Valentina Birkholzi ja Lauri Laksi hagi Pavel Verzbitski vastu kahjuhüvitise 807 469,30 krooni saamiseks 612 509,84 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.juuni 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pavel Verzbitski apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
02.06.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad Valentina Birkholz (ik xxxxxxxxxxx) ja Lauri Laks (isikukood xxxxxxxxxxx), mõlema elukoht xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, hagejate esindaja Mare Sepp Kostja Pavel Verzbitski (Veržbitski) (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx xxxxxxx), esindaja adv Veikko Puolakainen
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.juuni 2007 otsus Pavel Verzbitskilt Valentina Birkholzi ja Lauri Laksi kasuks väljamõistetud kahjuhüvitise suuruses ning kohtukulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: Rahuldada Valentina Birkholzi ja Lauri Laksi hagi Pavel Verzbitski vastu osaliselt ja välja mõista Pavel Verzbitskilt 115 184 (ükssada viisteist tuhat ükssada kaheksakümmend neli) krooni Valentina Birkholzi kasuks ja 115 184 (ükssada viisteist tuhat ükssada kaheksakümmend neli) krooni Lauri Laksi kasuks.
KOHTUKULUD
1.Jätta nii esimese astme kohtus kui ka apellatsioonimenetluses poolte kantud kohtukulud kummagi poole enda kanda.
2.Välja mõista Valentina Birkholzilt riigilõiv 14 300 (neliteist tuhat kolmsada) krooni riigituludesse.
3.Välja mõista Lauri Laksilt riigilõiv 14 300 (neliteist tuhat kolmsada) krooni riigituludesse.
4.Välja mõista Pavel Verzbitskilt riigilõiv 11 400 (üksteist tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja põhjendused
1.Valentina Birkholz ja Lauri Laks esitasid 09.09.2004 Harju Maakohtule hagi Pavel Verzbitski vastu, paludes kostjalt välja mõista lepingutingimustele mittevastava asja müümisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 831 350,80 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.08.2003 müügilepingu, millega hagejad ostsid kostjalt kumbki 1/2 mõttelist osa Harjumaal xxxxx vallas Xxxxxxx külas Xxxxxx xx asuvast kinnistust. Kinnistul asus lõpetamata elamu. 17.11.2003 toimus elamus tulekahju, mille tagajärjel hävisid elamu katusekonstruktsioonid, katusekorruse siseviimistlus ja vahelaed, samuti sai kannatada esimene korrus. Hageja tellitud Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse kohaselt põhjustas tulekahju ehitusnormidele mittevastav moodulkorsten. Samale järeldusele jõudis ka Harjumaa Päästeteenistus. Moodulkorstna paigaldas kostja enne kinnistu ja seal asuva elamu võõrandamist. Kuivõrd kostja võõrandas hagejatele puudustega asja ja need puudused olid asjal juba selle võõrandamisel, vastutab kostja tekkinud kahju eest. Hagejad teatasid kostjale tulekahjust mõistliku aja jooksul ning ei ole kaotanud õigust tugineda asja puudustele.
3.Hagejad ostsid kinnistu 850 000 krooni eest. Enne tulekahju tegid hagejad kinnistul asuva elamu lõpetamiseks kulutusi 276 741,30 krooni. Hagejate hinnangul hävis ja kahjustus tulekahjus nende isiklikku vara 80 728 krooni väärtuses. 11.03.2004 müüsid hagejad kinnistu 430 000 krooni eest, milles sisaldus maakleritasu 30 000 krooni. Hagejad leidsid, et kostjal tuleb hüvitada elamu taastamismaksumus 750 622,80 krooni, millele lisandub koduse vara hävimisega tekkinud kahju 80 728 krooni, kokku 831 350,80 krooni.
