Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas, sekretäri Kaidi Kanarbik`u juuresolekul
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.juunil 2009. a Pärnu Rüütli tänava kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-60876
Tsiviilasi
Kamm Ettevõtmiste OÜ reg.kood 10526364, aadress Uus tn 11, 10111 Tallinn hagi U.V vastu laenuvõla 1 150 000 krooni, intressi ja viiviste nõudes : hagihind 1 150 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja Kaili Siilak OÜ Pearu Õigusbüroo Endla 4, 10142 Tallinn e-post [email protected] Kostja U.V ei ole ilmunud.
Kohtuistungi toimumise aeg
21.mail 2009.a.
Juhindudes TsMS § 434-436, § 438, § 442, § 630-633 § 414 lg 3, VÕS § 396 lg 1, § 76 lg 1 ja 3 , § 101 lg 2, § 113 lg 1, kohus otsustas: Rahuldada hagi.Välja mõista U.V`lt Kamm Ettevõtmiste OÜ kasuks põhivõlg summas 1 150 000 kr ( üks miljon ükssada viiskümmend tuhat krooni ),viivis hagi esitamise seisuga 127 650 kr ( ükssada kakskümmend seitse tuhat kuussada viiskümmend krooni ) ja intress 145 600 ( ükssada nelikümmend viis tuhat kuussada krooni).
Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1(4)
12.12.2007 .a hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepinguga nr 1/12.12.2007 kohustus laenuandja andma laenusaajale laenu 1 150 000 krooni.Vastavalt lepingu p-le 1.2.1. oli laenu tagastamise tähtaeg 10.07.2008.Lepingu p-ti 1.3.1 kohaselt tuleb kostjal laenu kasutamise eest tasuda hagejale intressi arvestusega 20 % aastas.Kuni laenu täieliku tagastamiseni kohustus kostja tasuma intressi igakuiselt kuu 25-ndaks kuupäevaks.Lepingu p-ti 1.5.1 kohaselt kohustus kostja maksma lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamisel viivist 0,15 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Hagi esitamise seisuga on kostja tasunud üheksa nõutava makse asemel hagejale intressi katteks üksnes 20 000 krooni 24.01.2008.Ülejäänud intressimakseid kostja ei ole tasunud, samuti on laenu põhiosa täies ulatuses tähtaegselt tagastamata. Kostja võlgnevus hageja ees on järgmine: Põhivõlg 1 150 000 krooni, viivis 11.07.2007 kuni 22.09.2008 127 650 kr, intress seisuga 22.09.2008 s.o. 9 kuu eest arvestades tasutud osa 145 600 kr, kokku 1 423 250 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja kirjalikud vastuväited Kirjalikus vastuses kohtule 17.10.2008 kostja teatab, et ei tunnista hagi.Vastuväidetes on kostja asunud seisukohale, et 12.12.2007 poolte vahel sõlmitud laenulepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga( alus VÕS § 402). Kostja leiab, et sõlmitud laenuleping ei vasta vormiliselt tarbijakrediidilepingule esitatavatele nõuetele.VÕS § 404 lg-st 2 tulenevalt peab tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses olema märgitud: 1) väljamakstav krediit(krediidi netosumma) või krediidi ülempiir ; 2) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma ( krediidi brutosumma), muutuvate tingimustega krediidilepingu puhul lepingu sõlmimisel algsete tingimuste kohaselt arvutatud maksete kogusumma; 3) krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude tasumiseks tehtavate osamaksete hulk, osamaksete suurused ja maksete tegemise tähtajad ja tähtpäevad; 4) intressimäär aasta kohta; 5) muud krediidilepinguga seotud kulud, sealhulgas tarbija kanda olevad krediidivahenduskulud, nende suuruse mitteteadmise korral nende arvutamise alused; 6) krediidi kulukuse määr aasta kohta; 7) krediidilepinguga seoses sõlmitavast laenulepingust tulenevad maksed ja kulud; 8) tarbija õigus jätta krediidi enneaegse tagasimaksmise korral maksmata intress krediidi kasutamata jätmise aja eest ja mitte kanda selle aja eest muid krediidiga seotud kulusid; 9) krediidilepingu lõppemise tingimused, muu hulgas tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg; 10) tarbija nõutavad tagtised. Kostja leiab, et laenulepingus kokku lepitud tingimused intressi ja viivise osas on tühised. Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil ja leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga. Menetluse käik Hageja esitas koos hagiga hagi tagamise taotluse.Pärnu Maakohus rahuldas määrusega 26.09.2008 taotluse ja arestis kostja pangakontod summas 1 150 000 krooni ning seadis kostja kinnistule xxxxx xx xxxxx xxxxx hüpoteegi summas 1 000 000 krooni.
