Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
1 595 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anne-Mare Tamsalu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Anne-Mare Tamsalu XXXXXXXXXXX), esindaja Armand Mark
esindajad
RESOLUTSIOON
Kaagvere 6
vastu
Tartu Maakohtu 1. novembri 2010 vaheotsus
(isikukood:
Vastustaja (kostja): KÜ Kaagvere 6 (registrikood: 80041680), esindaja Harri Paabo Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 1. novembri 2010 vaheotsus muutmata. Menetluskulud Tamsalu kanda.
Edasikaebamise kord
hagi KÜ
ringkonnakohtus
jätta
Ane-Mare
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Anne-Mare Tamsalu esitas 14.07.2009 töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles 2006 juuni kuni 2008 aprilli saamata palga 30 180 krooni, saamata puhkuse hüvitise 3761.95 krooni ja viivise 35 713.89 krooni ning lõpparve kinnipidamise hüvitise 1490.60 krooni väljamõistmist. 06.11.2009 avalduses palus avaldaja mõista välja jooksva viivise. 04.12.2009 täienduses ütles avaldaja 30.07.1998 suuliselt sõlmitud töölepingu TLS § 85 lg 1 alusel üles ning nõudis töötasu 2006 juuni - 2009 novembri eest kokku 61 168 krooni ja viivist kokku 116 437.07 krooni. Töövaidluskomisjoni 04.12.2009 istungil teatas avaldaja esindaja, et avaldaja nõuab tööandja juures töötamise tunnistamist töölepingu seaduse alusel ning töösuhte lõpetamise tunnistamist. Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 04.12.2009 otsusega rahuldamata avaldaja nõude tunnustada töötamist alates 30.07.1998 KÜ Kaagvere 6 XXX töölepingu alusel. Muus osas lõpetas töövaidluskomisjon menetluse, sest nõuded ei kuulu töövaidluskomisjoni pädevusse. A.-M. Tamsalu esitas kohtule hagi, milles palus tuvastada hageja töötamine alates 1998 septembrist kuni 04.01.2010 kostja XXX töösuhte alusel ja välja mõista kostjalt hageja kasuks töötasu perioodi 14.07.2006 - 30.04.2008 eest 30 180 krooni; töötasu tööga mittekindlustatud aja eest 01.05.2008 - 04.01.2010 summas 40 989 krooni; saamata puhkuse hüvitis 2006 - 2009 eest 6318 krooni; viivis töötasu nõudelt alates 04.01.2010. 20.07.2010 avalduses palus hageja mõista kostjalt täiendavalt välja töötasu lepingu ülesütlemisest kuu aja eest (05.11.2009 - 04.01.2010) summas 1 631 krooni. Hageja taotles vaheotsuse tegemist hageja poolt kostja XXX jana töötamise suhte selgitamiseks, s.o töösuhtest tuleneva nõude põhjendatuse või põhjendamatuse selgitamiseks või alternatiivnõudes hagi rahuldamiseks. Kostja on tsiviilasjas nr 2-09-2320 omaks võtnud hageja valimise XXX ja töötamise XXX, kohus tuvastas hageja pikaajalise töötamise kostja XXX. Hageja on märgitud kostja XXX ka 04.08.1998 juhatuse koosoleku protokollis, revideerimise aktis, 17.11.2009 M.V. õiendis. 27.04.2008 aktis KÜ Kaagvere 6 XXX mise kontrollimise kohta perioodil 1998 september 01.03.2008 on osaliselt välja toodud hageja tööülesannete ring. Hageja koostas ja esitas ka kostja tulude ja kulude aruanded maksuametile. Hageja esitas aruandluse XXX mise tulemuste kohta iga-aastaselt kostja juhatusele ja üldkoosolekutele. Kostja 25.05.2005 üldkoosoleku protokolli ps 1 on märgitud, et rahalist seisu ei arutata, sest puudub XXX ja. Töö tegemise kohaks lepiti kokku Kaagvere Eriinternaatkoolis olev hageja tööruum. Tööle asudes leppis hageja kostja juhatuse liikme R.-E.S. kokku töötasus kolme tunni eest tööpäeva kohta kehtivast miinimumpalgast lähtudes. Edaspidi ei ole pooled teistsugust kokkulepet sõlminud. Alates 2002 ei makstud hagejale töötasu. Kostja poolt väidetud tasu 120 krooni kuus ei ole hagejale välja makstud ja sellekohaseid kokkuleppeid ei ole sõlmitud.