4.Kuna hagejad müüsid kinnistu, täpsustasid nad 14.10.2005 oma nõuet, paludes kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 115, 218, 221 ja 225 lähtuvalt välja mõista 807 469,30 2(8)
krooni. Hagiavalduse kohaselt nõudsid hagejad neile tekitatud kahju hüvitamist, s.o elamule tehtud kulutused 276 741,30 krooni, kinnistu ostu ja müügihinna vahe 450 000 krooni (850 000 – (430 000 – 30 000)) ja koduse vara hävimisega tekitatud kahju 80 728 krooni. Seega on kostja tekitanud hagejatele kahju 807 469,30 krooni ning kostjalt tuleb kummalegi hagejale välja mõista 403 734,65 krooni. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Ta ei ole müügilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kui kohus leiab, et kostja paigaldas korstna, siis ta ei ole võõrandanud hagejatele puudustega asja. Hagejad kinnitasid müügilepingus, et nad on ehitise tehnilise seisundiga tutvunud. Ei vaielda ka selle üle, et hagejad said elamu projekti. Kui korsten ei vastanud projektile, siis pidid hagejad sellest teadma. Kui hagejad lõpetasid elamu viimistlemist, oleksid nad pidanud paigaldama korstna sinna, kus see pidi projekti järgi olema, isegi kui kostja oli paigaldanud korstna katuslae sisse. Hagejad hakkasid elamut kasutama enne sellele kasutusloa andmist. Seega tekkis kahju hagejate õigusvastase tegevuse, mitte aga selle tõttu, et korsten oli paigaldatud valesti. Hagejad ei teatanud kostjale müügieseme puudustest mõistliku aja jooksul. Enne hagi esitamist ei ole hagejad teavitanud kostjat müügieseme puudustest. Isegi kui hagejad teatasid kostjale tulekahjust, ei ole see samastatav müüdud asja puudustest teatamisega.
6.Kinnistu müük ei too kaasa kahjunõuet eelmise omaniku vastu. VÕS § 127 lg 3 kohaselt on otseseks varaliseks kahjuks eelkõige vara väärtuse vähenemine ning kahju tekitamise tõttu kantud või tulevikus kantavad kulud. Hagejad ei ole tõendanud oma kahju suurust, kostja õigusvastast tegevust ning teo ja tagajärje vahelist põhjuslikku seost. Hagejad ei ole põhjendanud seda, miks müüdi kinnistu just sellise hinnaga, kui OÜ BRC Kinnisvara 31.12.2003 hindamisakti kohaselt pakuti põlenud maja turuväärtuseks 700 000 krooni. Hagejate tasutud maakleritasu ei ole kostja arvates hagejate kahjuks. Hagejate poolt elamule tehtud täienduste maksumus on oletuslik ja seda ei saa tõendada hagejate esitatud asjatundja arvamuse või teiste ehitajate tehtud hinnapakkumisega. Elamule tehtud täienduste maksumust saab tõendada ainult kuludokumentidega. Hagejad on loetlenud kuludena ka selliseid töid, mida tuli ei saanud kahjustada, ning seetõttu ei ole need hagejate kahjuks. Hagejate esitatud koduse vara nimekiri ei ole tõendatud. Kahjuna ei saa käsitleda ka hagejate nõutud kulusid, nagu maja müügilepingu notaritasud ja riigilõivud, tulekahju tagajärgede väidetav kõrvaldamine (koristus, ohtlike elementide kõrvaldamine, kahjustatud võõra vara hüvitamine). Hagejate kahju ei olnud kostjale ettenähtav ning ei kuulu seetõttu võlaõigusseaduse järgi hüvitamisele. Kostja ei saanud ette näha, et hagejad asuvad kasutama elamut, millele pole antud kasutusluba, ja kütma küttekoldeid. Maakohtu otsuse põhjendused
7.Maakohus rahuldas 22.06.2007 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja kahjuhüvitise 306 254,92 krooni. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja V. Birkholzi kasuks menetluskulud 5000 krooni ja hageja L. Laksi kasuks menetluskulud 7265,60 krooni. Samuti mõistis maakohus kostjalt riigituludesse menetluskuludena 31 999 krooni.
8.Maakohus tuvastas, et kostja paigaldas vaidlusaluse korstna pooleliolevasse elamusse enne kinnistu müümist hagejatele. Kostja kinnitas maja ülevaatamisel, et keskküttekatel, mille külge oli vaidlusalune moodulkorsten ühendatud, toimib ja seda on kasutatud. Samas keelas kostja katla kasutamise kuni müügilepingu vormistamiseni. Samuti kinnitas tunnistaja, et enne kinnistu müüki oli katusekorrusel korstna kohalt soojustus tehtud ja et tema seal töötamise ajal katusekorruse siseviimistlustöid teha ei jõutud. Ehitusekspertiisibüroo OÜ 28.11.2003 tehtud tulekahju koha ülevaatuse kohaselt on tuvastatud, et korsten ja selle paigaldus ei
3(8)
vastanud tol ajal kehtinud tuleohutusnõuetele. Harjumaa Päästeteenistuse tõendist ja vastusest tulenevalt oli tulekahju põhjuseks vertikaalse metallist suitsulõõri termilise kuumuse mõju hoone katuse konstruktsioonidele.
