09. juuni 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-00-135 AS Ämälärd (pankrotis) pankrotimenetlus pankrotihalduri taotlus
Määruse tegemine
AS Ämälärd (pankrotis) pankrotimenetluses
Määruse tegija
kohtunik Toomas Lillsaar
Avaldaja Avaldaja esindaja
AS Ämälärd (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 478, tegi kohus määrusega alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustused
1.AS Ämälärd (pankrotis) pankrotimenetluses: 1.1 kinnitada AS Ämälärd (pankrotis) pankrotihalduri vandeadvokaat Maire Armi lõpparuanne; 1.2 lõpetada PankrS § 163 alusel AS Ämälärd (pankrotis) pankrotimenetlus; 1.3 lugeda AS Ämälärd (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks 1997.a majandus- ja börsilangus Eestis. Täiendavad otsustused
2.Seoses AS Ämälärd (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisega: 2.1 tunnistada konfidentsiaalseks lõpparuandega seonduv kohtuvälise kokkuleppe leping 2.2 tunnustatud nõuetest on pankrotimenetluses jäänud võlgnikest raha saamata: 2.1.1 SEB Pank (endine Eesti Ühispank) 46 736 808 krooni; 2.1.2 AS Amalard (loovutatud OÜ Teine Pagarimaja) 16 406 492 krooni; 2.1.3 EMTA (nõude esitaja Viljandi Maksuamet) 138 795 krooni. 2.2 määrata pankrotihalduri Maire Armi tasuks 229 172 (kakssada kakskümmend üheksa tuhat ükssada seitsekümmend kaks) krooni; 2.3 nimetada AS Ämälärd (pankrotis) dokumentide hoidjaks Maire Arm (asukoht Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid); 2.4 saata määruse koopia registripidajale ja pankrotihaldurile; 2.5 avalda teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadeaanded. Selgitused kohtumäärusele
3.Selgitada: 3.1 kui juriidilisest isikust võlgnik likvideeritakse, lisatakse lõpparuandele lõppbilanss; haldur edastab võlgniku elu- või asukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamatult kohtu kinnitatud lõpparuande ja koos sellega esitatud lõppbilansi (PankrS § 162 lg 4);
3.2 määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud (TsMS § 478 lg 4); 3.3 määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (PankrS § 164 lg 2); 3.4 võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt PankrS § 161 lg-le 2 või § 163 lg-le 2 vastuväite (PankrS § 164 lg 2); 3.5 määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 166 lg 3); 3.6 määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule ning määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse kättetoimetamisest või edastamisest (TsMS § 660 ja § 661).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Asjaolud Viljandi Maakohtu 04. mai 2001 otsusega on välja kuulutatud AS Ämälärd (pankrotis) pankrot ning AS Ämälärd (pankrotis) pankrotihalduriks on nimetatud Maire Arm. Haldur on esitanud kohtule taotluse AS Ämälärd (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks, seoses pankrotimenetluses lõpparuande koostamisega. Haldur on palunud kohtul: 1) kinnitada AS Ämälärd (pankrotis) lõpparuanne; 2) määrata pankrotihalduri Maire Armi halduri tasu 229 172 krooni ning 3) lõpetada AS Ämälärd (pankrotis) pankrotimenetlus. Haldur on taotluse lahendamiseks esitanud kohtule: lõpparuande, ametlikus väljaandes 12. detsembril 2008 ilmunud lõpparuande teate ja võlausaldajate 25. septembri 2008 üldkoosoleku protokolli. Haldur on avaldanud ametlikus väljaandes 12. detsembril 2008 teate, et AS Ämälärd (pankrotis) lõpparuandega on võimalik tutvuda ning vastuväited lõpparuandele saab esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 10 päeva jooksul alates teate avaldamisest. Vastuväiteid Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale saabunud ei ole. Haldur on esitanud kohtule lõpparuande PankrS § 162 kohaselt. Haldur on lõpparuandes esitanud pankrotiasjas andmed PankrS § 162 lg 2 kohaselt (p 1-10). Varad, mida oleks saanud müüa, võlgnikul puudusid. Pankrotivara moodustasid võlgniku kaks nõuet juhatuse liikmete vastu. Esimene nõue oli juhatuse liikmete vastu seonduvalt kassadokumentide puudulikkusega. Kuna kassatoimingud olid tehtud 1996. aastal ja enne seda, olid kriminaalasja algatamiseks tähtajad möödunud. 