Töövahendeid pidi soetama hageja vastavate arvete võtmisega kostja nimele. Igaaastase tasulise puhkuse saamist kostja hagejale ei võimaldanud, kuigi hageja seda taotles.
2.KÜ Kaagvere 6 vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole poolte vahel kunagi olnud töösuhet, vaid hageja on osutanud kostjale tööettevõtu õigussuhtele iseloomulikku teenust. Kuna pooled ei ole kirjalikku lepingut sõlminud, siis tuleb õigussuhe tuvastada ja kvalifitseerida poolte tahteavalduste ja faktilise käitumise alusel. Pooled ei ole kunagi perioodil 30.07.1998 - 14.07.2009 tekkinud õigussuhet töölepinguks pidanud, millest tuleks järeldada, et õigussuhte poolte ühiseks tegelikuks tahteks oli töövõtt. Kostja ei ole loonud XXX töö- ega ametikohta, ei ole pidanud hageja tööajaarvestust, ei ole kontrollinud ega juhendanud hageja tööd, ei ole kehtestanud hageja suhtes töösisekorra nõudeid, ei ole varustanud hagejat töövahenditega, ei ole andnud talle puhkust jne. Kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-09-2320 nähtub, et kostja on kinnitanud vaid hageja poolt mõningate XXX misega seotud tegevuste tegemist. Hageja valimine XXX üldkoosoleku otsusega kinnitab, et kostja ei pidanud hageja tegevust tööõiguslikuks. Töösuhte puudumine nähtub ka kostja korraldatud revisjoni materjalidest. Hageja on ise mitmetes dokumentides eitanud töösuhe olemasolu. Hageja ei ole kordagi 11 aasta jooksul endale palka ega sellelt riigile tasumisele kuuluvaid makse arvestanud ega maksnud. Kostja ei ole hagejale töö tegemiseks juhiseid andnud ega seda kontrollinud. Kostja poolt puudus hageja jaoks kindlaksmääratud igapäevase tööaja algus, lõpp ja kestus või töö tegemise koht ning kostja ei varustanud hagejat tööks vajalikuga. Samuti on tõendatud, et kostja ei maksnud hagejale regulaarset töötasu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus 1. novembri 2010 vaheotsusega tuvastas A.-M. Tamsalu ja KÜ Kaagvere 6 vahel tööõigussuhte puudumist perioodil 1998 – 2009. Kohus otsustas jätkata menetlust A.-M. Tamsalu nõudes KÜ Kaagvere 6 vastu muust tsiviilõiguslikust suhtest tulenevate nõuete järgi. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selles, et nendevaheline õigussuhe tekkis 1998 septembris. Seega tuleb õigussuhte kindlakstegemisel lähtuda seal ajal kehtinud seadustest ning VÕSRS § 2 alusel ei kuulu kohaldamisele võlaõigusseadus. Õigussuhte tekkimise ajal kehtis 1992 vastuvõetud Eesti Vabariigi töölepingu seadus ning Eesti NSV tsiviilkoodeksi teatud osad. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja üldkoosolek otsustas 1998 valida XXX hageja. Kohus leidis, et üksnes sellest ei saa järeldada töösuhte olemasolu poolte vahel. Puudub igasugune viide sellele, et üldkoosolek oleks otsustanud, et hagejaga tuleb sõlmida just tööleping. Kirjalikku töölepingut ei ole hagejaga sõlmitud. Asjaolust, et kostja on nimetanud erinevates dokumentides hagejat XXX, ei saa teha järeldust õigussuhte iseloomu kohta. Kohus ei nõustunud hagejaga, et XXX puhul on tegemist tööga, mille tegemiseks peaks sõlmima eelkõige töölepingu. Hoolimata sellest, kas hageja pidi täitma kõiki XXX kohustusi või ainult teatud ülesandeid ning, et talle oli antud allkirjaõigus, võis poolte vahel olla ka muu kui töösuhe. Töölepingu spetsiifilised tunnused fikseeris käesoleval juhul kuni 30.06.2009 kehtinud TLS § 1. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-3-05 kohaselt toimub õigussuhte vastavuse kontroll töösuhtele järgmiste kriteeriumide alusel: kes korraldab ja juhib lepingu kohaselt tööprotsessi; kes määrab töö tegemise aja, koha ning viisi; kes maksab töövahendite eest; kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko; kes saab tulu või kasumi; kas tööd tegev isik on arvatud organisatsiooni töötajate