9.VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Poolelioleva elamu juba valmisolev osa pidanuks olema kooskõlas kehtivate normidega ja olema ehitatud vastavuses ehitusnormidele ja heale ehitustavale. Seega ei vastanud võõrandatud kinnistu lepingutingimustele. Ei ole mõistlik eeldada, et hagejad oleksid pidanud pärast projekti saamist kõik kostja tehtu üle kontrollima. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Tõendamata on kostja väited, et hagejad teadsid või oleksid pidanud teadma kõnealusest puudusest. Hagejate puudustest teadasaamiseks ei saa pidada seda, et hagejad on omandatud kinnistu ja selle oluliseks osaks oleva elamu üle vaadanud ning kinnitanud lepingus, et nad on selle seisukorrast teadlikud. Korsten oli kinni kaetud ja selle seisukorraga ei olnud võimalik tutvuda ning tegemist oli varjatud puudusega.
10.Maakohus lähtus kahju suuruse arvutamisel VÕS §-st 225 ja § 127 lg-test 1, 3 ja 4. Kinnistu omandamise hinnaks oli hagejatel 855 936 krooni (850 000 + notaritasu ja riigilõiv). Ehitusekspertiisibüroo OÜ hinnangu järgi on hagejad teinud lisaks kulutusi 276 741,30 krooni eest. Tehtud kulutuste suurust võib pidada põhjendatuks, sest hagejad ehitasid endale ning neil ei olnud plaanis tõendada oma kulutusi kolmandatele isikutele. Samuti tuleneb hagejate ja kostja esitatud hinnangute võrdlusest, et hagejate pakutud summa suurusjärk erineb kostja pakutust 20% võrra. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad müüsid kinnistu 11.03.2004 430 000 krooni eest. Hinna sees oli ka maakleritasu 30 000 krooni. Kostja esitatud BRC Kinnisvara 31.12.2003 hinnangu kohaselt oli kinnistu hinnaks 700 000 krooni. Hindajad on selles hinnangus osutanud, et kui ehitamist ei alustata kohe 2004. aasta alguses, võib kinnistu väärtus konstruktsioonide kahjustuse tõttu ilmastiku mõjul oluliselt langeda. Rekonstrueerimist ei alustatud ning ehitise konstruktsioonid said külmakahjustusi. Samuti lähtus hindaja kahjustamata kinnistu turuhinnast ja kahjustatud kinnistu sellesse seisu viimise kulutustest, mitte põlenud ehitisega kinnistu turuhinnast. Seega on hagejate kui kinnistu omanike kahju suuruseks 702 677,30 krooni (855 936 krooni + 276 741,30 krooni – 430 000 krooni). Hagejad esitasid kahjuna ka koduse vara väärtuse vähenemise 80 728 krooni võrra. Põhjendatud on vara hüvitamine 62 960 krooni eest. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et hagejate loetletud asjad olid majas olemas, osa asjade olemasolu on nähtav ka kohtule esitatud piltidel. Hagejate esitatud kahjustunud asjade loetelu on mõistlik ning hinnang asjade väärtusele ei anna alust selles kahelda. Seega tekkis hagejatele tulekahju tagajärjel kahju kokku 765 637,30 krooni (702 677,30 krooni + 62 960 krooni).
11.Põhjendamatu on kostja vastuväide, et puudub põhjuslik seos hagejate kahju ja kostja õigusvastase tegevuse vahel. Hagejate vara vähenes tulekahju tagajärjel. Tulekahju aga tekkis puuduse tõttu, mille eest vastutab VÕS § 218 lg 1 järgi kostja. Seega oli olemas põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel VÕS § 127 lg 4 tähenduses. VÕS § 217 lg 2 p 2 tingimustele mittevastava asja müük hagejatele oli aga õigusvastane. Samuti on otsitud kostja vastuväide, et hagejad ei ole talle teatanud asjas ilmnenud puudusest mõistliku tähtaja jooksul ja seetõttu ei ole hagejatel õigust puudusele tugineda. Hagejate esitatud telefonieristusest nähtuvalt helistas hagejate maakler kostjale kuu pärast tulekahju ja hageja V. Birkholz korduvalt umbes kaks kuud pärast tulekahju. Pole põhjust kahelda selles, et hageja ja tema maakler helistasid tulekahju ja selle põhjuste tõttu.
