lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-35449/13

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-35449/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2009
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
11 148
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult

19.06.09 Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei

teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-06-35449

Tsiviilasi

MC(XXX) hagi OÜ B, OÜ B, RL, TÕ ja VM vastu kahju hüvitamiseks 416729,02 krooni

Hind Menetlusosalised ja

Hageja MC(XXX), esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste

nende esindajad

Kostjad: OÜ B (XXX, XXX), esindaja Anti P OÜ B (XXX, XXX), esindaja Merike L RL(XXX, XXX), esindaja Anti P TÕ(XXX, XXX), esindaja Raul K

VM(XXX, XXX)

Kohtuistungi aeg, koht,

13.05.2009, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Hageja esindaja vandeadvokaat Kaido U VM OÜ B ja RL esindaja Anti P OÜ B esindaja Merike L

osalenud isikud

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt B MCkasuks kahju hüvitamiseks 193455,73 krooni.
3.Välja mõista OÜ-lt B MCkasuks kahju hüvitamiseks 223273,29 krooni.
4.Jätta rahuldamata MChagi VMvastu kahju hüvitamiseks solidaarselt OÜ-ga B 34579,88 krooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Jätta rahuldamata MChagi RL vastu kahju hüvitamiseks solidaarselt OÜ-ga B 223273,29 krooni.
6.Jätta rahuldamata MChagi TÕvastu solidaarselt OÜ-ga B 158875,85 krooni.
7.Jätta MCmenetluskulud nõudes OÜ B vastu vastavalt OÜ B kanda.
8.Jätta MCmenetluskulud nõudes OÜ B vastu vastavalt OÜ B kanda.
9.Jätta RL, VM ja TÕ menetluskulud MC kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse

I HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

1.29.01.2003.a. teostati AS-is B (AS B ) ja AS-is B H ning 25.11.2003.a. OÜ-s B LK, OÜ-s B K ja OÜ-s B KK(edaspidi kõik äriühingud koos nimetatud "B -kontserni ettevõtted") politseireidid, mille käigus tuvastati äriühingute kasutuses olnud tarkvaraprogrammid. Kriminaalmenetlus nende suhtes on lõpetatud. Päras politseid korraldatud reide on B -kontserni ettevõtete seas toimunud järgmised ümberkorr ed: B AS kujundati 16.08.2004.a. ümber OÜ-ks B, B K OÜ ühines 16.08.2004.a. OÜ-ga B, AS B H kujundati 10.09.2003.a. ümber OÜ-ks B, B LK OÜ ühines 02.08.2004.a. OÜ-ga B, B KKOÜ ühines 16.08.2004.a. OÜ-ga B, OÜ B ühendas 31.07.2006.a. endaga OÜ B ning 10.08.2006.a. muutis oma nimeks OÜ B. ÄS § 391 lg 4 alusel on AS-i B ja OÜ B K õigusjärglaseks OÜ B ning AS-i B H , OÜ B LK ja OÜ B KK õigusjärglaseks OÜ B, kellele on äriühingute ühinemise tulemusena üle läinud ka vastavate äriühingute õigused ning kohustused. Eeltoodu tõttu esitab hageja hagi OÜ B ja OÜ B vastu. Hageja arvates vastutavad hageja ees ka VÕS § 137 lg 1 alusel B -kontserni kuulunud ettevõtete tolleaegsed juhatuse liikmed. Õigusrikkumiste toimepanemise ajal juhtisid B -kontserni ettevõtteid järgmised isikud: RL oli B AS (AS B ) juhataja ajavahemikul 03.08.2001.a. kuni 31.07.2006.a. ja OÜ B K juhataja ajavahemikul 29.09.2000.a. kuni 16.08.2004.a. TÕ oli AS B H juhataja ajavahemikul 23.08.2001.a. kuni 10.06.2003.a., VM oli OÜ B KK juhatajaajavahemikul 17.10.2002.a. kuni 16.08.2004.a. ja OÜ B LK juhataja ajavahemikul 26.09.2003.a. kuni 02.08.2004.a. Nimetatud isikud juhtisid äriühinguid ainuisikuliselt ning olid seetõttu vastutavad äriühingu õiguspärase tegevuse tagamise eest. Äriühingute juhatajad ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt vastavalt ÄS § 306. Nendepoolse kohustuste täitmata jätmise tõttu (nt. äriühingu majandustegevuse mitteõiguspärane korraldamine, sh kulutuste tegemata jätmine IT valdkonnas ning vastava kontrolli mitteteostamine võimalike õigusrikkumiste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks) ning otseste korr te alusel pandi toime ka tuvastatud õigusrikkumised. Märgitud isikud vastutavad solidaarselt hagejale tekitatud kahju eest koos äriühingutega. Juhatuse liikmed ei tohi anda korr i õigusrikkumise toimepanemiseks, nad pidid tagama, et äriühingud kasutaks vaid legaalseid programme. Nad on jätnud täitmata AÕS § 56 lg 1 tuleneva kohustuse keelata on kasutada koopiat autori loata. Millest tuleb kohustus hankida vastava luba enne teose kasutamisele võtmist või kasutamisele lubamist. Selleks tuleb teha vastavad toiminud hankida load/litsentsid. Tegevus saab olla vaid teadlik nagu tegevusetus loa hankimata jätmisel. Seda kohustust ei ole juhatuse liikmed täitnud. Nõuetekohasel käitumisel ei oleks tekkinud kahju (III kd lk 789).

Kõik kostjad on toime pannud hageja autoriõiguse rikkumise. Arvutiprogrammi puhul on tegemist teosega (AutÕS § 4 lg 3 p 3). Kriminaalmenetluse käigus tuvastatud, et B -kontserni ettevõtetel puudus õigus käesolevas hagiav es nimetatud arvutiprogrammide kasutamiseks.

2.AS B (õigusjärglane OÜ B - kostja 1) Põhja Politseiprefektuur on seoses tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tuvastamisega AS-is B (B AS) teostanud alljärgnevaid menetlustoiminguid: 29.01.2003.a. teostas Tallinna Politseiprefektuur arvutite vaatluse AS B tegevuskohas Tatari 12 Tallinn. Vaatluse käigus tuvastati AS B kasutuses olnud arvutid (kokku 9 arvutit) ning nendes asunud tarkvaraprogrammid ja 17.03.2003.a. toimunud vaatluse raames tuvastati AS B poolt politseile esitatud materjalid ja dokumendid tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tõendamiseks. Lisaks sellele esitas AS B peale 17.03.2003.a. toimunud vaatlust õiguste omajate esindajale täiendavaid materjale tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tõendamiseks ning AS B H arve nr 13 (dateeritud 17.01.2003.a.). MC esitas 31.08.2004.a. Põhja Politseiprefektuurile oma kirjaliku arvamuse tarkvaraprogrammide kasutusõiguse olemasolu/puudumise kohta. Selliselt tuvastati kriminaalmenetluse käigus, et AS B kasutas ilma Microsoft Corp. loata oma arvutites alljärgnevaid tarkvaraprogramme: Microsoft Windows 98 SE 2 eks. Microsoft Windows 98 1 eks. Microsoft Windows ME 1 eks. Microsoft Office 2000 Pro 3 eks. AS B kasutas arvuteid ning nendes olevaid arvutiprogramme oma igapäevases töös/majandustegevuses. Õiguste omaja ei luba ühelgi isikul kasutada oma tarkvaraprogramme ilma vastava õigusliku aluseta (õiguste omaja poolt antud loata). Õiguste omaja poolt antud luba teose kasutamiseks sätestab ka teose kasutamise ulatuse ja sellega seotud piirangud. Ilma vastava loata või õiguseta on tarkvaraprogrammide kasutamine ükskõik millisel viisil keelatud.
3.AS B H (õigusjärglane OÜ B - kostja 2) Põhja Politseiprefektuur on seoses tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tuvastamisega AS-is B H teostanud alljärgnevaid menetlustoiminguid. 29.01.2003.a. teostas Tallinna Politseiprefektuur arvutite vaatluse AS B H tegevuskohas Tatari 12 Tallinn. Vaatluse käigus tuvastati AS B H kasutuses olnud arvutid (kokku 18 arvutit) ning nendes asunud tarkvaraprogrammid, 17.03.2003.a. ja 02.04.2003.a. toimunud vaatluste raames tuvastati AS B H poolt politseile esitatud materjalid ja dokumendid tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tõendamiseks. MC esitas 31.08.2004.a. Põhja Politseiprefektuurile oma kirjaliku arvamuse tarkvaraprogrammide kasutusõiguse olemasolu/puudumise kohta. Selliselt tuvastati kriminaalmenetluse käigus, et AS B H kasutas ilma Microsoft Corp. loata oma arvutites alljärgnevaid tarkvaraprogramme: Microsoft Windows 95 1 eks. Microsoft Windows 98 SE 7 eks. Microsoft Windows 98 1 eks. Microsoft Works 4.5 for Win 95 1 eks. Microsoft Office 95 1 eks. Microsoft Office 97 Standard 1 eks, Microsoft Office 2000 Pro 10 eks. AS B H kasutas arvuteid ning nendes olevaid arvutiprogramme oma igapäevases töös/majandustegevuses. Õiguste omaja ei luba ühelgi isikul kasutada oma tarkvaraprogramme ilma vastava õigusliku aluseta. Õiguste omaja poolt antud luba teose kasutamiseks sätestab ka teose kasutamise ulatuse ja sellega seotud piirangud. Ilma vastava loata või õiguseta on tarkvaraprogrammide kasutamine ükskõik millisel viisil keelatud.
4.B LK OÜ (õigusjärglane OÜ B- kostja 2) Põhja Politseiprefektuur on seoses tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tuvastamisega B LK OÜ-s teostanud alljärgnevaid menetlustoiminguid. 25.11.2003.a. teostas Tallinna Politseiprefektuur arvutite vaatluse OÜ B LK tegevuskohas XXXTallinn. Vaatluse käigus tuvastati OÜ B LK kasutuses olnud arvutid (kokku 13 arvutit) ning nendes asunud tarkvaraprogrammid. 09.12.2003.a. toimunud vaatluse raames tuvastati OÜ B LK poolt politseile esitatud materjalid ja dokumendid tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tõendamiseks. Microsoft Corp. esitas 31.08.2004.a. Põhja Politseiprefektuurile oma kirjaliku arvamuse tarkvaraprogrammide kasutusõiguse olemasolu/puudumise kohta. Selliselt tuvastati kriminaalmenetluse käigus, et OÜ B LK kasutas ilma Microsoft Corp. loata oma arvutites alljärgnevaid tarkvaraprogramme: Microsoft Office XPSBE 1 eks. Microsoft Windows NT 4.0 1 eks. Server OÜ B LK kasutas arvuteid ning nendes olevaid arvutiprogramme oma igapäevases töös/majandustegevuses. Õiguste omaja ei luba ühelgi isikul kasutada oma tarkvaraprogramme ilma vastava õigusliku aluseta. Õiguste omaja poolt antud luba teose kasutamiseks sätestab ka teose kasutamise ulatuse ja sellega seotud piirangud. Ilma vastava loata või õiguseta on tarkvaraprogrammide kasutamine ükskõik millisel viisil keelatud.
5.B KKOÜ (õigusjärglane OÜ B- kostja 2) Põhja Politseiprefektuur on seoses tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tuvastamisega B KKOÜ-s teostanud alljärgnevaid menetlustoiminguid: 25.11.2003.a. teostas Tallinna Politseiprefektuur arvutite vaatluse OÜ B KK tegevuskohas XXXTallinn. Vaatluse käigus tuvastati AS B KK kasutuses olnud arvutid (kokku 14 arvutit) ning nendes asunud tarkvaraprogrammid; 03.12.2003.a. toimunud vaatluse raames tuvastati OÜ B KK poolt politseile esitatud materjalid ja dokumendid tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tõendamiseks. MCesitas 31.08.2004.a. Põhja Politseiprefektuurile oma kirjaliku arvamuse tarkvaraprogrammide kasutusõiguse olemasolu/puudumise kohta. Selliselt tuvastati kriminaalmenetluse käigus, et OÜ B KK kasutas ilma MCloata oma arvutites alljärgnevaid tarkvaraprogramme: FoxPro/LAN 2.0 - 1 eks. Neid arvuteid kasutati ja neid olevaid arvutiprogramme oma igapäevases töös/majandustegevuses. Õiguste omaja ei luba ühelgi isikul kasutada oma tarkvaraprogramme ilma vastava õigusliku aluseta. Õiguste omaja poolt antud luba teose kasutamiseks sätestab ka teose kasutamise ulatuse ja sellega seotud piirangud. Ilma vastava loata või õiguseta on tarkvaraprogrammide kasutamine ükskõik millisel viisil keelatud.
6.B K OÜ (õigusjärglane OÜ B – kostja 1) Põhja Politseiprefektuur on seoses tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tuvastamisega B K OÜ-s teostanud alljärgnevaid menetlustoiminguid. 25.11.2003.a. teostas Tallinna Politseiprefektuur arvutite vaatluse OÜ B Ki tegevuskohas XXX Tallinn. Vaatluse käigus tuvastati OÜ B Ki kasutuses olnud arvutid (kokku 16 arvutit) ning nendes asunud tarkvaraprogrammid; 04.12.2003.a., 16.12.2003.a., 19.12.2003.a., 07.01.2004.a., 21.01.2004.a. ja 26.01.2004.a. toimunud vaatluste raames tuvastati OÜ B Ki poolt politseile esitatud materjalid ja dokumendid tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tõendamiseks. Microsoft Corp. esitas 31.08.2004.a. Põhja Politseiprefektuurile oma kirjaliku arvamuse tarkvaraprogrammide kasutusõiguse olemasolu/puudumise kohta. Selliselt tuvastati kriminaalmenetluse käigus, et B K OÜ kasutas ilma Microsoft Corp. loata oma arvutites alljärgnevaid tarkvaraprogramme: Microsoft Windows 95 2 eks. Microsoft Windows 98 SE 11 eks.