2005.a aasta juunis esitas pankrotihaldur kassatoimingute osas hagi juhatuse liikmete vastu. Pankrotihaldur pani nõude Ametlikes Teadaannetes müüki 27.04.2005. a alghinnaga 100 000 krooni. Enampakkumisele ühtegi huvitatud isikut ei ilmunud ega tehtud kirjalikke pakkumisi. Nõude omandamisest huvitus AS TSM Arendus, kellega sõlmiti nõude loovutamise leping 30.06.2005. a tingimuslikuna (nõue läheb üle peale loovutustasu täielikku tasumist). Nõude omandaja jätkas kohtuvaidlust kuni Riigikohtuni, kus selgus, et hagi on aegunud. Seega sellest nõude loovutusest enam makseid ei laekunud ega ole laekumas ka tulevikus. Teine nõue oli summas 12 726 174 krooni ja oli halduri poolt esitatud Tallinna Linnakohtule 2001. a septembris, kui juhtimisveaga põhjustatud kahjunõue juhatuse liikmete vastu, kes oma tegevusega olid põhjustanud seltsile varalise kahju, andes pankrotimenetluse eelsel perioodil, kuni aastani 1997, seltsi raha tagatiseta laenuna enda kontrolli all olevale offshore firmale Denzille Investment Company. 22.03.2006.a otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi täies ulatuses ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja 12 726 174 krooni. Samuti mõisteti kostjatelt välja riigilõiv summas 222 708,04 krooni. Kostjad esitasid otsusele apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsiooni esitas ka hageja. Peale Riigikohtu lahendit kostjatele menetlusabi osas, asusid pooled pidama sisulisi läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks. Juba hagi sisseandmise algperioodil tegid kostjad ettepaneku sõlmida kokkulepe summas 500 000 krooni, mida haldur võlausaldaja Eesti
Ühispangaga, pidas ebapiisavaks. Pankrotihaldur oli huvitatud siiski kokkuleppe sõlmimisest, kuna see oli võlausaldajatele ainuke kasulik lahendus. Pankrotihaldur esitas oma seisukohad võlausaldajate üldkoosolekule 25.09.2008. a, kus põhjendas, et menetluse ökonoomika ja otstarbekuse põhimõtetest lähtudes tuleb pikaleveninud kohtuvaidlus lõpetada, et lõpetada kogu pankrotimenetlus. Haldur kirjeldas võlausaldajatele kostjatega peetud läbirääkimisi, mis olid toimunud aastate jooksul ja võimalusi kokkuleppe sõlmimiseks antud hetkel. Kokkuleppe sõlmimiseks oli lisaks pikaajalistele otsestele läbirääkimistele hageja ja kostjate vahel kasutatud ka kolmandate isikute (inkassofirma) vahendusteenuseid, nõuet vahepealsel perioodil müües. Koosolek hindas kohtuvaidluse ja menetluse lõpetamise põhjendused õigeks ja andis haldurile nõusoleku tema äranägemisel kõnealuses kohtuvaidluses sõlmida kas kohtulik või kohtuväline kokkulepe või nõue loovutada, olenevalt kostjatega peetavate läbirääkimiste kujunemisest. Kohtuväline kokkulepe kostjatega sõlmiti 30. septembril 2008. a. Selle kokkuleppe alusel ja tulemusena loobus haldur hagist. Kuna kokkuleppes sisaldub konfidentsiaalsuse säte, millega kaasneb leppetrahv, taotleb haldur kuulutada käesoleva lõpparuandega seonduv kohtuvälise kokkuleppe leping konfidentsiaalseks dokumendiks ja seda mitte avaldada. Võlausaldajatele on lõpparuande esitamise seisuga välja makstud kokku 757 346 krooni: AS Amalard (loovutanud nõude OÜ-le Teine Pagarimaja) 194 628 krooni ning SEB Pank 562 718 krooni Panditud vara menetluses ei olnud. Teistelt isikutelt saadaolevat vara menetluses ei olnud. Võlausaldajate rahuldamata nõuded: SEB Pank (endine Eesti Ühispank) 46 736 808 krooni AS Amalard (loovutatud OO Teine Pagarimaja 16 406 492 krooni EMTA (nõude esitaja Viljandi Maksuamet) 138 795 krooni Kokku on väljamaksmata nõuete summa 63 282 095 krooni Menetluse läbiviimisega seotud kulud kokku 1 195 864,10 krooni sellest: AS Finantskonsultant 35 000 (raamatupidamisrevisjon); notaritasu 8 299,5 kr; pangakulud 142,50 kr; bürookulud 149 999,24 kr; õigusabi 32 000 kr; inkassoteenus 700 000 (läbirääkimistes osalemine, % kokkuleppe alusel) kr; pankrotihalduri töötasu 225 500+3 672= 229 172 kr ning maksud 41 250,96 kr. Haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (PankrS § 162 lg 3). Haldur on lõpparuandes asunud seisukohale, et kuna aegumise tõttu kriminaalasja algatamise avaldust ei olnud võimalik esitada, ei ole võimalik väita, et pankroti põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu. Ka tsiviilasjade lõppemine, sealhulgas kokkuleppega, ei võimalda väita nagu oleks maksejõuetuse põhjuseks olnud raske juhtimisviga. Haldur on äriühingu maksejõuetuse põhjusena toonud 1997.aasta majanduslangust Eestis ja börsikrahhi.
