Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-6288 Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 05. 12. 2006.a. Nordea Bank Finland Plc (edaspidi hageja) ja P K (edaspidi kostja) eraisiku krediitkaardi lepingu. Lepingu alusel väljastas hageja kostjale Topeltneto vaba tagasimaksega krediitkaardi Eurocard/MasterCard Standard nr. Krediitkaardiga sai kostja kasutada kaardikontoga ühendatud krediitkaardi limiiti 8000 krooni ulatuses. Lepingu sõlmimise hetkel oli intress 12 % aastas, alates 01. 01. 2008 tõsteti seda 2 % võrra. Kostja kohustus tasuma igakuiselt krediitkaardi limiidi kasutatud osalt igakuise intressi ning lepingu lõppemisel tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad. Krediitkaardi lepingu ülesütlemise hetke seisuga 09. 02. 2009 oli intressi arvestatud 2038,51 krooni. Kostja oma kohustust intressi tasumiseks alates 01. 06. 2007 ei täitnud ja lepingu p. 11 alapunkt 4 lõike 1 ja 4 alusel ütles hageja lepingu üles. Kostja võlgneb hagejale kasutatud limiidi 8000 krooni. Kostjale teatiste saatmiseks debiteeris hageja kokku 1100 krooni, mille väljamõistmist ta kostjalt taotleb. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS § 146, 363 ja 407 ja VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1 palub hageja:

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 09. 03. 2009. a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud 23. 03. 2009.a. /t.l. 19/. Hagimaterjale ei ole kohtule

2-09-6288 tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 94 alusel intressi. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 1600 krooni ja õigusabi tasu 2950 krooni. TsMS § 162 lg-te 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 1600 krooni ja õigusabi tasu summas 2950 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.