Microsoft Windows 2000 Pro 1 eks. Microsoft Office 97 Pro 1 eks. Microsoft Office 2000 4 eks. Microsoft Office 2000 Pro 8 eks. Microsoft Office XP SBE 1 eks. Microsoft Access 2002 1 eks. Microsoft Windows NT 4.0 1 eks. Server B K OÜ kasutas arvuteid ning nendes olevaid arvutiprogramme oma igapäevases töös/majandustegevuses. Õiguste omaja ei luba ühelgi isikul kasutada oma tarkvaraprogramme ilma vastava õigusliku aluseta. Õiguste omaja poolt antud luba teose kasutamiseks sätestab ka teose kasutamise ulatuse ja sellega seotud piirangud. Ilma vastava loata või õiguseta on tarkvaraprogrammide kasutamine ükskõik millisel viisil keelatud. Hageja leiab, et kostjatel on tekkinud tema ees VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel kahju hüvitamise kohustus. Hüvitamisele kuulub VÕS § 128 järgi varaline kahju.

7.Kahjuhüvitise suurus Tarkvaraprogrammi ostmisel omandatakse õigus (luba) programmi kasutamiseks litsentsilepingus märgitud tingimustel. Seega on tarkvaraprogrammi puhul tema harilikuks väärtuseks tarkvaraprogrammi müügihind. Kahjude arvutamisel on aluseks võetud ebaseaduslikult kasutatud tarkvaraprogrammide harilik väärtus õigusrikkumise toimepanemise ajal ehk tasu suurus, mida õigusrikkuja oleks pidanud maksma vastava loa/õiguse saamiseks. Hüvitise suuruse määramise aluseks on võetud tarkvaraprogrammide maaletooja/hulgimüüja TVG Eesti OÜ 03.01.2003.a. ja 05.11.2003.a. kehtestatud soovituslik hinnakiri. Tarkvaraprogrammide õiguste omajad ei levita üldjuhul oma tarkvaraprogramme Eesti Vabariigis otse, vaid teevad seda läbi maaletooja/hulgimüüja ettevõtete. Maaletoojad/hulgimüüjad omakorda levitavad tarkvaraprogramme edasimüüjatele, kellelt ostab toote lõpuks ka programmi lõppkasutaja. TVG Eesti OÜ on Eesti Vabariigis üks peamistest tarkvara maaletoojatest/hulgimüüjatest. Selleks, et tagada Eesti Vabariigis tarkvaraprogrammide võimalikult ühtlane hind lõppkasutajatele, fikseerivad maaletoojad/hulgimüüjad tarkvaratootjate nõudmisel edasimüüjatele mõnikord soovitusliku jaemüügi hinna. Kuivõrd nimetatud hinnad on eelkõige soovituslikud, võivad tegelikud jaemüügihinnad sõltuvalt jaemüüjast erineda (kuivõrd kaupluste juurdehindlus on erinev). Soovituslikud hinnad lõpp-kasutajale kajastavad kõige objektiivsemalt tarkvaratoote harilikku väärtust ning neid on seetõttu kasutatud tarkvaraprogrammide väärtuse tuvastamisel juba aastaid. Sellist põhimõtet kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel kajastab ka 01.01.2006.a. jõustunud VÕS § 127 lg 6, mis lisati seadusesse eesmärgiga ühtlustada Eesti seaduseid rahvusvahelises õiguses kinnistunud põhimõtete ja õiguspraktikaga kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel autoriõiguste rikkumise asjades. 7.1 Kahjuhüvitis AS B osas Vastavalt TVG Eesti OÜ 03.01.2003.a. kehtestatud hinnakirjale (kehtis ka 29.01.2003.a.) oli AS B poolt loata kasutatud programmidel järgmine soovituslik tarbijahind (ilma käibemaksuta): Microsoft Windows 98 SE (kuivõrd Microsoft Windows 98 SE nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Windows ME) - 3.448,85 krooni, kokku seega 2 x 3.448,85 = 6.897.70 krooni, Microsoft Windows 98 (kuivõrd Microsoft Windows 98 nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi

uuem versioon Microsoft Windows ME) - 3.448.85 krooni, Microsoft Windows ME - 3.448,85 krooni, Microsoft Office 2000 Pro (kuivõrd Microsoft Office 2000 Pro nimelist programmi Õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks voetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Office XP Pro) - 10.889,99 krooni, kokku seega 3 x 10889,99 = 32.669.97 krooni. Kokku on seega AS B ja äriühingu juhataja RLtekitanud hagejale ülalnimetatud arvutiprogrammide ebaseadusliku kasutamisega kokku kahju summas 46.465,37 krooni (summa ilma käibemaksuta). 7.2 Kahjuhüvitis AS B H osas Vastavalt TVG Eesti OÜ 03.01.2003.a. kehtestatud hinnakirjale (kehtis ka 29.01.2003.a.) oli AS B H poolt loata kasutatud programmidel järgmine soovituslik tarbijahind (ilma käibemaksuta): Microsoft Windows 95 (kuivõrd Microsoft Windows 95 nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Windows ME)- 3.448.85 krooni, Microsoft Windows 98 SE (kuivõrd Microsoft Windows 98 SE nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Windows ME) - 3.448,85 krooni, kokku seega 7 x 3.448,85 = 24.141.95 krooni, Microsoft Windows 98 (kuivõrd Microsoft Windows 98 nimelist programmi Õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Windows ME) - 3.448.85 krooni, Microsoft Works 4.5 for Win 95 (kuivõrd Microsoft Works 4.5 for Win 95 nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Works 6.0) - 794.28 krooni, Microsoft Office 95 (kuivõrd Microsoft Office 95 nimelist programmi Õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Office XP) -9.071.51 krooni, Microsoft Office 97 Std (kuivõrd Microsoft Office 97 Std nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Office XP) -9.071.51 krooni: Microsoft Office 2000 Pro (kuivõrd Microsoft Office 2000 Pro nimelist programmi Õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Office XP Pro) - 10.889,99 krooni, kokku seega 10 x 10889,99 = 108.898.90 krooni. Kokku on seega AS B H ja äriühingu juhataja TÕtekitanud hagejale ülalnimetatud arvutiprogrammide ebaseadusliku kasutamisega kokku kahju summas 158.875,85 krooni (summa ilma käibemaksuta). 7.3 Kahjuhüvitis OÜ B LK osas Vastavalt TVG Eesti OÜ 05.11.2003.a. kehtestatud hinnakirjale (kehtis ka 25.11.2003.a.) oli B LK OÜ poolt loata kasutatud programmidel järgmine soovituslik tarbijahind (ilma käibemaksuta): Microsoft Office XP SBE (OEM) - 4.135.40 krooni, Microsoft Windows NT 4.0 Server (kuivõrd Microsoft NT 4.0 Server nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Windows 2000 Server koos 10 CAL-iga,

millele lisati veel 5 CAL-i hind, kuivõrd äriühingus kasutati 13 arvutit) - 17.822,08 + 2.807,07 = 20.629.15 krooni. Kokku on seega AS B LK ja äriühingu juhataja VM tekitanud Microsoft Corp.-ile ülalnimetatud arvutiprogrammide ebaseadusliku kasutamisega kokku kahju summas 24.764,55 krooni (summa ilma käibemaksuta). 7.4 Kahjuhüvitis B KKe OÜ osas Vastavalt TVG Eesti OÜ 05.11.2003.a. kehtestatud hinnakirjale (kehtis ka 25.11.2003.a.) oli B KKe OÜ poolt loata kasutatud programmidel järgmine soovituslik tarbijahind (ilma käibemaksuta): Fox Pro/LAN 2.0 (kuivõrd Fox Pro/LAN 2.0 nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestusealuseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Visual FoxPro 8.0) 9.815.33 krooni. Kokku on seega AS B KKja äriühingu juhataja VMtekitanud hagejale ülalnimetatud arvutiprogrammide ebaseadusliku kasutamisega kokku kahju summas 9.815,33 krooni (summa ilma käibemaksuta). 7.5 Kahjuhüvitis B K OÜ osas Vastavalt TVG Eesti OÜ 05.11.2003.a. kehtestatud hinnakirjale (kehtis ka 25.11.2003.a.) oli B K OÜ poolt loata kasutatud programmidel järgmine soovituslik tarbijahind (ilma käibemaksuta): Microsoft Windows 95 (kuivõrd Microsoft Windows 95 nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Windows XP HE) - 3.296,90 krooni, kokku seega 2 x 3296,90 = 6.593.80 krooni, Microsoft Windows 98 SE (kuivõrd Microsoft Windows 98 SE nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Windows XP HE) - 3.296,90 krooni, kokku seega 11 x 3296,90 = 36.265.90 krooni, Microsoft Windows 2000 Pro (kuivõrd Microsoft Windows 2000 Pro nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Windows XP Pro) - 4.898.25 krooni, Microsoft Office 97 Pro (kuivõrd Microsoft Office 97 Pro nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Office XP Pro) - 7.950.23 krooni, Microsoft Office 2000 (kuivõrd Microsoft Office 2000 nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Office XP) - 6.593,80 krooni, kokku seega 4 x 6593,80 = 26.375.20 krooni, Microsoft Office 2000 Pro (kuivõrd Microsoft Office 2000 Pro nimelist programmi Õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Office XP Pro) - 7.950,23 krooni, kokku seega 8 x 7950,23 -63.601.84 krooni: Microsoft Office XP SBE (kuivõrd Microsoft Office XP SBE nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Office 2003 SB) - 6.989.42 krooni, Microsoft Access 2002 - 3.504.13 krooni,

Microsoft Windows NT 4.0 Server (kuivõrd Microsoft NT 4.0 Server nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Windows 2000 Server koos 10 CAL-iga, millele on lisatud veel 5 CAL-i hind, kuivõrd äriühingus kasutati 16 arvutit) 17.822,08 + 2.807,07 = 20.629.15 krooni. Kokku on seega AS B K ja äriühingu juhataja RL tekitanud hagejale ülalnimetatud arvutiprogrammide ebaseadusliku kasutamisega kokku kahju summas 176.807,92 krooni (summa ilma käibemaksuta). 7.6 Kahjuhüvitis OÜ B ja RL osas Eelpoolnimetatud õigusjärglust arvestades on OÜ B ja RL tekitanud hagejale kahju kokku summas 223.273,29 krooni. 7.7 Kahjuhüvitis OÜ B ja TÕ osas Eelpoolnimetatud õigusjärglust arvestades on OÜ B ja TÕ tekitanud hagejale kahju kokku summas 158.875.85 krooni.