12.VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel
4(8)
või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Ehitusseaduse § 32 lg 3 alusel võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. Kostja järeldus, nagu oleks kahju tekkinud sellest, et hagejad kasutasid elamut kasutusloata, on põhjendamatu. Kasutusloa kui sellise olemasolu või puudumine iseenesest ei põhjusta ega hoia ära kahju. Kasutusluba on järelevalve korras ehitise kontrolli ja vastavust tõendav dokument, mis võimaldab vähendada riski, et ehitis oleks puudustega, ning selle kaudu ka tulekahju tekke võimalust. Küll aga võib elamu kasutama asumist kasutusluba taotlemata lugeda VÕS § 139 lg 1 tähenduses hagejatest tulenevaks asjaoluks, mis suurendas kahju tekkimise ohtu. Hagejatel olnuks mõistlik saada elamule kasutusluba, et sel moel teha kõik endast sõltuv, et välistada elamu puudustest tulenev võimalik oht. Lähtudes senisest kohtupraktikast, vähendab kohus hagejatele välja mõistetavat osa nende vastutuse osa arvel 20%. Seega tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista 306 254,92 krooni (765 637,30 krooni * 80% = 612 509,84 krooni : 2). Apellatsioonkaebuse põhjendused
13.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega, et ta ei ole lepingut rikkunud. Kostja on väitnud, et hageja oli teadlik lepingueseme seisukorrast, hagejale oli edastatud elamu projekt ning poolelioleva ehitise kasutamine ilma kasutusloata toimub hagejate endi riisikol. Objektiivselt sai tulekahju põhjustada siiski hagejate endi lubamatu kütmine, mitte korstnatoru paigaldamine. Lepingu p 1.3.4 ja VÕS § 221 lg 1 p 2 kohaselt on lepingu rikkumise ning seega kostja vastutuse eelduseks asjaolu, et müüja on võimalikest puudustest teadlik. Hageja ei ole tõendanud müüja teadmist võimalikest varjatud puudustest.
14.Kohus leidis ebaõigesti, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid tulekahju tekkepõhjuste osas. Kostja on korduvalt väitnud, et ei nõustu OÜ Ehitusekspertiisibüroo poolt esile toodud kokkuvõttega ega seal märgitud tulekahju tekkepõhjustega. Veelgi enam, kostja on taotlenud kohtuliku ekspertiisi määramist tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Kohus on kostja vastuväidetele jätnud omapoolse hinnangu andmata, millega rikkus TsMS § 442 lg-t 8. Ekspertiisi taotluse suhtes on kohus võtnud seisukoha alles 24.08.2006 kirjaga, kuid määrust TsMS § 463 lg 1 tähenduses menetlusliku taotuse rahuldamata jätmise suhtes ei ole kohus teinud.
15.Kohus ei põhjendanud, millele tuginedes ta leidis, et hagejad on kostjat teavitanud müügilepingu objekti puudustest. Hagejad ei ole põhjendanud, miks nad ei ole kostjale esitanud pretensiooni võimalike nõuetega enne kohtusse pöördumist. Teavitamine telefoni teel aset leidnud tulekahjust ei ole samastatav teavitamisega müügilepingu puudustest VÕS § 220 lg 1 mõistes.
16.Hagejate käitumine ei ole toimunud kooskõlas hea usu põhimõttega, on eksitatud nii kohut kui vastaspoolt, kuid kohus ei ole andud sellekohast hinnangut. Kostjat teavitati elamu võõrandamisest hagiavalduse täienduses, s.o pea aasta hiljem hagi esitamisest. BRC Kinnisvara koostatud hindamisakti kohaselt oli elamu turuväärtus 31.12.2004 700 000 krooni.
17.Kohus ei ole piisavalt analüüsinud kostja vastuväiteid selles osas, et hageja nõue ei ole selge ning kahju suurus on tõendamata. Õigusteooria seisukohalt oleks hagejal õigus nõuda üksnes elamu taastamismaksumuse hüvitamist, millisest nõudest ta on aga loobunud. Kostja on olnud pidevalt seisukohal, et hageja poolt esitatud rahasummad ei ole automaatselt käsitletavad hageja kahjuna.