koosseisu ning kas ta allub selle sisekorrale. Eeltoodud kriteeriume tuleb vaadelda kogumis. Otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet, millisel määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale ehk teisisõnu, milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr. Just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab töölepingut eelkõige teistest tsiviilõiguslikest lepingutest. TLS § 8 näeb ette, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Kohus leidis, et pooltevaheline sõltuvussuhe ei olnud selline, mis annaks alust pidada nendevahelist suhet töösuhteks. Tõendid annavad alust asuda seisukohale, et hageja tegevus seisnes eelkõige kommunaal- ja hooldustasude arvestamises ning arvete koostamises, raha panka viimises, pangatehingute tegemises. Lisaks on hageja koostanud ja allkirjastanud maksuametile esitatud aruanded aastatel 2001-2005, kus on märgitud vaid eelnevate ja tulevaste perioodide jääk, laekumised hooldustasudest, kulud hoolduseks. Puuduvad andmed ja tõendid selle kohta, et hageja täitis lisaks muid ülesandeid ning, et juhatus või mõni muu isik oleks andnud hagejale jooksvaid tööülesanded või juhiseid ülesannete täitmiseks ja kontrollinud hageja poolt töö tegemise protsessi. Samuti ei saa tuvastada, et kostja oleks määranud hageja töö tegemise aja, koha, viisi, hageja on otsustanud selle üle ise. Kostja ei andnud töövahendeid, hageja on ka oma avaldustes möönnud, et kostja ei kindlustanud teda ei elektrooniliste ega muude töövahenditega. Tartu Maakohtu otsusest nr 2-09-2320 nähtub, et korteriühistu tunnistas seda, et hageja võttis korteriomanikelt kostja nimel vastu kommunaalmakseid ja käsutas kostja kontodel asuvat raha. Suhte iseloomu kohta ei ole kostja seisukohta avaldanud. Hageja oli otsusest nähtuvalt seisukohal, et ta korraldas korteriühistu makseid majades Kaagvere 5, 6, 7, palka ta ei saanud, teda ei ole korteriühistus Kaagvere 6 kunagi tööle võetud XXX, puudub ametijuhend ja tal ei ole materiaalse vastutuse kohustust korteriühistu rahaliste vahendite eest. Sama kinnitas hageja ka 09.03.2009 kostjale saadetud avalduses. 20.03.2008 e-kirjas on hageja palunud end mitte nimetada XXX, ta on trükkinud ainult üüriarvestuslehti ja viinud panka raha, mis on talle toodud. Vastuses XXX mise kontrollimise aktile teatas hageja, et tema ei ole võtnud endale kostja XXX kohustusi ning seoses sellega ei ole ta XXX mist pidanud seaduses ettenähtud korras. Allkirjaõigus pangas ei tähenda veel teisi kohustusi. Vastuseks revidentide poolt juhatusele esitatud päringule on L.N. 22.02.2008 teatanud, et hagejat ei võetud XXX tööle, vaid talle anti allkirjaõigus, et ta saaks viia üürirahad panka. M.V. , kes oli kostja juhatuse liige 12.02.1998-07.04.2008, kinnitas oma 17.11.2009 ja 18.11.2009 õiendites, et hagejaga ei sõlmitud töölepingut, ta tegeles kostja XXX misega töö kõrvalt Kaagvere Erikoolis. KÜ-te Mõra ja Kaagvere 7 teatiste kohaselt on ka nimetatud korteriühistutes tegutsenud XXX hageja ning tema töö on seisnenud arvete koostamises ja pangaülekannete teostamises. 