7.8.Kahjuhüvitis OÜ B ja VM osas Eelpoolnimetatud õigusjärglust arvestades on OÜ B ja VM tekitanud hagejale kahju kokku summas 34.579,88 krooni.
8.Kostjad vabatahtlikult kahju ei hüvita, mistõttu palub kostjatelt kahju hüvitise välja mõista järgmiselt: OÜ-lt B ja RL solidaarselt arvutiprogrammide ebaseadusliku kasutamise eest kasuks summas 223.273,29; OÜ-lt B ja Toomas Õ 'lt solidaarselt välja kahjuhüvitis arvutiprogrammide ebaseadusliku kasutamise eest 158.875,85 krooni; OÜ-lt B ja VMalt solidaarselt välja kahjuhüvitis arvutiprogrammide ebaseadusliku kasutamise 34.579,88 krooni. Kohtukulud palub jätta kostjate kanda.
9.Tõendid: TVG Eesti OÜ 06.11.2006.a. õiendid, koopia Microsoft Corp. registreerimistunnistusest koos tõlkega, päring Põhja Politseiprefektuurile (19.04.2005.a.) ja prefektuuri vastus (22.04.2005.a.), koopia Microsoft Corp. ja Symantec Corp 31.08.2004.a. arvamusest AS B tarkvarakasutuse osas, B AS kiri koos dokumentide koopiatega, Vaatlusprotokolli koopia 17.03.2003.a.(AS B ), Vaatlusprotokolli koopia 29.01.2003.a. (AS B ), koopia Microsoft Corp. ja Symantec Corp 31.08.2004.a. arvamusest OÜ B tarkvarakasutuse osas, Vaatlusprotokolli koopia 02.04.2006.a. (AS B H e), Vaatlusprotokolli koopia 17.03.2003.a. (AS B H e), Vaatlusprotokolli koopia 29.01.2003.a. (AS B H e), 12)koopia Microsoft Corp. ja Symantec Corp 31.08.2004.a. arvamusest OÜ B LK tarkvarakasutuse osas, Vaatlusprotokolli koopia 09.12.2003.a. (OÜ B LK), Vaatlusprotokolli koopia 25.11.2003.a. (OÜ B LK),

15)koopia Microsoft Corp. ja Symantec Corp 31.08.2004.a. arvamusest OÜ B KKtarkvarakasutuse osas, Vaatlusprotokolli koopia 25.11.2003 .a. (OÜ B KK), Vaatlusprotokolli koopia 03.11.2003 .a. (OÜ B KK), koopia Microsoft Corp. ja Symantec Corp 31.08.2004.a. arvamusest OÜ B KKtarkvarakasutuse osas, Vaatlusprotokolli koopia 26.01.2004,a. (OÜ B K), Vaatlusprotokolli koopia 25.11.2003.a. (OÜ B K), Vaatlusprotokolli koopia 04.12.2003.a. (OÜ B K), Vaatlusprotokolli koopia 16.12.2003.a. (OÜ B K), Vaatlusprotokolli koopia 19.12.2003.a. (OÜ B K), Meeldetuletuskirjad Bele, koopia 06.10.1999.a MCkinnitusest, koopia 06.10.1999.a. kinnituse tõlkest, koopiad nõuete esitamist tõendavatest postikviitungitest, koopia 27.09.2005.a. meeldetuletuskirjast.

10.Hageja ei nõustunud B seiskohtadega (III kd lk 679), Be seisukohtadega (III kd lk 683), R. L vastuväidetega (III kd lk 758).

II KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

11.OÜ B vastuväited (III kd t lk 656, 923). Nõue on põhjendamatult suur. Aluseks ei ole võetud nende tarkvarade need hinnad, mis arvutitest leiti, vaid uuemate versioonide hinnad, mis on kallimad. On võimalik et hagejal seetõttu ei tekkinud kahju kui arvestada vastava tehnoloogia arengu kiirust. Kostja ei ole süüdi, sest töötajad ei teadnudki et tegemist on arvutites tarkvara, mille kohta puuduvad vastavad õigused. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostjal ei ole võimalik tuvastada, kas kontrollitud arvutite näol on tegemist kostja omandis olnud arvutitega või tegemist rendiarvutitega.
12.OÜ B vastuväited (III kd t lk 658) Tallinna Politseiprefektuuri poolt teostatud vaatluse käigus 29.01.2003.a. on tuvastatud, et AS B H (õigusjärglane OÜ B) on kasutanud alljärgnevaid tarkvaraprogramme, samas 17.03.2003.a. on tuvastatud lisatud tõenditega selle kasutamiseks vastav luba või litsents alljärgnevalt: Microsoft Windows 95 - arvuti Hr 4, olemas litsents-kasutusjuhend-audentsussertifikaat, AS STarve nr 01-960424, 17.06.1996.a. arvuti ost, programmi on kasutatud õiguslikel alustel vastavalt 31.08.2004.a. õiguste omaja arvamusele ; arvuti nr 8, olemas litsents-kasutusjuhend, AS STarve nr 01-960360 20.05.1996.a.; arvuti nr 11, olemas litsents-kasutusjühend, arvuti ei olnud bilansis ega kasutatud; arvamuse kohaselt on programmikasutatud õigusliku aluseta.(ei nõustu kahju hüvitamisega, sest ei ole tuvastatud, et see kuulus AS-le B H ). Kahjunõue Microsoft Windows 95 kasutamise eest summas 3448,85 krooni tuleb jätta rahuldamata. Microsoft Windows 98 SE - arvuti nr 2, arvuti valmistatud STpoolt, 29.01.2003.a.tuvastati, et on olemas autentsussertifikaat ja kleebitud korpusele; 17.03.2003.a. tuvastati, et on olemas AS STarve nr 05-300567, 20.02.2003.a. (4 tk.) ja autentsussertifikaat; vastavalt 31.08.2004.a. arvamusele olemas autentsussertifikaat (OEM versioon). Kahju summas 3448,85 krooni ja see tuleb jätta rahuldamata. Arvuti nr 3 - olemas litsentsileping, kasutusjuhend OAK, autentsussertifikaat, AS STarve nr 02002435, 11.10.2000.a. ; arvamuse kohaselt olemas litsents, originaalandmekandja, arve.

Ei nõustu hageja arvamusega, millise kohaselt programmi on kasutatud ilma õigusliku aluseta, sest on esitatud tarkvaraprogrammi legaalsust tõendavad dokumendid (litsentsid, kasutusjuhendid, litsentsi omandamist puudutavad raamatupidamisdokumendid) ja seega ei kuulu hüvitamisele 3448,85 krooni. Arvuti nr 5 - olemas autentsussertifikaat, valmistatud AS STpoolt, programm installeeritud 27.05.2000.a., vaatlusel autentsussertifikaat puudus, kuid 17.03.2003.a. tuvastatud litsentskasutusjuhend, originaalandmekandja, AS STarve nr 05-300566, 20.02.2003.a. (4 tk.); 02.04.2003.a. tuvastatud litsentsileping, kasutusjuhend OAK, autentsussertifikaadi pool nr 00003-023-216-601, AS ST arve nr 01-001316, 30.05.2000.a. 31.08.2004.a. arvamuse kohaselt olemas litsents, originaalpakend, originaalandmekandja. Ei nõustu hageja väitega, millise kohaselt kasutusõigus omandatud peale kontrolli, sest see on omandatud 30.05.2000.a. enne kontrolli teostamist. Kostja ei nõustu hageja väitega, et programmi on kasutatud õigusliku aluseta ning seetõttu palub kostja jätta nõue programmi õigusliku aluseta kasutamise eest 3448,85 krooni hüvitise saamiseks rahuldamata. Arvuti nr 7 - 17.03.2003.a. tuvastatud litsents, kasutusjuhend, AS STarve nr 05300567,20.02.2003.a. (4 tk.); 02.04.2003.a. tuvastatud litsentsileping, kasutusjuhend OAK, autentsussertifikaadi pool, OÜ Tarsen arve nr 59, 17.06.2002.a. 31.08.2004.a. Hageja arvamuse kohaselt on programmi kasutatud õiguslikul alusel, kuna olemas litsents, originaalpakend, originaalandmekandja, autentsussertifikaat OEM versioon. Hageja nõue 3448,85 krooni hüvitise saamiseks põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Arvuti nr 14 - 29.01.2003.a. tuvastatud, et arvuti on valmistatud AS STpoolt, installeeritud 21.11.2002.a. AS ST poolt, ei olnud autentsussertifikaati. 17.03.2003.a. tuvastatud, et olemas kasutusjuhend-autentsustunnistus nr 801312365.02.04.2003.a. tuvastatud AS LBI Arvutisalong Enter arve nr 970253, 25.07.1997.a. Olemas Microsoft Windows 95 kasutusõigus. Tarkvaraprogramm on installeeritud AS ST poolt so firma poolt, kellel pidi olema vastav õigus installeerimiseks, mille olemasolu kostja ka eeldas. Hageja nõue 3448,85 krooni hüvitise saamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd see ei ole põhjendatud. Arvuti nr 16 - 29.01.2003.a. tuvastatud, et nimetatud arvuti on valmistatud AS STpoolt, programm installeeritud 15.11.2002.a.17.03.2003.a. tuvastatud AS STarve nr 05-300567, 20.02.2003.a., olemas kasutusjuhend. 02.04.2003.a. tuvastatud litsentsileping, kasutusjuhend OAK, autentsussertifikaat, OÜ T arve nr 20, 17.01.2002.a. Kostja ei nõustu hageja väitega, et omandas kasutusõiguse pärast kontrolli teostamist, kuivõrd tõenditest nähtub, et AS ST installeeris vastava programmi juba enne kontrolli teostamist. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kasutas programmi õigusliku aluseta ja palub see hüvitise saamise nõue 3448,85 krooni saamiseks jätta rahuldamata Arvuti nr 18 - 29.01.2003.a. tuvastatud, et programm installeeritud 22.11.2002.a. , puudus autentsussertifikaat. 17.03.2003.a. tuvastatud kasutusjuhend-autentsussertifikaat nr 801477 834, 02.04.2003.a. originaalandmekandjat ei leitud. Kostja nõustub, et programmi on kasutatud õigusliku aluseta, kuid ei nõustu hüvitise määraga 3448,85 krooni, kuivõrd arvestuse aluseks on võetud uuema versiooni Microsoft Windows 98 maksumus, mitte Microsoft Windows 98 SE harilik väärtus. Kostja on seisukohal, et tarkvaraprogrammi müügihinnaks ehk harilikuks väärtuseks kahjude arvutamisel saab olla selle harilik väärtus õigusrikkumise toimepanemise ajal so. tasu, mida oleks võinud õiguseomaja saada VÕS § 1037 lg 1, 3 järgi. ja samas lg 3 alusel harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. VÕS § 1038 sätestatud põhimõtete kohaselt on kostja seisukohal, et tal ei ole kohustust hüvitada rikkumise teel saadu harilikku väärtust, kuivõrd ta ei ole rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal, mil ta enda vastu nõude esitamisest teada sai. Hageja on oma nõudes tekitatud kahju hüvitamiseks lähtunud