18.Elamu võõrandati oluliselt alla turuhinna. Hagejad ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks kostjal kontrollida objektiivselt vara väärtuse vähenemist. Kostjale on teadmata põhjus, miks müüdi elamu 300 000 krooni alla turuväärtuse. Ainuüksi kinnistu ostu-müügihinna vahe ei ole
5(8)
käsitletav hageja kahjuna. Kostja ei saa ega pea vastutama hagejate endi initsiatiivil tehtud ning neile endile kahjulike tehingute tagajärgede eest.
19.Kostja on omapoolse ehitusettevõtte kalkulatsiooniga tõendanud, et hagejate teostatud ehitustöid oleks olnud võimalik teha ca 50 000 krooni võrra odavamalt siis, kui töid oleks teostanud ehitusettevõtja. Hagejad aga juriidiliste isikute teenuseid ei kasutanud. Seega oleks tegelik ehitustööde maksumus veelgi odavam. Lisaks sisaldub teostatud tööde loetelus ka selliseid töid, mille väärtust tulekahju kuidagi kahjustada ei saanud.
20.Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja väidetega selles osas, et hagejate väited tules kahjustada saanud esemete hulga ja väärtuse osas on paljasõnalised ning oletuslikud. Tunnistaja ütlustega ei ole võimalik tõendada kõikide nimekirjas märgitud esemete olemasolu ning vara väärtust ei tõenda hageja enda arvamus. Hageja nõutavad rahasummad ei ole käsitletavad kahjuna VÕS § 127 ja 128 mõttes. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Menetluse edasine käik
22.Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2008 otsusega tühistati maakohtu otsus kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud kahjuhüvitise suuruse ja kohtukulude jaotuse osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja 198 254 krooni ning jättis menetlusosaliste kohtukulud nende endi kanda. Riigikohtu 25.02.2009 otsusega ringkonnakohtu otsus tühistati ja asi saadeti samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
23.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele ja maakohtu otsus tühistamisele TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel kostjalt väljamõistetud kahjuhüvitise suuruse ning kohtukulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asja esimesele kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse ning jaotab uuesti kohtukulud.
24.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
25.Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus ei vaidle pooled enam selle üle, et kostja peab hagejatele kahju hüvitama, et kinnistu turuväärtus oli pärast tulekahju 700 000 krooni, et kahjustatud koduse vara maksumus oli 62 960 krooni ja hagejad vastutavad tekkinud kahju eest 20% ulatuses. Vaidlus on jätkuvalt kostja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse üle.
26.Hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlakstegemisel võtab ringkonnakohus aluseks Riigikohtu 25.02.2009 otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel, mis on TsMS § 693 lg 2 järgi ringkonnakohtule kohustuslikud. Riigikohus leidis, et VÕS § 132 lg 3 järgi on hagejatel õigus nõuda kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamist ka siis, kui nad kahjuhüvitisena kahjustatud asja (kinnisasja) parandamise mõistlike kulutuste hüvitamist ei nõua. Sellisel viisil kahju hüvitamine ei tohi sattuda vastuollu kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1). VÕS § 132 lg 3 esimese lause mõttega ei oleks kooskõlas kahju hüvitamine suuremas ulatuses kui asja parandamise mõistlikud kulud ja võimalik väärtuse
6(8)
vähenemine vaatama taastamisele.
27.Tulenevalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb hagejatel kahjuhüvitise saamiseks tõendada, millises summas on kinnisasja väärtus kahjustamise tõttu vähenenud. Tulekahjus kahjustatud elamuga kinnistu turuväärtus oli 2003. aasta lõpus 700 000 krooni ning hagejatel tuli kinnistu väärtuse vähenemise kindlakstegemiseks tõendada, milline oli kinnisasja väärtus vahetult enne kahjustamist, s.o enne tulekahju.