27.04.2008 on koostatud akt KÜ Kaagvere 6 XXX mise kontrollimise kohta perioodil 1998 september kuni 01.03.2008. Kohus leidis, et aktist ei saa järeldada, et hageja pidi täitma kõiki XXX ja kohustusi. Aktis on viidatud üldisele kohustusele XXX mise korraldamisel ning märgitud, et XXX mist ei ole peetud ettenähtud korras. Kuna XXX mise korraldamine on juhatuse kohustus, on tegemist etteheitega eelkõige juhatusele, mitte aga konkreetselt hagejale. Ühistu põhikirja p-i 5.12 kohaselt kontrollivad ühistu XXX mise ja aruandluse õigust seaduses sätestatud korras revident ja teised kontrollorganid. Vastavalt KÜS § 1 lg-le 2 ja MTÜS § 34 lgle 1 on üldkoosolekul õigus määrata teiste organite tegevuse üle järelevalve teostamiseks revidente ja kontrolle. XXX ja ei ole juriidilise isiku organ ning revisjonikomisjoni poolt kostja XXX mise revideerimist ei saa pidada hageja kontrollimiseks töösuhte raames. Samuti ei tähenda hageja poolt iga-aastaste aruannete esitamine kontrolli töösuhte järgi, tegemist on seadusest tulenevate kohustuste täitmisega. Kostja 25.05.2005 üldkoosoleku protokolli p-is 1 on märgitud,
et rahalist seisu ei arutata, sest puudub XXX ja. Kostja poolt huvi tundmisest oma rahalise seisu kohta ei saa järeldada pidevat kontrolli. Kohus nõustus kostjaga, et poolte vahel töösuhte puudumisest annab tunnistust ka see, et hagejale ei ole makstud palka ja talle ei antud puhkust. Hageja väitel maksti talle viimati palka 2002 ning puhkust ei ole kordagi antud, töövaidluskomisjoni pöördus hageja aga alles 2009. Samuti ei ole hageja ise endale palka ega sellelt riigile tasumisele kuuluvaid makse arvestanud ega maksnud, mis oleks olnud tema kui XXX ja õigus ja kohustus. Kostja poolt töötasu mittemaksmist kinnitab mh revisjonikomisjoni 10.02.2008 päring juhatusele, L.N. i vastus revidentidele, endise juhatuse liikme M.V. õiend, Kaagvere 6 maja elaniku K.V. seletuskiri. Eelnimetatud isikud kinnitavad, et raha teenuse osutamise eest maksid hagejale korteriomanikud korterite arvust lähtudes. Hageja sissetulek seoses kostja XXX misega ei olnud tema ainsaks sissetulekuks, vaid ta osutas XXX misteenust veel mitmele Kaagvere külas asuvale korteriühistule ning töötas töölepingu alusel Kaagvere Erikooli XXX jana. Eeltoodut kogumis arvestades leidis kohus, et tõendatud on, et poolte vahel 1998 septembris suuliselt sõlmitud lepingu näol ei olnud tegemist mitte tööõigussuhte, vaid muu tsiviilõigusliku suhtega. Seega tuleb tuvastada, et A.-M. Tamsalu ja KÜ Kaagvere 6 vahel puudus 1998 - 2009 tööõigussuhe. Menetlust tuleb jätkata A.-M. Tamsalu nõudes KÜ Kaagvere 6 vastu muust tsiviilõiguslikust suhtest tulenevate nõuete alusel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A.-M. Tamsalu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 1. novembri 2010 vaheotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tuvastatakse A.-M. Tamsalu töötamine KÜ-s Kaagvere 6 XXX töösuhte alusel 1998 - 2009. Alternatiivselt juhul, kui ei leia tuvastamist töötamine töösuhte alusel, palub A.-M. Tamsalu tuvastada muu tsiviilõiguslik suhe, mille alusel A.-M. Tamsalu töötas KÜ-s Kaagvere 6 XXX jana 1998 - 2009. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohus tuvastanud töösuhte puudumise, kuid kohus ei ole pooltevahelist õigussuhet kvalifitseerinud. Hageja taotles õigussuhte kvalifitseerimist, sh esitas nõude töölepingulise suhte alusel ja alternatiivnõudena töövõtusuhte alusel. Asjaolu, et hageja loobus 20.07.2010 suhte tuvastusnõudest, ei oma tähtsust, kuna kohus on seotud hageja viidatud asjaoludega. Hageja on seisukohal, et antud asjas võib küll olla pooltevahelisel kokkuleppel ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määratleda, kuid ilmne pole, et vaidlusalune õigussuhe ei ole töösuhe ja seetõttu tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks; 2) ei leia tõendamist, et hageja töötamisel KÜ-s Kaagvere 6 oli tegemist töövõtusuhtega või mõne muu töölepingu erinevast tsiviilõigusliku suhtega. KÜ Kaagvere 6 ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu või hageja töötas muu tsiviilõigusliku lepingu alusel, sh tööettevõtulepingu alusel. Vaidlust ei ole, et hageja valiti KÜ Kaagvere 6 XXX üldkoosoleku