud ajaks. Iseseisva kohustuse loomist kinnitab võlatunnistuses ettenähtud raha tasumise kohustuse mittetähtaegse täitmise sidumine õigustatud isikule viivise 0,15% päevas võlgnetavalt summalt nõudmise õiguse andmisega. Konstitutiivse võlatunnistuse andmist kinnitab ka poolte käitumine enne võlatunnistuse andmist – hageja nõudis kostjalt selgitust puudujääva rahasumma kohta ja nõudis revisjoni tulemusel saadud rahasumma vahe hageja pangaarvele kandmist, hageja esindaja ja kostja kohtusid kolmel korral hageja nõude selgitamiseks ning hageja esindaja väitel, millele kostja ei ole vastu vaielnud, lubas kostja pärast võlasumma korrigeerimist kostja esitatud täiendavate dokumentide alusel nõutud summa ära tasuda. Seega andis kostja võlatunnistuse iseseisva kohustuse võtmise kinnitamiseks, mitte varasemast suhtest hagejaga (kostja korteriühistu raamatupidajaks valimisest) olemasoleva kohustuse tunnistamiseks. Kostja esindaja väide, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, kuna võlatunnistuse teisest lausest tuleneb, et võlatunnistus ei ole sõltumatu põhikohustusest ja antud iseseisva kohustusena (tl 39), on asjakohatu. Võlatunnistuses esinev viide selle andmise aluseks olevale tehingule, kahju tekitamisele jne ei oma võlatunnistuse konstitutiivsena või deklaratiivsena määratlemisel tähendust. Eeltoodust tulenevalt saab kostja esitada võlatunnistusele üksnes neid vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistusest endast või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid.
5.Kostja esitas vastuväite võlatunnistuse kehtivusele. Kostja esindaja väitel tühistas kostja võlatunnistuse, kuna see oli antud eksimuses. Samuti on võlatunnistus tühine põhjusel, et see on vastuolus heade kommetega. Hageja tunnistas kirjaliku tühistamisavalduse kättesaamist, seega hindab kohus üksnes tehingu tühisuse materiaalsete eelduste esinemist.
5.1.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 1 järgi on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Kostja kirjaliku vastuse põhjal seisneb kostja eksimus selles, et ta arvas end korteriühistule võlgnevat ja et tal oli kohustus see võlgnevus tasuda, mis kostja väitel ei vasta tegelikkusele. Kostja väitel põhjustas eksimuse hageja, esitades kostjale rahalise nõude (kolmes erinevas suuruses), ilma kostjal kohustuse tekkimist õiguslikult põhistamata. Samuti pidi hageja olema teadlik kostja eksimusest. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud eksimuse koosseisu esinemist, so et tema tahe kujunes ebaõigete asjaolude alusel ja tegelikult hagejal puudus nõue tema vastu. Kostja piirdus vaid paljasõnaliste väidetega selle kohta, et nõuet ei ole tekkinud, kuna tema kätte ei jäänud korteriühistu raha ning tal ei olnud materiaalse vastutuse kohustust korteriühistu rahaliste vahendite ees (tl 25-26). Kirjalikus vastuses (tl 27) ja kohtuistungil taotles kostja esindaja hageja poolt täiendavate dokumentide esitamist (eelkõige lähtudes kostja seisukohast, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, seega vajadusega tõendada selle aluseks oleva kohustuse puudumist). Kostja selgitustest nähtub, et taotlus ei ole esitatud üksnes põhjusel, et asjassepuutuvad dokumendid on hageja valduses ja kostjale kättesaamatud, vaid kostja taotles kohtult sisuliselt tõendamiskoormise muutmist selle ülekandmisega hagejale, leides, et Anne-Mare Tamsalu kohustuse tekkimise või puudumise KÜ XXX 6 ees tõendamiseks peab hageja esitama asjakohased dokumentaalsed tõendid. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest tulenevalt peab üldreeglina kumbki pool hagimenetluses ise tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, seega puudus kohtul alus kostja taotluse rahuldamiseks. Kuigi kohus ei tuvastanud eksimuse koosseisu esinemist, peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Eksimuse kui tehingu tühistamise aluse lubatavuse üle otsustamisel tuleb ennekõike hinnata, kas asjaolu, milles tehingupool eksib, olemasolu või puudumise riski kannab üksnes eksija või ka teine pool. Eksimuses tehtud tehingute puhul kehtib eeldus, mille kohaselt iga tehingu pool kannab ise riski 6(8)
