Tsiviilasi nr 2-09-20792
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2009. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-20792
Tsiviilasi
OÜ EstSun avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlgnik (avaldaja): OÜ EstSun (registrikood 11006498; asukoht Väike-Kamari küla, Põltsamaa vald, Jõgevamaa 48131); juhatuse liige Txxx Rxxxxx Ajutine pankrotihaldur: Ülli Adamson (aadress Aia 31-47, Jõgeva 48304; elektronpost: [email protected])
Kohtuistungi aeg
09.06.2009. a
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
tuhat nelikümmend kaheksa) krooni tuleb katta võlgnikul olemasolevatest vahenditest (179.99 krooni) ja puudujäävas osas (5868 krooni) mõista välja riigi vahenditest.
Võlgniku pankrotiavaldus OÜ EstSun esitas 08.05.2009. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on OÜ EstSun muutunud maksejõuetuks ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga vaid püsiv. Pankrotiavalduse esitamise seisuga moodustavad OÜ EstSun kohustused kokku 267 322,88 krooni ja likviidne vara summas 2130,80 krooni. Mingit materiaalset väärtust omab ka põhivara ostusummas 25 435,60 krooni. OÜ EstSun lõpetas praktilise majandustegevuse 2008. aastal põhjusel, et kogu tulutoov maasikapõld on 5 aastat vana ja ei kanna enam saaki. Hilisemalt on OÜ EstSun otsinud võimalusi käivitada istandus uuesti, kuid hinnanguliselt ei tasu see praeguses majandussituatsioonis ära. Eeltoodust lähtudes palus OÜ EstSun kohtul algatada tema suhtes pankrotimenetlus ja kuulutada välja OÜ EstSun pankrot. Pankrotiavalduse menetlusse võtmine 12.05.2009. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja otsustas algatada OÜ EstSun pankrotimenetluse. Kohus määras ajutiseks pankrotihalduriks Ülli Adamsoni. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutine pankrotihaldur Ülli Adamson esitas 08.06.2009. a kohtule aruande. Aruande kohaselt oli äriühingu põhitegevusalaks maasikakasvatus ja kasvatatud omatoodangu realiseerimine. Võlgniku varaks on raha summas 179,99 krooni, mis on SEB Panga kontol. OÜ-l EstSun kellegi vastu nõudeõigust ei ole. Maasikapõld asus renditud maal. See on hävitatud, et tagastada maa omanikule kokkulepitud seisukorras. Maasikapõllu bilansiline väärtus on 1950,69 krooni, ent reaalset turuväärtust ülesküntud maasikataimedel ei ole. OÜ EstSun kohustused on alljärgnevad: 1) Mirbellos OÜ-le (lühiajaline laen) – 10 400 krooni; 2) Mirbellos OÜ-le (pikaajaline laen) – 60 000 krooni; 3) Nordnet Logistics OY (pikaajaline laen) – 174 923 krooni ja 4) Nordnet Logistics OY (tasumata intressid) – 22 000 krooni. Kokku on võlgniku kohustused 26227 323 krooni. Võlausaldajad on võlgnikust äriühinguga seotud: laenuandja OÜ Mirbellos on OÜ EstSun omanik 37 %-ga, seega OÜ EstSun lähikondne PankrS § 117 lg 2 punktist 2 tulenevalt; laenuandja Nordnet Logistics OY laenulepingu on allkirjastanud laenuandja esindaja Rxxxx Lxxxxxx, kes on eraisikuna OÜ EstSun 37% osanik. Seega OÜ EstSun pankroti raugetamise
korral jääksid kohustused täitmata võlgnikust äriühinguga seotud isikute ees ning pankroti väljakuulutamisel omaksid nõudeõigust OÜ EstSun vastu võlgnikust äriühingu osanik ning teise osaniku poolt esindatav äriühing. Hinnates võlgniku vara suuruseks 179,99 krooni ja kohustuste suuruseks 267 323 krooni, ületavad kohustused 1485-kordselt vara suurust ning seetõttu ei ole võimalik katta võlgniku varaga seotud pankrotimenetluse kulusid. Maksejõuetuse tekkimise osas on ajutine haldur asunud seisukohale, et maksejõuetust antud juhul vältida ei olnud võimalik. Kumbki juhatuse liikmetest ei ole põllumajandusliku haridusega, mis võis kaasa tuua küll väiksemaid valearvestusi- ja otsuseid, ent põllumajandustootmine ei ole majandustegevuse registri registreeringut ega muul moel tegevusluba nõudev tegevusala, mistõttu sellekohaste hinnangute andmine äriühingu tegevusele ei ole vajalik. Äriühing on majandanud mõistlikult. Juhatuse liikmetele ei ole makstud tegevuse eest tasu. Juhatuse liikmetel ei olnud võimalik pankrotiolukorda vältida, vaid püsiv maksejõuetus kujunes välja etteprognoosimatutel põhjustel: istikute piisaval määral mittekohanemine konkreetsetes