otsusega ja ta tegi XXX tööd 1998 - 2008 maini. Vaidlust ei saa olla asjaolu üle, et hageja pidi täitma kõiki XXX tööülesandeid, kuna ta oli üldkoosoleku poolt valitud XXX ilma lisatingimusteta. Hageja koostas vastavat dokumentatsiooni nii ühistu liikmete tarvis kui ka maksu- ja tolliameti tarvis, sealjuures täitis ka kassapidaja ülesandeid ja viis raha panka, seega teostas ühistu kogu XXX mise alast tööd. Korteriühistu põhikirja punkt 5.11 näeb ette ühistu XXX misarvestuse pidamist vastavalt kehtivale seadusandlusele. Põhikirja punkt 5.12 kohaselt ühistu XXX mise ja aruandluse õigsust kontrollivad seaduses sätestatud korras ühistu revident ja teised kontrollorganid. Vaidlust ei ole asjaolus, et hageja poolt XXX mise pidamist kontrolliti. Hageja andis aru XXX tööülesannete täitmise kohta ka üldkoosoleku ees, mida tõendab 25.05.2005 üldkoosoleku protokoll, revideerimise akt jt. Vaidlust ei ole, et hageja vabastati XXX
ja tööülesannete täitmisest ja aruandlusest alates 2008 maist. XXX jana töötamise töösuhe lõpetati põhjusel, et oli tekkinud kassa puudujääk. On väär kohtu seisukoht, et 27.04.2008 koostatud aktist KÜ Kaagvere 6 XXX mise kontrollimise kohta ei saa järeldada, et hageja pidi täitma kõiki XXX kohustusi. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et hageja poolt iga-aastaste aruannete esitamine ei tähenda kontrolli töösuhte järgi ja tegemist on seadusest tulenevate kohustuste täitmisega. Seadusest ei tulene kohustust hagejale iga-aastaseid aruandeid esitada; 3) ei ole asjakohane maakohtu põhistus töösuhte puudumise kohta. Praktikas esineb võrdväärselt XXX mise pidamist nii töölepingu alusel kui ka teenuse osutamise lepingu alusel. Hageja on valitud üldkoosoleku otsusega XXX ja täitis kohustust teha tööd. Tööandja varustas hageja tööga, hageja allus tööandja juhtimisele XXX mise tööülesande täitmisel ja on tõendatud töö kontrollimine. Töö tegemise ajas oli kokkulepe kolm tundi päevas, millest lähtudes lepiti kokku ka töötasus. Tööandja on jätnud täitmata kohustuse pidada töötaja tööaja arvestust. Töö tegemise kohas oli kokkulepe seda teha Kaagvere Eriinternaatkooli ruumes. Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-2-1-13-08 märkinud, et töösuhte tuvastamisel ei ole asjakohane lähtuda sellest, et töö tegemise kohaks ei olnud tööandja asukoht. Vastavalt kehtinud Töö- ja puhkeaja seaduse §-le 23 lg 1 tööandja on kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et töösuhte puudumisest annavad tunnistust asjaolud, et hagejale ei ole makstud palka ega antud puhkust. Need asjaolud põhistavad kostja poolt TLS §-ist 49 tulenevate tööandja kohustuste rikkumist. Samuti ei ole XXX jal õigust ilma juhatuse nõusolekuta või loata endale palka maksta. Väide korteriomanike poolt teenuse eest raha maksmisest on väär ja ei leia tõendamist. Vajalikud töövahendid XXX mise pidamiseks ostis hageja kostja arvel ja sellega tuleb lugeda, et kostja varustas XXX jat töövahenditega. Kohtu tuginemine teises kohtuvaidluses hageja antud ütlustele ei ole põhjendatud. Hageja on seisukohal, et L.N. i seisukoht hageja tööülesande kohta on väär. Asjas ei ole vaidlust, et hageja on täitnud palju laiemat tööülesannete ringi, kui seda kirjeldab oma kirjalikus seletuses L.N. . L.N. ega ka M.V. ei olnud juhatuse liikmed hageja XXX jana tööle asumisel ja neile ei saa olla teda juhatuse poolt hagejaga sõlmitud kokkulepe XXX jana tööle asumise tingimuste kohta. TsMS § 229 lg 2 kohaselt ei ole L.N. ja M.V. kirjalik seisukoht asjas tõendiks ja nendele kohtuotsuses tuginemine on asjakohatu. Samuti on alusetu tuginemine KÜ Mõra ja KÜ Kaagvere 7 teatistele, mis ei saa olla aluseks hageja töösuhte tuvastamisel kostjaga.
