Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

3.2 määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud (TsMS § 478 lg 4); 3.3 määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (PankrS § 164 lg 2); 3.4 võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt PankrS § 161 lg-le 2 või § 163 lg-le 2 vastuväite (PankrS § 164 lg 2); 3.5 määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 166 lg 3); 3.6 määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule ning määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse kättetoimetamisest või edastamisest (TsMS § 660 ja § 661).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Ühispangaga, pidas ebapiisavaks. Pankrotihaldur oli huvitatud siiski kokkuleppe sõlmimisest, kuna see oli võlausaldajatele ainuke kasulik lahendus. Pankrotihaldur esitas oma seisukohad võlausaldajate üldkoosolekule 25.09.2008. a, kus põhjendas, et menetluse ökonoomika ja otstarbekuse põhimõtetest lähtudes tuleb pikaleveninud kohtuvaidlus lõpetada, et lõpetada kogu pankrotimenetlus. Haldur kirjeldas võlausaldajatele kostjatega peetud läbirääkimisi, mis olid toimunud aastate jooksul ja võimalusi kokkuleppe sõlmimiseks antud hetkel. Kokkuleppe sõlmimiseks oli lisaks pikaajalistele otsestele läbirääkimistele hageja ja kostjate vahel kasutatud ka kolmandate isikute (inkassofirma) vahendusteenuseid, nõuet vahepealsel perioodil müües. Koosolek hindas kohtuvaidluse ja menetluse lõpetamise põhjendused õigeks ja andis haldurile nõusoleku tema äranägemisel kõnealuses kohtuvaidluses sõlmida kas kohtulik või kohtuväline kokkulepe või nõue loovutada, olenevalt kostjatega peetavate läbirääkimiste kujunemisest. Kohtuväline kokkulepe kostjatega sõlmiti 30. septembril 2008. a. Selle kokkuleppe alusel ja tulemusena loobus haldur hagist. Kuna kokkuleppes sisaldub konfidentsiaalsuse säte, millega kaasneb leppetrahv, taotleb haldur kuulutada käesoleva lõpparuandega seonduv kohtuvälise kokkuleppe leping konfidentsiaalseks dokumendiks ja seda mitte avaldada. Võlausaldajatele on lõpparuande esitamise seisuga välja makstud kokku 757 346 krooni: AS Amalard (loovutanud nõude OÜ-le Teine Pagarimaja) 194 628 krooni ning SEB Pank 562 718 krooni Panditud vara menetluses ei olnud. Teistelt isikutelt saadaolevat vara menetluses ei olnud. Võlausaldajate rahuldamata nõuded: SEB Pank (endine Eesti Ühispank) 46 736 808 krooni AS Amalard (loovutatud OO Teine Pagarimaja 16 406 492 krooni EMTA (nõude esitaja Viljandi Maksuamet) 138 795 krooni Kokku on väljamaksmata nõuete summa 63 282 095 krooni Menetluse läbiviimisega seotud kulud kokku 1 195 864,10 krooni sellest: AS Finantskonsultant 35 000 (raamatupidamisrevisjon); notaritasu 8 299,5 kr; pangakulud 142,50 kr; bürookulud 149 999,24 kr; õigusabi 32 000 kr; inkassoteenus 700 000 (läbirääkimistes osalemine, % kokkuleppe alusel) kr; pankrotihalduri töötasu 225 500+3 672= 229 172 kr ning maksud 41 250,96 kr. Haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (PankrS § 162 lg 3). Haldur on lõpparuandes asunud seisukohale, et kuna aegumise tõttu kriminaalasja algatamise avaldust ei olnud võimalik esitada, ei ole võimalik väita, et pankroti põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu. Ka tsiviilasjade lõppemine, sealhulgas kokkuleppega, ei võimalda väita nagu oleks maksejõuetuse põhjuseks olnud raske juhtimisviga. Haldur on äriühingu maksejõuetuse põhjusena toonud 1997.aasta majanduslangust Eestis ja börsikrahhi.

võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (PankrS § 163 lg 4). Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud (PankrS § 163 lg 5). Kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi (PankrS § 163 lg 4).

oli kauakestev ja nõudis lisaks õiguslikele teadmistele erinevaid läbirääkimiste pidamise psühholoogilisi oskuseid. Võlausaldajate üldkoosoleku 25. septembri 2008 otsusega on otsustatud kinnitada halduri tasu tasumäärade kõrgemas astmes. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust (PankrS § 65 lg 2). Tulenevalt lõpparuandes esitatud asjaoludest, halduri põhistusest ja kvalifikatsioonist on põhjendatud määrata OÜ Ämälärd (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi tasu suuruseks kokku 229 172 krooni.

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.