selle eest, et tema tahe on kujunenud lähtuvalt õigetest eeldustest ja kõiki tehingu seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võttes. Hageja esindaja selgituste põhjal tegutses kostja KÜ XXX 6 raamatupidajana aastatel 1998-2008 (tl 44), kostjale tutvustati 2008 aprillis läbiviidud revisjoni tulemusi ja paluti temalt selgitusi, kostja esitatud selgitusi ja kuludokumente kontrolliti ning nende alusel korrigeeriti kostjalt nõutavat rahasummat kahel korral (tl 34, 44). Kostja selgitas istungil, et enne võlakirja kirjutamist ütles ta pidevalt, et tema käes ei ole seda raha (tl 45). Kostjale pidi pika aja jooksul raamatupidaja ülesannetes tegutsemisel olema teada tema kohustused ja vastutuse ulatus. Kostja ja hageja (sh hageja esindaja vahendusel) kohtusid korduvalt nõude selgitamiseks. Eeltoodust tulenevalt olid kostjale juba enne võlakirja andmist teada kõik olulised asjaolud ning tal oli piisavalt aega kujundada oma seisukoht hageja nõude põhjendatuse osas, sh võimalus pöörduda vajadusel õigusteadmistega isiku poole. Vaatamata kostjal tekkinud kahtlustele andis kostja hagejale võlatunnistuse kohustuse täitmiseks. Seega isegi juhul, kui kostja oleks kohtumenetluses suutnud tõendada, et hagejal puudus nõue, ei või kostja tulenevalt TsÜS § 92 lg 5 sätestatule võlatunnistust tühistada eksimuse tõttu, kuna oma otsustuse tõttu kandis ta ise eksimuse riisikot. Eeltoodu ei mõjuta kostja õigust esitada vastunõue konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud.
5.2.Kostja väitel on võlatunnistus tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega, kuna võlatunnistuse andmisel nõuti kostjalt kohustuse võtmist ilma nõuet õiguslikult põhistamata, psühholoogilise surve all ja sealjuures avalikus kohas kolmandate isikute kõrvalolekul ja kuuldes (teater Vanemuine kohvikus), samuti puudus võlatunnistusel alus. Kostja näeb võlatunnistuse vastuolu heade kommetega ka põhjusel, et kostja ei olnud hageja poolt tööle võetud ega muul lepingulisel alusel raamatupidajana või kassapidajana, temaga ei olnud sõlmitud materiaalse vastutuse lepingut, kostja ei oma raamatupidaja kvalifikatsiooni, hageja raamatupidamine ei olnud korraldatud vastavalt põhikirjale ja raamatupidamisseadusele, korraldatud ei olnud aruandlust või selle kontrolli, korraldatud ei olnud raha liikumine vastavalt raamatupidamisseadusele (tl 26-27). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Riigikohus selgitas 24.04.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, et heade kommetega ei saa üldjuhul olla vastuolus abstraktse lepinguna õiguslikult neutraalne konstitutiivne võlatunnistus ning seda sõltumata sellise võlatunnistuse aluseks oleva tehingu võimalikust heade kommete vastasusest. Erandina võib selle vastuolu heade kommetega kõne alla tulla, kui heade kommetega on vastuolus võlatunnistuse andmine ise. 24.05.2001 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01 rõhutas Riigikohus, et lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke. Kohus leiab, et hinnates võlatunnistuse andmise asjaolusid tervikuna, ei ole kostja poolt võlatunnistuse andmine toimunud vastuolus heade kommetega. Hageja poolt nõude õigusliku aluse väidetavat selgitamata jätmist ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks käitumiseks, see saab olla üksnes ajendiks vastuväite esitamisele nõude põhjendatuse kohta. Samal seisukohal on kohus kostja väidete osas tema vastutuse vähendamise või puudumise kohta KÜ XXX 6 rahaliste vahendite käsutamisel. Kostja väidetavalt psühholoogilise surve all võlatunnistuse andmise suhtes leiab kohus, et kostja ähvardamiseks ei saa mõistlikult pidada hageja esindaja selgitusi selle kohta, et hageja kaalub politseisse pöördumist või nõude kohtusse esitamist, kuna sellised võimalused on oma (tegelike või oletatavate) õiguste kaitseks igaühele seadusega tagatud. Samuti ei saa lugeda heade kommetega vastuolus olevaks hageja nõude arutamist ja võlatunnistuse andmist avalikus kohas ainuüksi põhjendusel, et seal oli kolmandate isikute juuresoleku tõttu piiratud võimalus nõudega seonduvat rahulikult arutada. Kostja väide on põhjendamatu seda enam, et hageja 7(8)
esindaja selgitusest tulenevalt valiti see koht kokkuleppel ja kõik kolm kohtumist toimusid samas kohas, seega kostja heakskiidul. Kostja esindaja väide, et võlatunnistus on vastuolus heade kommetega ka juhul, kui võetakse kohustusi, mida varem ei eksisteerinud ehk ei olnud õiguslikult tunnustatavad ning et igal tehingul, ka võlatunnistusel peab olema alus, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kostja esindaja, tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2005 otsusele tsiviilasjas nr 2-2/881/05, on jätnud tähelepanuta, et samas vaidluses tunnistas Riigikohus (23.01.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-05) vääraks ringkonnakohtu seisukoha, et võlatunnistuse olemasolu korral tuleb tuvastada kohustus, mille olemasolu tunnistati.