mullastikutingimustes, istikute ebaühtlane kvaliteet, ilmastikuolud, saagi vähenemine haiguste tõttu jne. Juhatus tegi majandustegevuseks vajalikke kulutusi tulu saamise eesmärgil, ent tulu jäi kavandatust väiksemaks. Ajutise halduri arvates põhjustas maksejõuetuse: 1) põllumajanduslike teadmiste ja oskuste nappus ettevõtjal; 2) ülemäära suurele põllupinnale istanduse rajamine esimesel tegevusaastal – sel põhjusel ei jõutud kõiki istandiku rajamiseks vajalikke töid teha piisava kiiruse ja hoolega; 3) maasikaistikute ebaühtlane kvaliteet, millest oli tingitud planeeritust väiksem kasum. OÜ EstSun juhatuse tegevuses ei esine kuriteo tunnustega tegu ega ole tehtud raskeid juhtimisvigu. Pankrotiavaldus esitati kohtule õigeaegselt. Arvestades, et OÜ EstSun on varatu, palub ajutine pankrotihaldur kohtul pankrot raugetada PankrS § 29 lg 2 alusel. Kohtuistung 09.06.2009. a toimus määratud kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Võlgniku esindaja ja ajutine pankrotihaldur taotlesid pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu.
Kohus on seisukohal, et võlgnik OÜ EstSun on maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajate nõuded ületavad olemasoleva vara, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub. Samuti puudub võlgnikul majandustegevus ja võlgnik ei näe võimalust selle jätkamiseks. Seega on olemas eeldused võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. Kohus on seisukohal, et OÜ EstSun pankroti väljakuulutamine ei ole tulemuslik, vaid pankrotimenetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalus. Võlgniku reaalseks varaks on pangakontol olev raha summas 179,99 krooni Bilansis on arvele võetud maasikapõld väärtusega 1950,69 krooni, ent reaalset turuväärtust ülesküntud maasikataimedel ei ole. Seega puuduvad võlgnikul vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Seega tuleb pankrotimenetlus lõpetada Pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele.
PankrS § 130 lg 4 sätestab: kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lg.1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Seega tuleb ajutisel halduril viia läbi võlgnikettevõtte likvideerimine. PankrS § 130 lg 5 sätestab, et haldur näeb ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilimise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Txxx Rxxxxx, kellele tuleb dokumendid pärast ettevõtte likvideerimist säilitamiseks üle anda. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur on esitanud taotluse temale tasu ja kulutuste hüvitamise kohta. Ajutine haldur taotleb tasu määramist 19 töötunni eest kokku summas 5830 krooni ja tehtud kulutuste eest 218 krooni. PankrS § 23 järgi ajutisel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Taotluse lahendamisel lähtub kohus Justiitsministri 18.12.2003. a määrusega nr 71 kinnitatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korrast“ (edaspidi: Kord). Korra § 1 lg 2 järgi määrab kohus tasu ja kulutuste suuruse kindlaks ajutise halduri taotluse alusel. Kohus on seisukohal, et tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 19 tundi on kohane ja proportsioonis selle menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Samuti on mõistlik ja vastavuses pankrotiasja mahu ja keerukusega ajutise halduri poolt küsitud töötunni hind, mis on ca 200 krooni tund, millele lisanduvad maksud. Korra § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Seega ei ületa küsitud tasumäära ka seadusega ettenähtud ülemmäära, vaid jääb sellest tunduvalt allapoole. Samuti on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud ajutise halduri poolt kantud kulud. Lähtudes eeltoodust, määrab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused vastavalt esitatud taotlusele. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kuna võlgniku olemasolevatest vahenditest ei piisa ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude tasumiseks ( vahendeid on 179.99 krooni), siis mõistab kohus Korra § 2 lg 8 alusel ajutise halduri tasu ja kulud võlgnikul puudujäävas osas summas 5868 krooni välja riigi vahenditest.
Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.