soovituslikest jaemüügihindadest, mis kehtisid õigusrikkumise toimepanemise ajal 29.01.2003.a. ja aluseks võtnud tarkvaraprogrammi uuema versiooni soovituslikud turuhinnad. Kostja vaidleb sellele vastu, sest aluseks tuleb võtta kahjuhüvitise määramisel tasu, mida oleks rikkuja pidanud maksma, seega tuleks sellise nõude esitamisel aluseks võtta Microsoft Windows 98 SE harilik väärtus. Nõue 3448,85 krooni hüvitise saamiseks rahuldamata. Microsoft Windows 98 - arvuti nr 17, 29.01.2003.a. tuvastatud, et programm installeeritud 07.06.200La, puudus autentsussertifikaat. 17.03.2003.a. tuvastatud, et olemas IK Süsteemid Grupp OÜ arve nr 41, 24.05.2001.a. Kuivõrd autentsussertifikaate ei esitatud on hageja seisukohal, et tarkvaraprogrammi kasutati õigusliku aluseta. Kostja on seisukohal, et kahjuhüvitise määramisel tuleb aluseks võtta kõnealuse programmi tegelik turuhind, mitte hilisema versiooni soovituslik hind. Microsoft Works 4.5 for Win 95 - arvuti nr 13, 29.01.2003.a. tuvastatud, et programm installeeritud 29.07.2002.a. AS ST poolt, autentsussertifikaat arvutil puudus. 17.03.2003.a. esitaja kommentaaride kohaselt ei kasutatud seda programmi. Kostja ei nõustu tasuma hageja poolt nõutud hüvitist 794,28 krooni, kuivõrd kostja ei kasutanud oma töös seda programmi. Samuti ei nõustu selle summaga, sest seda programmi õigusrikkumise ajal enam ametlikult ei levitatud ja on aluseks võtnud uuema versiooni Microsoft Works 6.0 hariliku väärtuse, so. tasu, mida oleks hageja kui õiguse omaja võinud saada, Kostja on seisukohal, et õiguslikult põhjendamata on hagejal väidetavalt tekkinud kahju ja selle suuruse arvestamine. Tuvastamata on põhjuslik seos hageja väidetud kahju ja hageja autoriõiguse väidetava rikkumise vahel ning käsitatud on kahjuna tulu, mida hageja oleks saanud. Kostja on arvamusel, et hageja nõue on põhjendamatu, kuna õigusrikkumise ajal oli välistatud tulu saamine selletõttu, et kõnealust programmi enam ametlikult ei levitatud. Microsoft Office 95 - arvuti nr 8, 29.01.2003.a. tuvastatud, et arvuti on valmistatud Microlink poolt, programm on installeeritud 28.05.1996.a. 17.03.2003.a. esitatud AS ST arve nr 05300560, 19.02.2003.a. 02.04.2003.a. arvamuse kohaselt kasutatud õigusliku aluseta. Hiljem omandas äriühing Office XP Pro. Hageja nõuab kahju hüvitamist uuema versiooni Office XP Pro harilikust väärtusest lähtudes. Kostja ei nõustu hagejaga, kuivõrd ei ole rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud pärast kontrolli teostamist, tulenevalt VÕS § 1038. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et ei ole kohustatud hüvitama rikkumise teel saadu harilikku väärtust. Microsoft Office 97 Standard - arvuti nr 1. 29.01.2003.a. tuvastatud, et programm installeeritud 26.04.1999.a. 17.03.2003.a. esitatud AS STarve nr 01-202554,22.08.2002.a. hageja arvamuse kohaselt kasutatud õigusliku aluseta. Kostja on seisukohal, et kahju hüvitamise aluseks tuleb võtta olemasoleva versiooni Microsoft Office 97 Standard harilik väärtus. Microsoft Office 2000 Pro - arvuti nr 6 - arvuti valmistatud AS ST poolt, programm installeeritud 20.02.2002.a., 17.03.2003.a. esitatud AS ST arve 05-300560, 19.02.2003.a. hageja arvamuse kohaselt omandatud litsents peale kontrolli. Kostja nõustub, et kontrolli teostamise ajal puudus tal kasutusõigus, kuid on seisukohal, et kuivõrd pärast kontrolli teostamist kasutab programmi õiguslikul alusel ei ole ta rikkumise teel saadu ulatuses rikastunud. Samuti ei nõustu kostja hageja seisukohaga, et kahju tuleb hüvitada uuema programmi väärtuse alusel. 17.03.2003.a. esitatud AS ST arve nr 05-300565, 19.02.2003.a.(10 kasutajat). Arvuti nr 11, 29.01.2003.a. tuvastatud, et arvuti valmistatud AS STpoolt, AS STarve esitatud 19.02.2003.a. 02.04.2003.a. tuvastatud, et arvuti ei ole bilansis ja seega ei oie ka B h e arvuti. Hageja arvamuse kohaselt õigus programmi kasutamiseks omandatud peale kontrolli. Kostja on seisukohal, et tal ei ole kohustust tekkinud kahju hüvitada, kuivõrd ei ole kindlaks tehtud kõnealuse arvuti kuuluvus omandiõiguse alusel. Eeltoodust tulenevalt palub kostja seda arvestada

ja on seisukohal, et hageja nõue tekkinud kahju hüvitamiseks tuleb jätta tähelepanuta, kuna ei ole tuvastatud põhjusliku seost hageja väidetud kahju ja hageja autoriõiguse väidetava rikkumise vahel. Arvuti nr 12 - 29.01.2003.a. tuvastatud, et arvuti valmistatud AS ST poolt., programm installeeritud AS STpoolt 10.10.2002.a. 17.03.2003.a. esitatud AS ST arve 19.02.2003.a. (10 kasutajat). Kasutusõigus saadud peale kontrolli. Kostja ei nõustu hageja poolt näidatud kahju aluseks võetud summaga 10 889,99 krooni, rais on selle programmi uuema versiooni väidetav soovituslik hind. Hagile lisatud materjalidest nähtub (vt. AS ST arve nr 05-300560, 19.02.2003.a.), et tarkvaraprogrammi Office XP Pro turuhind oli 5572,03 EEKi, mitte aga hageja poolt märgitud soovituslik hind. Kostja on seisukohal, et hageja poolt märgitud soovituslik hind ei vasta selle tegelikule turuhinnale. Arvutid nr 13, 14, 15, 16, 17, 18 - hageja arvamuse kohaselt on vastav litsents omandatud peale kasutusõiguse teostamist, mistõttu on hageja arvamusel, et programmi on kasutatud õigusliku aluseta. Kostja vaidleb sellele vastu, sest tulenevalt VÕS § 1038 on kostja seisukohal, et tal ei ole kohustust rikkumise teel saadu hariliku väärtus hüvitada, kuivõrd ta ei ole rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal, mil ta sai või pidi teada saama enda vastu nõude esitamisest. Samuti ei nõustu kostja hageja poolt nõutud hüvitisega 10 889,99 krooni ühe tarkvaraprogrammi kohta, kuivõrd märgitud summa on uuema versiooni soovituslik hind, mis ei kajasta Microsoft Office XP Pro harilikku väärtust vähimalgi määral. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hageja nõude tarkvaraprogrammi Microsoft Office XP Pro kasutusõiguse rikkumise tõttu 108 898,90 krooni hüvitise saamiseks rahuldamata. Kahjuhüvitis OÜ B LK osas 09.12.2003.aja 25.11.2003.a. on tuvastatud alljärgnev: Microsoft Office XP SBE (OEM) - arvuti nr 9 - 09.12.2003.a. tuvastatud, et valmistatud KSalong poolt, olemas MS Office 2000 Pro multilitsents. 25.11.2003.a. vaatlusprotokolli materjalidest ei nähtu, et arvutis nr 9 oleks olnud ülal märgitud programm. 09.12.2003.a. on aga arvuti vaatlusel tuvastatud kõnealune programm. Hagile lisatud hageja 31.08.2004.a. arvamuses ei nähtu, et nimetatud programm oleks tuvastatud teistes äriühingu kasutada olnud arvutites. Samas asjale lisatud K-arvutisalongi saateleht-arve nr Ml-3228, 25.03.2002.a. alusel saab järeldada, et kostja kasutas nimetatud programmi õiguslikul alusel. Arvel on märgitud kõnealuse programmi maksumuseks 4483,00 krooni. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et on kasutanud kõnealust programmi õiguslikul alusel, mistõttu palub kostja jätta hageja nõue kahjuhüvitise 4135,40 krooni saamiseks rahuldamata, kuivõrd nõue on põhjendamatu. Microsoft Windows NT 4.0 Server - arvuti nr 13 - 25.11.2003.a. tuvastatud, et programm installeeritud 14.10.1996.a. 09.12.2003.a. esitatud litsentsileping Win NT Server 4,0 (22701023)., olemas MOLP-A litsents nr 7E928099 (30.03.1998.a), 20 kasutajat. 31.08.2004.a.hageja arvamuses on märgitud, et on esitatud litsents, autentsussertifikaat, originaalpakend, originaalandmekandja, kuid esitamata raamatupidamisdokument. Peale tutvumist esitatudmaterjalidega aga leiab hageja, et programmi on kasutatud õigusliku aluseta. Kostja ei nõustu hageja arvamusega, kuivõrd kostja poolt on esitatud tarkvaraprogrammi legaalset kasutamist tõendavad dokumendid (litsents). Arvestades eeltoodud asjaolusid on hageja nõue kahjuhüvitise saamiseks summas 20629,15 krooni põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kahjuhüvitis B KKe OÜ osas.

Fox Pro/LAN 2,0 - arvuti nr 4 - 25.11.2003.a. tuvastatud, et märgitud programmi õiguste valdaja on Fox Holdings, identifitseeriv number XPL203783, installleeritud 17.07.2001.a. 03.12.2003.a. tuvastatud, et seda arvutit ei kasutada alates 1998.a. ja selle originaalandmekandjad kuuluvad lepingulisele IT-spetsialistile Alo Saksale. Märgitud. arvamuse kohaselt ei kuulu tarkvaraprogramm äriühingule. Hageja on seisukohal, et programmi on kasutatud õigusliku aluseta ja võtab kahju hüvitamise aluseks uuema versiooni soovitusliku müügihinna 9815,33 krooni. Arvestades eeltoodud asjaolusid asub kostja seisukohale, et hageja nõue kahjuhüvitise saamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et Fox Holdings kui õiguste omaja on seotud vähimalgi määral Microsoft Corporationiga. Hageja ei ole kunagi teinud kostjale vastavasisulist ettepanekut, mistõttu oli kostjale käesoleva hagi esitamine äärmiselt üllatav. AS B H kasutuses olnud arvutid on valmistatud AS S poolt, viimane poolt on installeeritud ka programmid, sõlmitud on h leping AS S riistvara h leping 1006/2002 tähtajaga kuni 01.10.03 ja lepingu p 3.2.4, 3.2.5., 2.1.2. ja lisa 2 kohaselt teostan riist paig t ja tarkvara installeerimist‚ AS SpinTek, sj operatsioonisüsteeme Windows 98. Windows 95, Office 2000. Office 97, Internet Explorer, Netscape Communicator, Linux, Netware 3.12. Kostja eeldas, et formaalselt on olemas luba, õigus tarkvaraprogrammide kasutamiseks, viimane ei ole juhtinud kostja tähelepanu sellele, et vastavad lube pole. Kostja ei ole rikkunud hageja õigusi ega tekitanud kahju. Kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. Tõend: h leping 1006/2002 koos lisadega (III kd lk 839).