28.Hagejad esitasid ringkonnakohtule Ober-Haus Kinnisvarafirma hindamisakti, mille kohaselt oli vaidlusaluse kinnistu turuväärtus 2003.aastal enne tulekahju orienteeruvalt 1,1-1,3 miljonit krooni, kusjuures on märgitud, et tegemist on mittetäieliku hindamisega. Kostja esitas sama kinnistu turuväärtuse kindlakstegemiseks kaks hindamisakti. Domus Kinnisvara OÜ hinnangu kohaselt oli kinnistu turuväärtus 2003.a novembris 890 000 krooni ning 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ hinnangu kohaselt 900 000-950 000 krooni. Kui võrrelda poolte esitatud hindamisaktides märgitud kinnistu turuväärtuste suurust, siis on need märkimisväärselt erinevad. Kostja esitatud kahes aktis on need ligilähedases suuruses. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud hindamisakt tuleb jätta tõendina arvestamata. Hageja esitatud hindamisaktis ei ole märgitud, millise lähtematerjali alusel on hinnang antud, kuigi lk 2 teise lõigu sisust võib järeldada hageja poolt suulise informatsiooni andmist. Hindamisaktist nähtub, et hinnang on antud üksnes samas piirkonnas asuvate kinnistute üldise turuväärtuse võrdlemise alusel. Vaidlusaluse kinnistu ja seda puudutava dokumentatsiooniga ei ole hindaja tutvunud. Seega tuleb kinnistu turuväärtuse kindlakstegemisel enne tulekahju aluseks võtta kostja esitatud hindamisaktid. Nendes on märgitud, milliste lähtematerjalide alusel on hinnangud koostatud. Domus Kinnisvara OÜ on hindamisel kasutanud kostja suulist informatsiooni, BRC 31.12.2003 eksperthinnangut nr 2095, kinnistusraamatu väljavõtet ja ehitisregistri andmebaasi andmeid, samuti on kinnistu kohapeal üle vaadatud. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ hinnangu andmisel on kasutatud kinnistul asuva elamu projekti, kinnistusregistri väljavõtet, ehitusloa andmeid, 2003.a suvel tehtud elamu välisfotosid, BRC Kinnisvara 31.12.2003 eksperthinnangut nr 2095, Harku Vallavalitsuse 26.08.2003 korraldust nr 747 ehitusloa väljastamiseks, Maa-ameti ja ehitisregistri andmebaase ja kostja suulist informatsiooni, samuti on kinnistu kohapeal üle vaadatud. Mõlemad hindamisaktid on koostanud riiklikult tunnustatud eksperdid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kostja esitatud hindamisaktidest omakorda eelistada 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ akti, kuna selle koostamisel on kasutatud võrreldes Domus Kinnisvara OÜ aktiga rohkem lähtematerjale ning see on sisu poolest oluliselt põhjalikum. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ hindamisakti kohaselt oli kinnistu turuväärtus enne tulekahju vahemikus 900 000-950 000 krooni. Kostja leidis, et kahju kindlakstegemisel tuleb aluseks võtta hindamisaktis märgitud kinnistu miinimumväärtus 900 000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et kinnistu turuväärtuseks enne tulekahju tuleb lugeda selle akti järgi arvestatud keskmine summa, s.o 925 000 krooni, kuna kostja ei esitanud ringkonnakohtu istungil veenvaid põhjendusi selle kohta, miks peaks lähtuma aktis märgitud miinimumsummast ega hagejad selle kohta, miks peaks lähtuma maksimumsummast. Seega on kinnistu väärtus vähenenud 225 000 krooni võrra (925 000-700 000) ning kostja peab selle hagejatele hüvitama. Lisaks sellele peab kostja hüvitama hagejatele kahjustada saanud koduse vara väärtuse 62 960 krooni. Arvestades hagejate 20% suurust omavastutuse osa, tuleb kostjal hagejatele hüvitada kokku 225 000+62 960=287 960*80%=230 368 krooni, so kummalegi hagejale 115 184 krooni.
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3
7(8)
kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 järgi võib kohus jätta hagi osalise rahuldamise korral kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Apellatsioonimenetluse kohtukulud jaotab ringkonnakohus sama paragrahvi lg-tes 1-7 nimetatud alustel (TsMS § 60 lg 8). Kuna käesolevas asjas rahuldatakse nii hagi kui ka apellatsioonkaebus osaliselt ning nende rahuldamise proportsioon ei ole märkimisväärselt erinev, jätab ringkonnakohus TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
30.Maakohus vabastas 13.09.2004 kohtumäärusega hagejad 40 000 krooni suuruse riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel. Kuna hagi jäi 71,5% ulatuses rahuldamata, tuleb hagejatelt TsMS § 64 lg 3 alusel välja mõista riigilõiv võrdeliselt hagi rahuldamata jäänud osaga, s.o 28 600 krooni, kummaltki hagejalt seega 14 300 krooni. Kostjalt tuleb TsMS § 64 lg 1 alusel riigituludesse välja mõista riigilõiv võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, s.o 11 400 krooni.
G. Kivinurm
K. Paal
A. Tänav
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.