5.KÜ Kaagvere 6 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja taotlenud ja kostja nõustunud vaheotsuse tegemisega tuvastamaks seda, mis liiki õigussuhtega on poolte vahel tegu siis, kui tegemist ei ole tööõigussuhtega; 2) ei nõustu kostja hageja seisukohaga, et vaidlust ei saa olla asjaolu üle, kui suures ulatuses või kui suures mahus hageja täitis XXX ja ülesandeid. Kostja on arvamusel, et see oli üheks peamistest vaidlusobjektidest käesolevas vaidluses; 3) ei nõustu kostja hageja poolt tõenditele antud hinnanguga ega kohtuotsuse ebaõiguse kohta esitatud põhjendusega. Hageja jääb oma esimese astme kohtus esitatud tõenditele antud hinnangute ja põhjenduste juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
1.novembri 2010 vaheotsus muutmata.
Kuna Tartu Maakohtu vaheotsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Maakohtu vaidlustatud otsuse punkti 11 kohaselt tegi maakohus vaheotsuse otsustamaks hageja töölepingulisele suhtele tugineva nõude põhjendatuse üle, s.o vaheotsusega lahendati küsimus, kas hageja nõude aluseks saab olla tööõigussuhe. Vaheotsusega otsustati jätkata menetlust muust tsiviilõiguslikust suhtest tulenevas hageja nõudes kostja vastu. Lähtudes eeltoodust on asjakohatu apellandi väide, et kohus on tuvastanud töösuhte puudumise, kuid ei ole kvalifitseerinud pooltevahelist õigussuhet. Asjaolu, kas ja millisest muust tsiviilõiguslikust suhtes tuleneb hageja nõue, tuvastatakse asja edasise menetluse käigus.
8.Maakohus on õigesti tuvastanud hageja ja kostja vahel tööõigussuhte puudumise 1998 – 2009 ning ükski apellandi väide ei anna alust asuda teisele seisukohale. TLS § 1 kohaselt (kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsioon) on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS §-s 26 on sätestatud töölepingu kohustuslikud tingimused. Ükski apellandi väide ei anna alust asuda seisukohale, et poolte vahel sõlmiti TLS § 1 tunnustele vastav leping. Hageja väite kohaselt tõendab töölepingu sõlmimist poolte vahel 1998. aastal see, et ta valiti KÜ üldkoosoleku poolt XXX jaks. Selle väite osas on õige maakohtu seisukoht, et kuna puudub igasugune viide selle kohta, et üldkoosolekul oleks otsustatud sõlmida hagejaga tööleping, siis ei saa ainuüksi üldkoosoleku otsusele tuginedes väita, et hagejaga oli sõlmitud tööleping. Pigem on üldkoosolekul otsustatud sõlmida hagejaga leping XXX misteenuse osutamiseks. Kuna korteriühistu tellis hagejalt XXX misteenust, siis pidigi hageja täitma kõiki neid ülesandeid, mida tavaliselt täitis XXX ja, s.o koostama vastavat dokumentatsiooni nii ühistu liikmetele kui ka maksu- ja tolliametile jms, kuid viidatud tegevuse tõttu ei muutunud pooltevaheline suhe töösuhteks. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et 27.04.2008 koostatud akt KÜ Kaagvere 6 XXX mise kontrollimise kohta perioodil 1998 september kuni 01.03.2008 ei tõenda seda, et hageja allus kostja kui tööandja kontrollile. Aktis on viidatud üldisele kohustusele XXX mise korraldamisel ning märgitud, et XXX mist ei ole peetud ettenähtud korras. Kuna XXX mise korraldamine on juhatuse kohustus, on tegemist etteheitega eelkõige juhatusele, mitte aga konkreetselt hagejale. Ühistu põhikirja p-i 5.12 kohaselt kontrollivad ühistu XXX mise ja aruandluse õigust seaduses