6.Kostja vaidles vastu võlatunnistuses antud kohustuse sissenõutavusele, kuna selle suurus ja täitmine 31.10.2008 on seostatud lahtise (äramuutva) tingimusega (tl 27). Võlatunnistuses on kostja märkinud, et: “Vähendan eelmärgitud summat XXX Erikoolist saadavate maksedokumentidel märgitud kütte ja kommunaalteenuste enammakstud summa võrra, kui need on suuremad kui näitab revisjoniakt (KÜ XXX 6 raamatupidamine).“ Kohus nõustub kostjaga, et võlatunnistus oli tingimuslik ja antud äramuutva tingimusega TsÜS § 102 lg 3 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt on tehing tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Äramuutvaks tingimuseks oli asjaolu, et kui esitatakse täiendavaid dokumente KÜ XXX 6 rahaliste vahendite kulutamise kohta, mida revisjoniaktis ei ole arvestatud, on kostjal õigus vähendada võlatunnistuse alusel maksmisele kuuluvat summat ehk võlatunnistusest tulenev kohustus lõpeb selles osas. Samas ei ole kostja võlatunnistuses sisalduv äramuutev tingimus ühtlasi lahtiseks tingimuseks. VÕS § 26 lg 1 sätestab, et lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). Asjaolu, et äramuutva tingimuse kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu, on äramuutva tingimusega tehtud tehingu koosseisutunnus, mitte ei osuta lahtise tingimuse esinemisele. Poolte kinnitusel oli kostja raamatupidajaks (täpsemalt käsutas rahalisi vahendeid) kolmes korteriühistus ning XXX Erikoolis, seega oli nimelt kostjal juurdepääs XXX Erikooli raamatupidamisdokumentidele. Eeltooduga on kooskõlas hageja esindaja selgitus, et kostja rääkis, et võib XXX Erikooli raamatupidamises veel leida dokumente, kuna kütteteenuste eest maksti XXX Erikoolile (tl 44), st et äramuutva tingimuse saabumine sõltus otseselt kostjast, mitte ei olnud see hageja määrata, nagu väidab kostja esindaja (tl 39). Tulenevalt hageja esindaja kohtuistungil antud selgitustest oli kostjal võimalik täiendavaid dokumente esitada ka pärast võlatunnistuses märgitud võla tasumise tähtpäeva (31.10.2008) saabumist. Kuni hagi esitamiseni kostja võlatunnistuses märgitud dokumente hagejale ei esitanud ning kostja kinnitas ka kohtus, et ta on kõik dokumendid esitanud (tl 43). Seega tuleb lugeda TsÜS § 106 lg 1 reguleeritud hõljumisaeg, so ajavahemik tehingu tegemisest kuni tingimuse saabumiseni või selle saabumise võimatuse ilmnemiseni, lõppenuks ning võlatunnistusest tulenev kohustus tuleb lugeda täielikult sissenõutavaks. Kohus lisab siinkohal, et ka äramuutva tingimuse äralangemisel ei ole kostja kaotanud õigust esitada vastunõue VÕS § 1028 lg 1 alusel.
7.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt välja mõista põhinõue 49 575 krooni, viivis ajavahemiku 01.11.2008 kuni 31.05.2009 (ka) eest kokku summas 15 764,32 krooni ja TsMS § 367 alusel viivis alates 01.06.2009 viivisemääras 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi täielikult, jätab poolte menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik 8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.