13.RL vastuväited hagile (III kd lk 744). Hagi ei tunnista. Juhalutse liige on äriühingu esindaja, kes vastutab äriühingu ees. Tegemist ei ole olukorraga, kus hageja ei saa oma nõuet rahuldada äriühingu vara arvelt ja hageja peaks nõudma väidetava kahju tekitamist juhatuse liikme poolt äriühingule. Lisaks on oma juhatuse liikme kohustusi täitnud, sõlminud B K ja B arvutite ja programmide hooldamise osas lepingud. Ta ei teadnud midagi sellest, et programmid on litsentsita. Osa arvutistest oli ostetud AS-lt Ej a neid ei kasutatud tegelikult. Tõend: tunnistaja A. H ütlus.
14.VM vastuväited hagile (III kd lk 765). Hagi ei tunnista. Tema arvates on ta täitnud oma juhatuse liikme kohustusi AS KK juhatajana, arvutite hooldamise kohta oli leping 22.04.99 POÜ-ga, lisaks ei teadnud ta midagi et arvutites olevad programmid olid litsentsita. Alustas tegevusjuhi tööd 2002.a. maist. Kus olid juba arvutid kasutusel, tööle asudes puudus teave, kuidas arvutid saadi ja kas neil oli vastava nõuetekohane tarkvara. Kulud palub jätta hageja kanda. Tõend: h leping nr 38 OÜ-ga P
15.TÕ vastuväited hagile (III kd lk 778). Hagi ei tunnista. Kostja oli tollase B H juhataja, sellel ajal oli AS-ga ST sõlmitud h lepingud arvutite ja tarkvarah e kohta, arvutid olid omandatud seaduslikult. Kostja oli piisavalt hoolas ega ole võtnud äriühingule riske. Ei ole äriühinguga seotud pärast 2003.a. juulit.

III KOTHU PÕHJENDUSED

16.29.01.2003.a. teostati AS-is B (AS B ) ja AS-is B H ning 25.11.2003.a. OÜ-s B LK, OÜ-s B K ja OÜ-s B KK(edaspidi kõik äriühingud koos nimetatud "B -kontserni ettevõtted") politseireidid, mille käigus tuvastati äriühingute kasutuses olnud tarkvaraprogrammid. Päras politsei korraldatud reide on B -kontserni ettevõtete seas toimunud järgmised ümberkorr ed: B AS kujundati 16.08.2004.a. ümber OÜ-ks B, B K OÜ ühines 16.08.2004.a. OÜ-ga B, AS B H kujundati 10.09.2003.a. ümber OÜ-ks B, B LK OÜ ühines 02.08.2004.a. OÜ-ga B, B KKOÜ ühines 16.08.2004.a. OÜ-ga B, OÜ B ühendas 31.07.2006.a. endaga OÜ B ning 10.08.2006.a. muutis oma nimeks OÜ B. Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudus, seega on need asjaolud tõendamist leidnud. Vaidlus puudus selles, et AS-i B ja OÜ B K õigusjärglaseks OÜ B (kostja 1) ning AS-i B H , OÜ B LK ja OÜ B KK õigusjärglaseks on OÜ B (kostja 2). Ka selles puudus vaidlus, et ÄS § 391 lg 4 alusel on õigusjärglastele üle läinud äriühingute ühinemise tulemusena vastavate äriühingute õigused ning kohustused, seega lähevad üle ka kahju tekitamisest tulenevad kohustused.
17.AutÕS § 4 lg 3 p 3 alusel on arvutiprogrammid teoseks, millele tekib autoriõigus ja kaitse laieneb mistahes arvutiprogrammi väljendusvormile. AutÕS § 13 lg 1 kohaselt kuulub ainult teose autorile õigus igal moel oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ning saada tulu oma teose sellisest kasutamisest. AutÕS § 46 lg 1 sätestab, et teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata kui autori poolt oma varalise õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa(litsentsi) alusel, va seaduse IV paetükis ettenähtud juhud. Seega loa/litsentsi puudumisel, puudub arvutiprogrammi kasutajal õiguse selle kasutamiseks, § 47 alusel võib teose kasutamiseks loa saanud isik lubada kolmandal isikul teost kasutada (anda all-litsentsi) ainult autori eelneval nõusolekul. AutÕS § 80.1 lg 1 tähenduses käsitletakse piraatkoopiana teose v I autoriõigustega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis teose, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendi või ilma selleta ning § 85 lg 1 p 2 järgi lähtutakse tsiviilkohtumenetluses koopia käsitlemisel piraatkoopiana autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgitsuste puudumisest.
18.AutÕS 81.2 lg1 p 1 alusel võib autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050) või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või v e rikkumisega
19.Nõue OÜ B (kostja 1) vastu. 19.1 Vaidlus puudus hageja ja kostja B (endise AS B ja OÜ B K õigusjärglane) vahel selles, et 29.01.03 ka 17.03.03 kui tehti vastavad politseireidid kriminaalmenetluse raames, et AS B kasutas ilma MCloata oma arvutites alljärgnevaid tarkvaraprogramme: Microsoft Windows 98 SE 2 eks. Microsoft Windows 98 1 eks. Microsoft Windows ME 1 eks. Microsoft Office 2000 Pro 3 eks. AS B kasutas arvuteid ning nendes olevaid arvutiprogramme oma igapäevases töös/majandustegevuses. 19.2 Vaidlus puudus ka hageja ja B vahel selles, et B K s tuvastas 25.11.03, 04.12.2003.a., 16.12.2003.a., 19.12.2003.a., 07.01.2004.a., 21.01.2004.a. ja 26.01.2004. kriminaalmenetluse raames teostatud vaatluse käigus et viimasel oli kasutusel 16 arvutit ja selles olevad tarkvarad, mida kasutati igapäevases töös/majandustegevuses, olid kasutuses ilma hageja loata järgmiselt:

Microsoft Windows 95 2 eks. Microsoft Windows 98 SE 11 eks. Microsoft Windows 2000 Pro 1 eks. Microsoft Office 97 Pro 1 eks. Microsoft Office 2000 4 eks. Microsoft Office 2000 Pro 8 eks. Microsoft Office XP SBE 1 eks. Microsoft Access 2002 1 eks. Microsoft Windows NT 4.0 1 eks. Server 19.3 Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja 1 õiguseellased on rikkunud hageja autoriõigust, kasutanud loata teost, mis ei ole lubatud vastavalt AutÕS § 13 lg 1 ja § 46 ja eeltoodu alusel on kostja1 õiguseellaste tegu vaadeldav kohustuse rikkumisena. Kostja 1 leidis, et hagejal ei ole tekkinud kahju, millega kohus ei nõustu. Vaidlus puudus selles, et seaduspäraselt käitudes ehk siis kui kostja õiguseeellased oleksid omanud hageja luba ülalmärgitud programmide kasutamiseks, tulnuks nende eest ka vastavalt tasuda. Seega saab rääkida sellest, et hageja saanuks sellest varalist kasu kui kostja oleks oma kohustusi täitnud ja omanud vastavaid litsentse, st nad raha eest ostnud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohustuse rikkumise tulemusel ei ole kostja 1 õiguseellased tasunud vastavate litsentside eest soetades programme ja mille tõttu on hageja varalist õigust rikutud, kuna ei ole selle eest saanud tasu. Kuna kahju on tekitatud AutÕS § 13 lg 1 ja 46 rikkumise tulemusel, siis saab rääkida VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kahju õigusvastasest tekitamisest. Vaidlus puudus sellest, et õiguse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kui kostja 1 õiguseellased oleksid kohustusi täitnud, ei oleks rikutud hageja seadusest tulenevaid õigusi ja hageja saanuks varalist kasu e. temal ei oleks tekkinud kahju. VÕS § 128 järgi on selline varalise kasu saamata jäämine vaadeldava kahjuna. 19.4 TsMS § 233 lg 1 järgi võib kohus võib määrata kahju suuruse siseveendumuse kohaselt. Kuna rikkumine leidis aset 2003.a. ning hageja ei eita seda, et rikkumine võis olla ka va , millist aega ei ole võimalik üheselt hagejal kindlaks teha, siis lähtus hageja eelkõige sellest, milline oleks eeldatav tasu siis, kui kostja 1 õiguseellased oleks soetanud ülalmainitud Microsoft Windows 98 SE 2 tk, Microsoft Windows 98, Microsoft Windows ME ja Microsoft Office 2000 Pro 3 tk legaalselt e. omandanud iga kasutatava programmi kohta loa rikkumise tuvastamise aja seisuga e. 2003. Sellel ajal kui rikkumine aset leidis, ei levitatud enam vaidlusaluseid tarkvarasid, milles vaidlus puudus. Selle tõttu lähtus hageja rikkumise ajal levitatavatest tarkvaradest. Kostja 1 leidis, et selliselt kahju määratlemine on põhjendamatu, ent kostja 1 ei ole ka ümber lükanud ega tõendanud, et märgitud hagetav kahju e. tasu, mida tulnuks maksta kostja õiguseellaste poolt siis, kui vaidlusaluste tarkvarade kohta oleks olnud soetatud luba. Kostja võrdlus sellest, et 2003.a. oli tegemist juba vana programmiga, mille maksumus ei saa selline olla nagu uue versioon maksumus, võib olla iseenesest teatud juhtudel õige, kuid kostja ei ole tõendanud, et vanemate programmide kasutamiseks loa saamiseks tulnuks tasuda vähem kui uuemate versioonide eest. Kahju ei ole alati ajas vähenev, st et õigus või asi, millel ei pruugi enam olla iseenesest turuväärtust, ei tähenda selle õiguse/asja rikkumisel tekkinud kahju olematust – väärtusetust. Käesoleval juhul on kostja 1õigesellased kasutanud tarkvara loata, kuid 2003.a. ei ole enam selliste tarkvarade eest makstavat hinda võimalik kindlaks teha, aga seda asjaolu ei saa tõlgendada kostja 1 kasuks. Kuna 2003.a. ei olnud kostja 1 õiguseellaste poolt kasutusel olnud programmid enam levitamisel, leiab kohus, et hageja arvestus kahju suurusest on põhjendatud. Täpsema kahju suuruse määratlemine on raskendatud ja seega tuleb kohtu arvates lähtuda hageja arvestusest ning kohus määrabki TsMS § 233 lg 1 järgi kahju suuruse kooskõlas programmide maaletooja poolt pakutud hindadega arvestades uute versioonide hindu. Nimetatu ei ole kohtu arvates vastuolus VÕS § 127 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga, et tagada

hagejale võimalikult lähedasem olukord kahjutekitamise eelsele perioodile. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid ega tõendanud kahju väiksemat suurust. 19.5 Hageja poolt kohtule esitaud tarkvara programmide maaletooja TVG Eesti OÜ 03.01.2003.a. kehtestatud hinnakirjale (mis kehtis ka 29.01.2003.a.) oli AS B poolt loata kasutatud programmidel järgmised soovituslikud tarbijahinnad ilma käibemaksuta: Microsoft Windows 98 SE (kuivõrd Microsoft Windows 98 SE nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Windows ME) - 3.448,85 krooni, kokku seega 2 x 3.448,85 = 6.897.70 krooni, Microsoft Windows 98 (kuivõrd Microsoft Windows 98 nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Windows ME) - 3.448.85 krooni: Microsoft Windows ME - 3.448,85 krooni, Microsoft Office 2000 Pro (kuivõrd Microsoft Office 2000 Pro nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks voetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Office XP Pro) - 10.889,99 krooni, kokku seega 3 x 10889,99 = 32.669.97 krooni. Vaidlus puudus selles, et ka B Ki OÜ kasutuses olnud tarkvarasid, milleks puudus vastava luba, ei olnud enam rikkumise ajal enam levituses. Vastavalt TVG Eesti OÜ 05.11.03 kehtestatud hinnakirjale (kehtis 25.11.03 ka) olid sarnaste uuemate versioonide hinnad käibemaksuta järgmised: Microsoft Windows 95 puhul on uuema versioon Microsoft Windows XP HE hind 3.296,90 krooni, kokku seega 2 x 3296,90 = 6.593.80 krooni: Microsoft Windows 98 SE uuema versiooni Microsoft Windows XP HE hind 3.296,90 krooni, kokku seega 11 x 3296,90 = 36.265.90 krooni: Microsoft Windows 2000 Pro uuema versiooni Microsoft Windows XP Pro hind 4.898.25 krooni: Microsoft Office 97 Pro sama tarkvaraprogrammi uuema versiooni Microsoft Office XP Pro hind 7.950.23 krooni: Microsoft Office 2000 sama tarkvaraprogrammi uuema versiooni Microsoft Office XP hind on 6.593,80 krooni, kokku seega 4 x 6593,80 = 26.375.20 krooni: Microsoft Office 2000 Pro (kuivõrd Microsoft Office 2000 Pro nimelist programmi õigusrikkumise toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuem versioon Microsoft Office XP Pro) - 7.950,23 krooni, kokku seega 8 x 7950,23 - 63.601.84 krooni: Microsoft Office XP SBE sama tarkvaraprogrammi uuema versiooni Microsoft Office 2003 SB hind on - 6.989.42 krooni: Microsoft Access 2002 hind on 3.504.13 krooni: Microsoft Windows NT 4.0 Server sama tarkvaraprogrammi uuema versiooni Microsoft Windows 2000 Server koos 10 CAL-iga, millele tuleb lisada veel 5 CAL-i hind, kuivõrd äriühingus kasutati 16 arvutit, hind on vastavalt 17.822,08 + 2.807,07 = 20.629.15 krooni. Õiguseellase AS B K tekitanud hagejale ülalnimetatud arvutiprogrammide ebaseadusliku kasutamisega kokku kahju summas 176.807,92 krooni summa ilma käibemaksuta. Kokku on hagejale tekkinud kahju seega 223273,29 krooni. 19.6 VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta isik kahju tekitamise eest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 järgi hinnatakse süü hindamisel isiku olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Süüd eeldatakse. Kostja B OÜ õiguseellased olid majandus-kutsetegevuses tegutsevad äriühingud, kelle puhul tuleb eeldada käibes sellise vajaliku ja kõrgendatud hoolsuse järgmist, mis tagaks teiste isikute teoste, antud juhul tarvitusel ja kasutuses olnud tarkvaraprogrammide õiguste omaja õiguste mitterikkumise. Seda, et vaidlusalustel tarkvaraprogrammide puhul oleks kostja 1 õiguseellased kontrollinud seda,