sätestatud korras revident ja teised kontrollorganid. Vastavalt KÜS § 1 lg-le 2 ja MTÜS § 34 lg-le 1 on üldkoosolekul õigus määrata teiste organite tegevuse üle järelevalve teostamiseks revidente ja kontrolle. XXX ja ei ole juriidilise isiku organ ning revisjonikomisjoni poolt kostja XXX mise revideerimist ei saa pidada hageja kontrollimiseks töösuhte raames. Samuti ei tähenda hageja poolt iga-aastaste aruannete esitamine kontrolli töösuhte järgi, selline tegevus on hõlmatud XXX misteenuse osutamisega. Töösuhte olemasolu poolte vahel ei tõenda 25.05.2005 üldkoosoleku protokoll, mille p 1 kohaselt (TVK toimik tl 71) rahalist seisu ei arutatud, kuna puudus XXX ja. Ka XXX misteenuse osutamine ei välista teenuse osutaja poolset informatsiooni esitamist rahalise seisu kohta.
9.Apellandi väidete kohaselt tööandja varustas hagejat tööga, hageja allus tööandja juhtimisele ja kontrollile XXX mise tööülesande täitmisel. Maakohus on apellandi väidele vaidlustatud otsuses vastanud, ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid.
Õige on maakohtu seiskoht, et pooltevahelise töösuhte puudumist kinnitab ka hageja enda käitumine ning temapoolsed väited. Tartu Maakohtu otsusest nr 2-09-2320 nähtub, et hageja enda väite kohaselt korraldas ta korteriühistu makseid majades Kaagvere 5, 6, 7, palka ta ei saanud, teda ei ole korteriühistus Kaagvere 6 kunagi tööle võetud XXX jana, puudub ametijuhend ja tal ei ole materiaalse vastutuse kohustust korteriühistu rahaliste vahendite eest, sama kinnitas hageja ka 09.03.2009 kostjale saadetud avalduses. 20.03.2008 e-kirjas on hageja palunud end mitte nimetada XXX jaks, ta on trükkinud ainult üüriarvestuslehti ja viinud panka raha, mis on talle toodud. Vastuses XXX mise kontrollimise aktile teatas hageja, et ta ei ole võtnud endale kostja XXX ja kohustusi ning seoses sellega ei ole ta XXX mist pidanud seaduses ettenähtud korras. Hageja väitel maksti talle viimati palka 2002 ning puhkust ei ole kordagi antud, samas aga on ta töövaidluskomisjoni pöördunud alles 2009. Samuti ei ole hageja ise endale palka ega sellelt riigile tasumisele kuuluvaid makse arvestanud ega maksnud, mis oleks olnud tema kui XXX ja õigus ja kohustus juhul, kui tegemist oleks olnud töösuhtega. Apellandi poolt apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tal ei olnud õigust ilma juhatuse nõusolekuta või loata endale palka maksta, viitab sellele, et poolte vahel ei olnud kokkulepet töötasu maksmise kohta ning kinnitab seega töösuhte puudumist. Asjaolu, et hageja väidetavalt ostis vajalikud töövahendid kostja arvel ei kinnita poolte vahel töösuhte olemasolu. Ka näiteks käsunduslepingu puhul võib käsundiandja ise muretseda käsundi täitmiseks vajalikud vahendid.
10.Maakohus on õigesti hinnanud L.N. i selgitust revidendile (TVK toimik tl 43) ning M.V. 17.11.2009 ja 18.11.2009 kirjalikke õiendeid kui dokumentaalseid tõendeid TsMS § 272 mõttes ning apellandi vastupidine väide on alusetu. Samuti on maakohus õigesti hinnanud tõenditena KÜ Mõra ja KÜ Kaagvere 7 teatisi.
11.Kõigest eeltoodus lähtudes on õige maakohtu seisukoht, et poolte vahel 1998 septembris suuliselt sõlmitud leping ei olnud sõlmitud tööõigussuhtes ning tegemist ei olnud töölepinguga.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.