2.Kohtu põhjendused
2.1.Seaduslikud alused menetlemisel Hagita menetluses lahendatavaks asjaks on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses (TsMS § 475 lg 1 p 122) ning menetluslikud alused sätestatud TsMS-s ja PankrS-s. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata.
2.1.Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada asjaolud pankrotimenetluse lõpetamiseks seoses pankrotihalduri lõpparuande esitamisega. PankrS § 157 p 5 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb lõpparuande kinnitamisega (PankrS § 163). Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal
võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (PankrS § 163 lg 4). Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud (PankrS § 163 lg 5). Kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi (PankrS § 163 lg 4).
2.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Lõpparuande esitamine kohtule on põhjendatud, kuna juhatuse liikmetega peetud kohtuvaidlus on lõppenud ja menetluse edasiseks jätkamiseks puudub alus, puuduvad varad, mille arvelt võlausaldajate nõudeid edaspidi rahuldada. Jaotised on välja makstud selles osas, mida laekumised on võimaldanud. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Pankrotihalduri esitatud lõpparuanne tuleb kinnitada. Äriühingu maksejõuetuse põhjuseks oli 1997.aasta majandus- ja börsilangus Eestis. AS Ämälärd (tolleaegne AS Sõnajalg) juhtkond oli suures osas panustanud oma tegevuses börsile, mistõttu satuti analoogiliselt paljude sarnaselt tegutsenud äriühingutega makseraskustesse, kuna aktsiate väärtus langes. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p-le 5 äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse lõpetamine koos ettevõtja registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega - kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande; kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Tulenevalt pankrotihalduri taotlusest peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks määrata AS Ämälärd (pankrotis) dokumentide hoidjaks advokaat Maire Arm (asukoht Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid).
2.4.Pankrotimenetluse kulud Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1). Vastavalt PankrS § 150 lg-le 1 on pankrotimenetluse kuludeks muuhulgas kohtukulud ja halduri tasu. Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse (PankrS § 65 lg 1). Hagita menetluses on ärakuulamisena käsitletav ka kirjalikud arvamused ja seisukohad. Halduri tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab justiitsminister. Tasu suurus ei või olla väiksem kui üks protsent PanrkS § 65 lg-s 2 nimetatud rahast (PankrS § 65 lg 5). Pankrotihaldur on teinud lõpparuandes kohtule taotluse määrata pankrotihalduri töötasuks summa 229 172 krooni. Pankrotihalduri põhistuste kohaselt on laekunud pankrotimenetluses kokku 2 100 098,80 krooni. Tasu taotlemisel on haldur lähtunud justiitsministri määrusest pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärade ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korrast, tasu arvestuse juures lähtusin tasu ülemmäära tabelist. Tasu reegelmääraks laekunud summalt (2 000 001 krooni) on seega 225 500 krooni, sellele lisandunud alumist piiri ületavalt osalt on 4%, mis moodustaks 4003,90 krooni. Haldur on arvestanud väiksema summaga 3672 krooni, kokku 225 500+3 672=229 172 krooni. Taotledes töötasu lähtuvalt määruses sätestatud tasu ülemmäära tabelist, on palunud haldur arvestada kohtul asjaolu, et tegu oli algselt varatu ja keerukat kohtuvaidlust hõlmava menetlusega, kus saavutati lõpuks võlausaldajaid rahuldav kokkulepe. Kohtuvaidluses esindas võlgnikku valdavas osas pankrotihaldur ise. Menetlus
oli kauakestev ja nõudis lisaks õiguslikele teadmistele erinevaid läbirääkimiste pidamise psühholoogilisi oskuseid. Võlausaldajate üldkoosoleku 25. septembri 2008 otsusega on otsustatud kinnitada halduri tasu tasumäärade kõrgemas astmes. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust (PankrS § 65 lg 2). Tulenevalt lõpparuandes esitatud asjaoludest, halduri põhistusest ja kvalifikatsioonist on põhjendatud määrata OÜ Ämälärd (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi tasu suuruseks kokku 229 172 krooni.
2.5.Määruse täitmisest ja edasikaebamisest Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (TsMS § 660 lg 1). Maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul (TsMS § 660 lg 3). Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (PankrS § 164 lg 1). Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (TsMS § 661 g 1). Määruskaebuse esitamise tähtaeg on hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas (TsMS § 661 lg 2).
Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.