et nende kasutuses olnud ülalmärgitud tarkvaraprogrammidel oleks luba olnud, et oleks olnud AutÕS § 85.1 lg 1 p 2 järgi selline märgistus, mis välistaks nn piraattarkvara kasutuse, ei ole kostja 1 tõendanud. Seega ei ole kostja 1 tõendanud, et AS B ja OÜ B K pole kahju tekitamises süüdi ja seega vastutab ta hagejale tekitatud kahju eest kui õigusjärglane. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue OÜ B vastu rahuldamisele ja temalt tuleb hageja kasuks 223273,29 krooni välja mõista.

209.Nõuded T. Õ (kostja 3), R. L (kostja 4) vastu V. M (kostja 5)vastu. 20.1 Vaidlus puudus selles, et õigusrikkumiste toimepanemise ajal juhtisid B -kontserni ettevõtteid järgmised isikud. RLoli B AS (AS B ) juhataja ajavahemikul 03.08.2001.a. kuni 31.07.2006.a. ja OÜ B K juhataja ajavahemikul 29.09.2000.a. kuni 16.08.2004.a. TÕoli AS B H juhataja ajavahemikul 23.08.2001.a. kuni 10.06.2003.a. VM oli OÜ B KK juhatajaajavahemikul 17.10.2002.a kuni 16.08.2004.a. ja OÜ B LK juhataja ajavahemikul 26.09.2003.a. kuni 02.08.2004.a. Nimetatud isikud juhtisid äriühinguid ainuisikuliselt ning olid seetõttu vastutavad äriühingu õiguspärase tegevuse tagamise eest. Eeltoodu tõttu on need asjaolud tõendatud ja kohtul puudub vajadus anda hinnangut vastavatele registridokumentidele. 20.2 Hageja leidis, et T. Õ , V. M ja R. L vastuavad vahetult hageja ees sama tekitatud kahju eest VÕS 1045 lg 1 p 7 järgi, kuna on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. Kohustus tuleb autoriõigusseadusest ja äriseadustikust. Vastavalt ÄS § 306 sätestatud põhimõttele oli äriühingu juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, sealhulgas peab olema oma tegevuses hoolas, otsuste vastuvõtmisel piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Hageja leiab, et kostjad T. Õ , R. L ja V. M vastutavad hageja ees solidaarselt nende poolt juhitud äriühingutega hagejale tekitatud kahju eest. Hageja leiab, et kostjad on rikkunud kohustust juhtida äriühingut selliselt, et äriühingule ei tekiks kahju, kostjad 3, 4, 5 pidanuks tagama AutÕS § 46 tuleneva kohustuse täitmise.. 20.3 Iseenesest on õige hageja seisukoht, et äriühingu juhatuse liige võib vahetult vastutada äriühingu võlausaldaja ees, kui ta on rikkunud mingit seadusest tulenevat kohustust. Küll aga leiab kohus, et sellisel juhul peab selline kohustus, mille rikkumist saab võlausaldaja ette heita ja panna oma nõue vahetult oma võlgnikust äriühingu juhatuse liikmele maksma, peab kohtu arvates tulenema ka otseselt seadusest, st seadusest peab tulenema sellisel juhul kohustuse rikkumise korral ka juhatuse liikme vahetut vastutust ettenägev tagakärgi (näit: pankrotiav e õigeaegse esitamata jätmise korral juhatuse liikme vastutus vahetult võlausaldaja ees). 20.4 Juhatuse liige on oma juhatuse liikme kohustusi täites õigussuhtes oma äriühinguga ja tegutseb vastavalt käsundilaadse suhte alusel ning vastutab selle rikkumise korral tsiviilõiguslikus mõttes käsundiandja e. äriühingu ees. Kostjate 1 ja 2 õiguseellased kasutasid käesoleval juhul vaidlusaluseid tarkvarasid äriühingu tegevuses, rikkudes seega hageja kui varalisi õigusi. Vaidlust polnud selles, et T. Õ , R. L ja V. M poolt juhitud äriühingud kasutasid loata tarkvarasid. Seega on kohtu arvates T. Õ , R. L ja V. M käitumine, milleks võib olla võimaldamine loata tarkvarasid kasutada, vaadeldav vaid äriühingu käitumisena. Nimetatu on kooskõlas TsÜS § 132 lg 2 sätestatuga, mille järgi vastutab isik teise isiku käitumise või temast tuleneva asjaolu eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuse täitmisel ja selle isik käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. AutÕS § -st 46 ei tulene, et äriühingu, kes kasutab õiguste omaja loata teost (antud juhul loata tarkvarad), juhatuse liige vastutaks õiguste omaja (antud juhul oleks see hageja) õiguste rikkumise korral vahetult õiguse omaja ees kooskõlas VÕS 1045 lg 1 p 7 (seadusest tuleneva kohustuse rikkumine) ja AutÕS § 46 ning 81.2 lg 1 p 1 järgi. Kohtu arvates ei ole AutÕS § 46 lg 1 tulenev kohustus selliselt tõlgendav. Koosmõjus TsÜS § 132 lg 2 tuleb seega T. Õ , R. L ja V. M käitumist vaadelda nende poolt juhitud äriühingute käitumisena ja seega ei vastuta nad nende poolt juhitud

äriühingute poolt hagejale AutÕS § 46 lg 1 rikkumisega tekitatud kahju eest. Eeltoodu alusel nõustub kohus R. L vastuväidetega. T. Õ ja V. M vaidlesid hagile vastu, leides, et nad on oma kohustusi täitnud, olnud piisavalt hoolsad ega ole süüdi kahju tekitamises, küll aga ei oma need väited vaidluses tähendust, kuna kohtu arvates ei ole hageja nõue nende vastu üldse õiguslikult põhjendatud ja tegemist ei ole kahju hüvitamise kohustusega VÕS §1045 lg 1 p 7 järgi ning seega ei tõusetu küsimust üldse V. M . T. Õ , R. L süüst kahju tekitamisel. Õige on R. L arvamus, et tema vastutus võiks tekkida juhul kui hageja ei saaks nõuet rahuldada äriühingu vara arvel, ent siis tõusetuks küsimus hageja nõudeõigusest R. L vastu kohustusega hüvitada äriühingule tekitatud kahju TsÜS § 37 lg 2 järgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue R. L , T. Õ ja V. M vastu tuleb jätta rahuldamata nõuete põhjendamatuse tõttu. R. L soovis oma vastuväiteid ja oma hoolsuskohustust tõendada tunnistaja A. H ütlustega, ent kuna nõue jääb selle õigusliku põhjendamatuse tõttu R. L vastu rahuldamata, ei anna kohus hinnangut ka A. H ütlustele.

21.Nõue OÜ B (kostja 2) vastu. 21.1 Põhja Politseiprefektuur on seoses tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tuvastamisega AS-is B H teostanud menetlustoiminguid. 29.01.2003.a. teostas Tallinna Politseiprefektuur arvutite vaatluse AS B H tegevuskohas Tatari 12 Tallinn. Vaatluse käigus tuvastati AS B H kasutuses olnud arvutid (kokku 18 arvutit) ning nendes asunud tarkvaraprogrammid, 17.03.2003.a. ja 02.04.2003.a. toimunud vaatluste raames tuvastati AS B H poolt politseile esitatud materjalid ja dokumendid tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tõendamiseks. MC esitas 31.08.2004.a. Põhja Politseiprefektuurile oma kirjaliku arvamuse tarkvaraprogrammide kasutusõiguse olemasolu/puudumise kohta. Seega tuvastati kriminaalmenetluse käigus, et AS B H kasutas ilma Microsoft Corp. loata oma arvutites alljärgnevaid tarkvaraprogramme: Microsoft Windows 95 1 eks. Microsoft Windows 98 SE 7 eks. Microsoft Windows 98 1 eks. Microsoft Works 4.5 for Win 95 1 eks. Microsoft Office 95 1 eks. Microsoft Office 97 Standard 1 eks, Microsoft Office 2000 Pro 10 eks. Vaidlus puudus selles, AS B H kasutas arvuteid ning nendes olevaid arvutiprogramme oma igapäevases töös/majandustegevuses. Kostja 2 vaidles osaliselt vastu, leides, et tegemist pole õigusrikkumisega, millega kohus ei nõustu. Arvutis nr 11 olevat programmi Microsoft Windows 95 kasutati aluseta. Nimetatud programmi osas esitas kostja 2 õiguseelneja küll litsents-kasutusjuhend-autentsussertifikaadi ning originaalandmekandja, kuid ei esitanud tõendit selle kohta, et kasutaja oleks vastava programmi kasutusõiguse omandanud. Kohus nõustub hagejaga, et sellest üksnes ei piisa, et toode oleks legaalne, vaid kasutaja peab olema omandanud legaalse toote kasutusõiguse ja seda tõendama. Kostja 2 ei ole tõendanud, et ta oleks omandanud legaalse toote kasutusõiguse. See asjaolu, kas arvuti iseenesest võis kuuluda AS-le B H , ei oma tähendust, vaid tähendust omab asjaolu, kes on programmide kasutaja/valdaja. Teose ehk arvutiprogrammi kasutaja peab omama selleks õiguste omaja poolset luba/litsentsi kooskõlas AutÕS § 46. AS B H on ise 29.01.2003.a. toimunud vaatluse käigus selgitanud, et nimetatud arvuti ja selles asunud programmid olid nende kasutuses/v es, lisaks esitas AS B H nimetatud arvutis asunud programmide kohta ka vastavaid materjale politseile kasutusõiguse tuvastamiseks ning programmide asumine arvutis kinnitab nende kasutamist AS B H poolt. Autoriõiguse rikkumise ja kahju tekitamise seisukohalt ei oma