2(4)
Tallinna Ringkonnakohus määrusega 08.12.2008 tühistas ühe hagi tagamise abinõu s.o. kostja pangakonto arestimise.Jõusse jäi teine hagi tagamise abinõu s.o. kohtulik hüpoteek summas 1 000 000 kr kostja kinnistule hagi tagamiseks. Kohus määras eelistungi 20.01.2009, mille osas taotles kostja istungi edasilükkamist seoses sooviga leida esindaja ( tl 139).Kohtuistungi päeval 20.02.2009 on kostja teatanud e-kirjaga ( tl 140) kohtule, et tema poolt valitud esindaja on seotud teise kohtuasjaga ja palus istungi edasi lükata ( 140).Samas ei ole kostja esindaja nime ega teist kohtuasja nimetanud.Kohus määras uue eelistungi 26.02.2009 kell 14.00 .Toimiku materjalide kohaselt on kostja vastuse koostanud ja hagi tagamise vaidlustanud ringkonnakohtus kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek AB Luberg ja Päts. 26.02.2009 kell 13.39 on kostja e-kirjaga teatanud, et viibib haiguslehel ja palub istungi edasi lükata ( tl 143).Lisatud haiguslehe kohaselt on kostja arsti poole pöördunud istungi päeval vahetult enne istungi algust kell 12.15.Kohus määras uue istungi aja 26.märtsil 2009.a. kell
Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Hagi on tõendatud lisatud laenulepinguga ( tl 9-12), mille kohaselt 12.12.2007 hageja ja kostja on kokku leppinud, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 1 150 000 krooni.Lepinguga kohustus hageja deponeerima laenusumma notar Triin Sild pangakontole ja laenusumma pidi kantama laenusaaja kontole 3 tööpäeva jooksul peale ühishüpoteegi seadmiseks vajaliku notariaalselt tõestatud lepingu sõlmimist. Laenutähtaeg lepingu järgi on 10.07.2008.a. Lepingus on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja jätab tähtaegselt maksed tasumata, kohustub ta tasuma viivist 0.15 % päevas tasumata summalt. Kostja vastuväited ( tl 46-49) ei ole asjakohased viitega VÕS § 402, milles kostja esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek on avaldanud, et 12.12.2007 sõlmitud laenulepingu kujul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. Faktilistele asjaoludele tuginedes on tegu laenulepinguga.Kostja esindaja viited tarbijakrediidilepingule on õiguslikult alusetud ega tugine seadusele, mis puudutab tarbijakrediidilepinguid(VÕS §-d 402-421). 26.03.2009 ( tl 162) kohtule esitatud kolmanda isiku kaasamise avaldus ei ole põhjendatud, sest ei ole tõendatud, et xxxxx x kinnistu xxxxx xxxxx oleks abikaasade ühisvara.Avalduse esitanud isik E.M ( tl 156-157) ei ole tõendanud, et ta oleks oma ema A.V , kes on surnud
3(4)
juba 06.08.2004 pärandi vastu võtnud või vastava avalduse notarile esitanud.Eelneva alusel jätab kohus määrusega ( alus TsMS § 215 lg 6 ) kolmanda isiku menetlusse kaasamata. TsMS § 213 lg 2 kohaselt iseseisva nõudeta kolmas isik saab menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik andma teisele rahasumma või seda asendava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kohaselt võib viivist nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.Sissenõutavaks muutub nõue alates hetkest, mil võlausaldajal on õigus nõuda täitmist ( VÕS § 82 lg 7).VÕS § 94 kohaselt lepingupooled võivad kokku leppida ka teistsuguses intressimääras, kui on sätestatud võlaõiguses.Viivise suurust seadus ei piira, kuid annab õiguse nõuda selle vähendamist, kui see on ebamõistlikult suur. Lepingu p-s 1.5.1. on pooled leppinud kokku viivise määras 0, 15 % päevas tasumata summalt. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.TsMS § 200 lg 2 kohaselt kohus ei luba menetlusosalistel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Eeltoodu alusel tuleb jätta kostja vastuväited tähelepanuta , taotlused istungi edasilükkamiseks ning kolmanda isiku kaasamiseks rahuldamata ning hagi rahuldada sisuliselt. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud jätta kostja kanda.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendus sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.