Tsiviilasi nr.2-08-63943
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinn Tsiviilasja number
2-08-63943
Tsiviilasi
T S (VS üldõigusjärglane) hagi N N vastu saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja T S, isikukood xxx, elukoht xxx, esindaja Riho Friedrichs
esindajad
Kostja N N, isikukood xxx, elukoht xxx, esindaja Natalja Perova
Kohtuistungi toimumise aeg 27.05.2009
1.Rahuldada hagi osaliselt.
Hageja esitas 01.10.2008 kohtule hagi kostja vastu, milles palus tuvastada 04.05.2006 hageja ja
kostja vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisus. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled korteriomandi müügilepingu, millega hageja müüs kostjale korteriomandi asukohaga XxxTallinn. Pooled näitasid müügihinna lepingu tegelikust väiksemana. Kostja tasus hagejale sularahas 78 000 krooni. Hagiavalduse esitamise ajaks oli kostjal tasumata 366 000 krooni. Hageja leiab, et leping on näilik ja seega on lepingu p 2.3 tühine. Hageja palub tuvastada tehingu tühisus. Hageja esitas kohtule 05.03.2009 haginõude muutmise avalduse ja esitas alternatiivse nõude. Hageja palub juhul, kui müügilepingu ja asjaõiguslepingu p. 2.3. tühisust tuvastada ei ole võimalik, kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista korteriomandi müügi eest tasumata summa 363 000 krooni. Kostja on erinevate tegudega (kostja vastus, seisukohad kompromissläbirääkimistel, samuti kohtusse esitatud vastuhagiavaldus) võtnud omaks selle, et tasumine ei käinud nii nagu notariaalses 04.05.2006 lepingus kirjas oli. Pooled ei vaidle selle üle, et tasuti teisiti kui lepingus kirjas. Kuivõrd Kostja on vaidlustanud suuliselt 200 000 osa võlgnevuse, ei ole poolte vahel üldse vaidlust (450 000 /korteri maksumus/ - 87 000 krooni /mis on tasutud/ - 200 000 /mis kostja on vaidlustanud/ = 163 000 krooni osas. Hageja huvi ei ole korteriomandi endale saamine vaid lepingu järgi kokkulepitud tasu saamine.
Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Pooled leppisid kokku, et müügitehingu tegemisel tasub kostja esialgu 200 000 krooni ja ülejäänud tehingu summa osamaksetena pärast tehingu tegemist. Kostja tasus kuni 2007.aasta detsembrini osamakseid, mille kohta andis allkirja V.S . Hiljem andis V.S kostjale allkirja raha saamise kohta. V.S ja kostja suhted muutusid 2008. aasta alguses pingeliseks ja nad enam ei suhelnud. Kostja tunnistab hageja nõuet summas 163 000 krooni.
Kostja esitas 9.12.2008 kohtule vastuhagi lepingu tühisuse tuvastamiseks ja 287 000 krooni saamiseks, kuid ei tasunud riigilõivu ja kohus jättis vastuhagi menetlusse võtmata. Hageja suri 21.01.2009. Tema asemel astus üldõigusjärglasena menetlusse hageja tütar T S.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud kohtule esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja tunnistab hageja nõuet 163 000 suuruses summas ja selles osas tuleb hagi rahuldada, sest kostja on hagi selles osas õigeks võtnud. Kohus ei analüüsi õigeksvõetud osas tõendeid. Pooled vaidlevad V.S 200 000 krooni tasumise üle enne tehingu sõlmimist. Pooled sõlmisid korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mis peab vastavalt AÕS § 64 ́ ja AÕS § 119 olema sõlmitud notariaalses vormis. Kohtule esitatud 04.05.2006 hageja ja kostja vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 2 järgi leppisid pooled kokku, müügitehingu väärtuseks 450 000 krooni. Pooled kinnitavad lepingus, et kogu müügihind on enne tehingu tegemist tasutud. Lepingu p 4.1. järgi on notar pooltele selgitanud, et kõik tehinguga seotud kokkulepped peavad olema sätestatud sõlmitavas lepingus. Pooled on lepingule alla kirjutanud. Kohus asub seisukohale, et pooltele oli teada asjaolu, et nad peavad kõik lepinguga seotud kokkulepped mh ka müügihinna ositi tasumise lepingus kokku leppima. Pooled on esitanud kohtule väite, et pooled muutsid notariaalses lepingus kokkulepitut suulises
vormis. Korteriomandi müügitehingut ei saa sõlmida suulises vormis, järelikult ei saa võimalik korteriomandi müügilepingut suuliselt ka muuta. Kohtule esitatud hageja ja kostja arvestustest (tl 13-14, 91-92) nähtub, et hageja ja kostja vahel on toimunud sularahaarvestusi pärast tehingu sõlmimist. Arvestustest ei ole aru saada, millise kohustuse täitmiseks on makseid tasutud. Arvestustes on märgitud vaid summa, mida võib pidada võlasummaks, sest summa on iga makse tegemisega vähenenud täpselt makse suuruse võrra. Arvestust raha tasumise kohta on peetud pärast tehingu sõlmimist, järelikult ei saa arvsutega tõendada 200 000 krooni tasumist enne tehingu sõlmimist. Kohtule esitatud V.S konto väljavõttest nähtub, et kostja ei ole tasunud tehingu tegemise eel tema lepingus näidatud kontole raha. Samas ei tee see asjaolu veel olematuks V.S notariaalses lepingus avaldatud kinnitust, et kogu tehingu hind on temale eelnevalt tasutud. Kostja on kohtule esitanud võlatunnistuse ja laenulepingu, millest nähtub, et ta on vahetult enne tehingu sõlmimist hankinud endale rahalisi vahendeid, mille ulatus vastab kostja väitele, et ta on tasunud müügihinna sularahas. Kohus asub seisukohale, et kostja on tõendanud, et tal oli võimalus tasuda tehingu hind osaliselt enne tehingu sõlmimist ning see, et seda ei tehtud lepingus märgitud pangakontole, ei tee tasumist olematuks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 163 000 krooni ja jagada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel selliselt, et kostjal tuleb hüvitada hagejale riigilõiv hagi rahuldatud osalt. Muud menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.