tähendust, kas arvuti ise oli füüsilises kasutuses ja bilansis või mitte. Eeltoodu alusel saab kostja 2 vastutada kui B H AS õigusjärglasena hagejale tekitatud kahju eest. Mis puutub kostja 2 väidetesse arvutites nr 4 ja 8 asunud Microsoft Windows 95 programmidele, siis need ei oma vaidluses kaalu, sest hageja ei ole esitanud nende osas kahju hüvitamise nõuet. AS B H esitas arve arvutis nr 2 asunud programmi Microsoft Windows 98 SE osas, kuid selle järgi omandas ta programmi kasutusõiguse alles 20.02.2003.a, so pärast politseipoolse kontrolli teostamist, mida kostja ei eitanud. Kohtu arvates tarkvaraprogrammi litsentsi hilisem hankimine ei saa välistada õigusrikkuja vastutust kahju tekitamise eest arvutis tuvastatud ebaseadusliku programmi osas. Arvutis nr 3 asunud programmi Microsoft Windows 98 SE kohta esitati OEMtoote materjalid, millelt oli eemaldatud autentsuskleebis, milles vaidlus puudus. Küll aga nõustub kohus hagejaga, et autentsuskleebis on selline turvaelementidega kleebis, mis peab OEMoperatsioonisüsteemi puhul olema kleebitud arvutikastile ning selle alusel tuvastatakse ka toote legaalsus/autentsus ning välistab nn piraattoote AutÕS 80.1 lg 1,2 , § 85 lg 1 p 2 tähenduses. Arvutil nr 3 autentsussertifikaati ei asunud, kostja ei ole selle olemasolu tõendanud. Kostja 2 ei ole tõendanud, et politseile esitatud arvel oleks olnud kajastatud nimetatud programm, millega oleks kasutusõigus omandatud. Eeltoodu alusel on alusetud kostja 2 väited selles arvutis oleva kasutusõiguse olemasolust ja kostja 2 on seega vastutav õiguseellase kahju tekitava teo eest. Ka arvutis nr 5 asunud programmi Microsoft Windows 98 SE kohta esitas AS B H 17.03.2003.a. arve, mis kinnitab programmi kasutusõiguse omandamisrt 20.02.2003.a e 1 kuu peale kontrolli toimumist, milles vaidlus puudus, ent see ei välista kohu arvates tema vastutust arvutis tuvastatud ebaseadusliku programmi osas. 02.04.2003.a. esitas äriühing OEM-toote materjalid, millelt oli eemaldatud autentsuskleebis, küll aga peab see olema, nagu kohus ka ülalpool mainis, OEM-operatsioonisüsteemi puhul kleebitud arvutikastile ja selle alusel turvataksegi toote legaalsus/autentsus. Arvutil nr 5 autentsussertifikaaati ei asunud. AS B H politseile esitatud teine arve ei kajasta ka mainitud programmi kasutusõiguse omandamist. Eeltoodu alusel on tõendamata kostja 2 väited programmi kasutusõiguse olemasolust ning kostja 2 on vastutava õiguseellase õigusvastase käitumise ja kahju tekitamise eest. Arvutis nr 7 asunud programmi Microsoft Windows 98 SE kohta esitas AS B H 17.03.2003.a. arve, milles jällegi vaidlus puudus, et tegemist on olukorraga, kus AS B omandas programmi kasutusõiguse sisuliselt 1 kuu hiljme, st 20.02.2003.a peale kontrolli. Nimetatud ei välista AS B H vastutust õigusrikkumise eest ja tema vastutust ning kahju tekitamist. 02.04.2003.a. esitas ta küll OEM-toote materjalid, aga sellelt oli eemaldatud autentsuskleebis (protokollis nimetatud autentsussertifikaadi pool), milles samuti vaidluspuudus. Nagu va märgitud peab autentsuskleebis olema OEM-operatsioonisüsteemi puhul kleebitud arvutikastile, kuna just selle alusel tuvastataksegi toote legaalsus/autentsus. Arvutil nr 7 autentsussertifikaati ei asunud. Seega ei ole kostja 2 tõendanud, AS B H poolt esitatud materjalid oleks kinnitanud programmi kasutusõiguse olemasolu, st neid tõendeid ei ole ja seega on kostja 2 vastutav õiguseelneaj õigusrikkumise ja kahju tekitamise eest. Arvutis nr 14 asunud programmi Microsoft Windows 98 SE kohta esitas AS B H arve, mille kohaselt oli ta omandanud programmi Microsoft Windows 95 kasutusõiguse. Kostja 2 arvates ei vastuta ta on tarkvaraprogrammi võimaliku ebaseadusliku kasutamise eest, kuna selle programmi oli sinna installeerinud AS S. Kohus nõustub siin hagejaga, et antud juhul kostja 2 viide installeerimisele, mis on vaadeldav teose reprodutseerimisena, kuid see ja teose kasutamine/valdamine on erinevad autoriõigused. Nimetatud ei tähenda seda, et arvutiprogrammi (füüsiliseks) kasutamiseks ei peaks olema kasutajal luba /litsents, vastupidi - see peab AutÕS § 46 järgi kasutajal olema olemas. Seda, et AS-il B H oleks luba/litsents olnud, ei ole kostja 2 tõendanud ja seega on ta vastutav õiguseelneja õigustrikkuva käitumisega tekkinud kahju eest.

Ka arvutis nr 16 asunud programmi Microsoft Windows 98 SE kohta esitas AS B H 17.03.2003.a. arve ja selle kohaselt omandas äriühing sellise programmi kasutusõiguse 20.02.2003.a st 1 kuu peale kontrolli toimumist, milles vaidlus puudus. Ka nimetatud ei välista kostja 2 vastust hageja ees. Vaidlust pole selles, et 02.04.2003.a. esitas B H OEM-toote materjalid, kuid sellelt oli eemaldatud autentsuskleebis (protokollis nimetatud autentsussertifikaadi ülemine pool), mis pidanuks olema OEM-operatsioonisüsteemi puhul kleebitud arvutikastile selleks et tuvastada ka toote legaalsus/autentsus. Sellist autentsuskleebist arvutil nr 16 ei asunud, seda ei ole kostja 2 ümber lükanud. Ka ei ole kostja 2 tõendnaud, et ta oleks omandanud programmi kasutusõiguse omandamine. Seega on kostja 2 vastutav õiguseelneja poolt kahju tekitamise eest. Ehkki arvutis nr 18 asunud programmi Microsoft Windows 98 SE kohta esitas AS B H 17.03.2003.a. kasutusjuhendi-autentsussertifikaadi, kuid ta ei esitanud tarkvara kasutusõiguse omandamist tõendavat raamatupidamisdokumenti ega originaalandmekandjat, mida kostja 2 ei ole ümber lükanud. Eeltoodu alusel on kostja 2 vastutav tekitatud kahju eest. Arvutis nr 17 asunud programmi Microsoft Windows 98 kohta ei esitanud kostja kasutusõiguse olemasolu konkreetsele legaalsele programmile, ka arvutis nr 13 asunud programmi Microsoft Works 4.5 for Win 95 osas mingeid materjale ei esitatud, mida ei ole kostja 2 eitanud. Seega on kostja 2 õiguseelneja rikkunud AutÕS § 46 tulenevat kohustust ning asjaolu, et mõni installeeritud programm ei ole kasutuses olnud, ei tähenda vastutusest vabanemist. Programmi installeerumiseks pidi eelnevalt olema ka AutÕS § 46 järgi vastav luba/litsents. Arvutis nr 8 asunud Microsoft Office 95 kasutusõiguse kohta esitati küll materjalid Microsoft Office XP Pro kasutusõiguse omandamise kohta, milles vaidlus puudus, aga programmi kasutusõigus omandati alles peale kontrolli toimumist. Kuivõrd tegemist on erinevate programmidega, siis on vajalik mõlema programmi jaoks luba. Kohus nõustub hagejaga, et arvutis nr 6 asunud Microsoft Office 2000 Pro programmi hilisema kasutusõiguse omandamine ei saa vabastada isikut kohustusest hüvitada ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju eest. Vastupidisel käsitlusel kaotaks tarkvaralitsentside ostmine programmide kasutamise eesmärgil üldse mõtte ning tooks kaasa rikkujale tema rikkumise õigustamise ja auturi õigused ei oleks seadusega efektiivselt kaitstud. Mis puudutab kostja 2 väiteid sellest, et arvutis nr 11 asunud Microsoft Office 2000 Pro programm oli arvutis, mis ei olnud AS B H bilansis ega kuulund talle, ja seega ei ole kahju tekitanud SA B H , siis sellega kohus ei nõustu. Arvuti kuuluvus ei oma tarkvaraprogrammi kasutamise seisukohast tähendust, sest õigusrikkumiseks ei ole mitte ebaseaduslikku tarkvaraprogrammi sisaldava arvuti omamine, vaid tarkvaraprogrammi ebaseaduslik kasutamine/valdamine. Seda, et arvuti oli AS B H v es, mis nähtub ka vaatlusprotokollist, ei ole vaidlustatud. Arvutites nr 13, 14, 15, 16, 17, 18 asunud Microsoft Office 2000 Pro programmide kohta esitas AS B H dokumendid Microsoft Office XP Pro kasutusõiguste omandamise kohta peale kontrolli teostamist ja see ei välista tema vastutust hageja ees nagu kohus on ka ülalpool märkinud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja 2 õiguseellane on rikkunud hageja autoriõigust, kasutanud loata teost, mis ei ole lubatud vastavalt AutÕS § 13 lg 1 ja § 46 ja eeltoodu alusel on vaadeldav kostja 2 õiguseellase tegu kohustuse rikkumisena 21.2 Põhja Politseiprefektuur tegi tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tuvastamiseks vaatluse B LKe OÜ-s. 25.11.2003.a. teostatud vaatluse (Pae 74, Tallinn) käigus tuvastati, et kasutuses oli 13 arvutit. 09.12.2003.a. toimunud vaatluse raames tuvastati OÜ B LK poolt politseile esitatud

materjalid ja dokumendid tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tõendamiseks. MCesitas 31.08.2004.a. Põhja Politseiprefektuurile oma kirjaliku arvamuse tarkvaraprogrammide kasutusõiguse olemasolu/puudumise kohta ja seega tuvastati kriminaalmenetluse käigus, et OÜ B LK kasutas ilma MCloata oma arvutites alljärgnevaid tarkvaraprogramme: Microsoft Office XPSBE 1 eks. Microsoft Windows NT 4.0 1 eks. Server Vaidlus puudus selles, et OÜ B LK kasutas arvuteid ning nendes olevaid arvutiprogramme oma igapäevases töös/majandustegevuses. Õige ei ole kostja 2 väide, et arvutis nr 9 asus Microsoft Office XP Small Business Edition (SBE).Vaatlusprotokollis on kajastatud programm "MS Office XP Small Business" ning seerianumbri järgi on tuvastatav, et tegemist on OEM-tootega. Hageja selgituste kohaselt tähistatakse Small Business (Edition) tähistatakse lühendatult kas SB või SBE, milles kohtul puudub alus kahelda. Ehkki kostja 2 õiguseelneja esitas programmi kasutusõiguse tõendamiseks hulgilitsentsi Microsoft Office 2000 Pro programmile, kuid see ei anna kohtu arvates õigust kasutada arvutis tuvastatud programmi. Arve, mille kohaselt on arvuti koos Microsoft Office XP SB OEM-ga omandanud „P H OÜ”, ei ole seostatav programmi kasutajaga. Tõendamata on, et tarkvaraprogrammi legaalsust tõendavaid materjale oleks kostja 2 õiguseelneja üldse esitatud. Arvutis nr 13 asunud Microsoft Windows NT 4.0 Server programmi osas ei ole kostja 2 õiguseelneja esitanud samuti dokumenti, mis tõendaks kasutusõiguse kuulumist kasutajale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja 2 õiguseellane on rikkunud hageja autoriõigust, kasutanud loata teost, mis ei ole lubatud vastavalt AutÕS § 13 lg 1 ja § 46 ja eeltoodu alusel on vaadeldav kostja 2 õiguseellase tegu kohustuse rikkumisena ning kostja 2 vastutab hagejale tekitatud kahju eest. 21.3 Põhja Politseiprefektuur on seoses tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tuvastamisega B KKOÜ-s teostanud menetlustoiminguid. 25.11.2003.a. teostas Tallinna Politseiprefektuur arvutite vaatluse OÜ B KK tegevuskohas XXX Tallinn. Vaatluse käigus tuvastas, et AS B KK kasutuses oli kokku 14 arvutit ning nendes asunud tarkvaraprogrammid. 03.12.2003.a. toimunud vaatluse raames tuvastati OÜ B KK poolt politseile esitatud materjalid ja dokumendid tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tõendamiseks. MCesitas 31.08.2004.a. Põhja Politseiprefektuurile oma kirjaliku arvamuse tarkvaraprogrammide kasutusõiguse olemasolu/puudumise kohta. Seega tuvastati kriminaalmenetluse käigus, et OÜ B KKkasutas ilma MCloata oma arvutis alljärgnevat tarkvaraprogrammi - FoxPro/LAN 2.0 - 1 eks. Seda kasutati oma igapäevases töös/majandustegevuses Kostja 2 ei nõustunud hageja väidetega, millega ei nõustu kohus. Arvutis nr 4 asunud Fox Pro/LAN 2.0 programm kuulus kostja selgituste kohaselt lepingulisele IT spetsialistile, seega ei olnud õigus kostja 2 õiguseelnejal sellise programmi kasutamiseks ja valdamiseks AutÕS § 47 tähenduses. Asjaolu, et programmi ega arvutit ei kasutatud alates 1998.aastast ei ole õige ega oma ka tähendust. Vaatluse teostamisel fikseeriti arvutis asunud programmide installeerimiskuupäevad, mis jäid ajavahemikku 07.07.2000.a. kuni 08.08.2001.a. ning mainitud programm oli installeeritud arvutisse 17.07.2001.a. Seega on kostja väited vastupidiselt asjas olevate tõenditega ümber lükatud. Hageja selgitas, et Fox Pro/LAN 2.0 õiguste omaja oli Fox Software Inc (programmis märgitud Fox Holdings), milline ühines Microsoft Corporationiga 1992.aastal ning ühinemisel läksid Fox Software Inc. õigused üle Microsoft Corporationile. Peale ühinemist jätkati Fox Pro nimeliste tarkvaraprogrammide väljaandmist juba hageja poolt. Fox Pro programmide kuuluvust Microsoft Corporationile kinnitas hageja kohtule MCesindaja dateeritud 06.10.1999 vastava kinnitusega. Sellega on hageja ümber lükanud kostja 2 väited eelmainitud programmi autoriõiguste mittekuulumisest Microsoft Corporationile. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja 2 õiguseellane

on rikkunud hageja autoriõigust, kasutanud loata teost, mis ei ole lubatud vastavalt AutÕS § 13 lg 1 ja § 46 ja eeltoodu alusel on vaadeldav kostja 2 õiguseellase tegu kohustuse rikkumisena, mille tõttu vastutab kostja 2 hagejale tekitatud kahju eest.

21.4.Kostja 2 leidis, et hagejal ei ole tekkinud kas kahju üldse või nii suurt kahju, millega kohus ei nõustu. Vaidlus puudus selles, et seaduspäraselt käitudes ehk siis, kui kostja õiguseeellased oleksid omanud hageja loa ülalmärgitud programmide kasutamiseks, tulnuks nende eest ka vastavalt tasuda. Seega saab rääkida sellest, et hageja saanuks sellest varalist kasu kui kostja 2 õiguseellased oleksid oma kohustusi täitnud ja omanud vastavaid litsentse tasu eest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohustuse rikkumise tulemusel ei ole kostja tasunud vastavate litsentside eest soetades programme ja mille tõttu on hageja varalist õigust rikutud, kuna ei ole selle eest saanud tasu. Kuna kahju on tekitatud AutÕS § 13 lg 1 ja 46 rikkumise tulemusel, siis saab rääkida VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kahju õigusvastasest tekitamisest. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja 2 viited VÕS § 1038 käsitlevad alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid, aga hageja ei ole esitanud hagi alusetust rikastumisest tulenevalt ja seega on kostja 2 viited märgitud õigusnormidele alusetud. Kuna kostja 2 õiguseellased on rikkunud seadusest tulenevat kohustust, hagejal on tekkinud kahju, siis on tõendatud ka põhjuslik seos õigustrikkuva tegevuse ja tekkinud kahju vahel, sest kui kostja oleks kohustusi täitnud, ei oleks rikutud hageja seadusest tulenevaid õigusi ja hageja saanuks varalist kasu e. temal ei oleks tekkinud kahju. VÕS § 128 järgi on selline varalise kasu saamata jäämine vaadeldav kahjuna. Ka siin tuleb kahju suurust määrata kohtu arvates TsMS § 233 lg 1 järgi. Kohtu arvates tuleb ka kostja 2 õiguseeellaste poolt tekitatud kahju ulatuse puhul arvesse võtta, milline oleks eeldatav tasu siis, kui kostja 2 õiguseellased oleks soetanud ülalmainitud programmid legaalselt e. omandanud iga kasutatava programmi kohta loa rikkumise tuvastamise aja seisuga. Sellel ajal kui rikkumine aset leidis, ei levitatud enam vaidlusaluseid tarkvarasid, milles vaidlus puudus, mistõttu lähtus hageja rikkumise ajal levitatavatest tarkvaradest. Samas ei ole kostja 2 tõendanud, et vanemate programmide kasutamiseks loa saamiseks tulnuks tasuda vähem kui uuemate versioonide eest. Kohus märkis ülalpool kostja 1 suhtes kahju ulatuse määramisel, et kahju ei ole alati ajas vähenev, st et õigus või asi, millel ei pruugi enam olla iseenesest turuväärtust, ei tähenda selle õiguse/asja rikkumisel tekkinud kahju olematust – väärtusetust. Kohus jääb selle seisukoha juurde. Käesoleval juhul on kostja 2 õigusellased kasutanud tarkvara loata, kuid kui ei ole enam selliste tarkvarade eest makstavat hinda võimalik kindlaks teha, siis seda asjaolu ei saa tõlgendada kostja 2 kasuks. Täpsema kahju suuruse määratlemine on raskendatud ja seega tuleb kohtu arvates lähtuda hageja arvestusest ning kohus määrabki TsMS § 233 lg 1 järgi kahju suuruse kooskõlas programmide maaletooja poolt pakutud hindadega arvestades uute versioonide hindu. Nimetatu ei ole kohtu arvates vastuolus VÕS § 127 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga, et tagada hagejale võimalikult lähedasem olukord kahjutekitamise eelsele perioodile. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid ega tõendanud kahju väiksemat suurust.
21.4.1.Kahjuhüvitis AS B H osas Vastavalt TVG Eesti OÜ 03.01.2003.a. kehtestatud hinnakirjale, mis kehtis ka 29.01.2003.a.) oli AS B H poolt loata kasutatud programmidel järgmine soovituslik tarbijahind (ilma käibemaksuta): Microsoft Windows 95 puhul on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuema versiooni Microsoft Windows ME hind - 3.448.85 krooni, Microsoft Windows 98 SE puhul on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuema versiooni Microsoft Windows ME hind - 3.448,85 krooni, kokku seega 7 x 3.448,85 = 24.141.95 krooni,

Microsoft Windows 98 puhul on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuema versiooni Microsoft Windows ME hind - 3.448.85 krooni, Microsoft Works 4.5 for Win 95 puhul on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuema versiooni Microsoft Works 6.0 hind - 794.28 krooni, Microsoft Office 95 puhul arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuema versiooni Microsoft Office XP hind - 9.071.51 krooni, Microsoft Office 97 Std puhul on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuema versiooni Microsoft Office XP hind - 9.071.51 krooni, Microsoft Office 2000 Pro puhul on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuema versiooni Microsoft Office XP Pro hind - 10.889,99 krooni, kokku seega 10 x 10889,99 = 108.898.90 krooni. Kokku on seega kahju summas 158.875,85 krooni (summa ilma käibemaksuta). 21.4.2 Kahjuhüvitis OÜ B LK osas Vastavalt TVG Eesti OÜ 05.11.2003.a. kehtestatud hinnakirjale (kehtis ka 25.11.2003.a.) oli B LK OÜ poolt loata kasutatud programmidel järgmine soovituslik tarbijahind (ilma käibemaksuta): Microsoft Office XP SBE (OEM) - 4.135.40 krooni, Microsoft Windows NT 4.0 Server puhul on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuema versiooni Microsoft Windows 2000 Server koos 10 CAL-iga hind ja millele on lisatud veel 5 CAL-i hind (kasutatu 13 arvutit) - 17.822,08 + 2.807,07 = 20.629.15 krooni. Kokku on seega kahju summas 24.764,55 krooni (summa ilma käibemaksuta). 21.4.3 Kahjuhüvitis B KKe OÜ osas Vastavalt TVG Eesti OÜ 05.11.2003.a. kehtestatud hinnakirjale (kehtis ka 25.11.2003.a.) oli B KKe OÜ poolt loata kasutatud programmidel järgmine soovituslik tarbijahind (ilma käibemaksuta): Fox Pro/LAN 2.0 puhul on arvestuse aluseks võetud sama tarkvaraprogrammi uuema versiooni Visual FoxPro 8.0 hind 9.815.33 krooni. Kokku on kahju summas 9.815,33 krooni (summa ilma käibemaksuta). 21.4.4 Eeltoodu alusel moodustab kostja 2 õiguseellaste poolt tekitatud kahju 193455,73 krooni. 21.5 Kostja 2 väited sellest, et hageja ei ole enne hagi esitamist palunud kahju hüvitada kohtuväliselt, on ümber lükatud hageja poolt kohtule esitatud koopiaga hageja poolt OÜ Bele esitatud meeldetuletuskirjast kahjude hüvitamiseks ja nõuete esitamist tõendavateta postikviitungitega. Nende kohaselt oli esimene vastavasisuline nõue esitatud hageja poolt OÜ Bele (kostja 2) 02.05.2005.a. 21.6 VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta isik kahju tekitamise eest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 järgi hinnatakse süü hindamisel isiku olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Süüd eeldatakse. Kostja 2 õiguseellased olid majandus-kutsetegevuses tegutsevad äriühingud, kelle puhul tuleb eeldada käibes sellise vajaliku ja kõrgendatud hoolsuse järgmist, mis tagaks teiste isikute teoste, antud juhul tarvitusel ja kasutuses olnud tarkvaraprogrammide õiguste omaja õiguste mitterikkumise. Seda, et vaidlusalustel tarkvaraprogrammide puhul oleks kostja 2 õiguseellased kontrollinud seda, et nende kasutuses olnud ülalmärgitud tarkvaraprogrammidel oleks luba olnud ja et oleks olnud ka AutÕS § 85.1 lg 1 p 2 järgi selline märgistus, mis välistaks nn piraattarkvara kasutuse, ei ole kostja 2 tõendanud. Kostja 2 viitas küll sõlmitud h lepingule 1006/2002 ja selle lisadele (III kd lk 839), et ta tegi kõik endast oleneva ja täitis mõistlikult temalt oodatava selleks, et tagada legaalsete tarkvarade olemasolu. Märgitud lepingust nähtub, et õiguseellaste poolt oli AS-le SpinTekil antud riistvara ja tarkvara h ele, küll aga ei tähenda nimetatu seda, et kostja 2 õiguseellaste

vastutus oleks seetõttu hageja ees välistatud, sest kostja 2 pole tõendanud, et õiguseellased oleks kontrollinud vastavate tarkvarade legaalsust. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida AutÕS § 85 lg 6 tulenevat, et heauskselt piraatkoopia soetanud isikul on õigus esitada selle isiku vastu, kes on talle piraatkoopia müünud või muul viisil üle andnud, nõue. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja 2 ei ole tõendnaud, et õiguseellased ei ole kahju tekitamises süüdi ja seega vastustab kostja 2 hagejale tekitatud kahju eest. Nimetatud põhjendustel kuulub hageja nõue OÜ B vastu rahuldamisele ja temalt tuleb hageja kasuks 193455,73 krooni välja mõista.

22.Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud nõudes OÜ B vastu vastavalt OÜ B kanda ning nõudes OÜ B vastu vastavalt OÜ B kanda. RL, VM ja TÕ menetluskulud jäävad hageja kanda vastavalt nende vastu esitatud nõude ulatusele. Kooskõlas TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise av esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Av ele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja