4.Määrata R.R.i pankrotimenetluses võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 18. juuni 2009 kell 14.00 (Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas, Narva mnt 11, Jõhvi)
Kinnitada ajutise pankrotihalduri R.S.i (pangakonto nr 1104921291 Swedbank) tasu 6 300 (kuus tuhat kolmsada) krooni ja pankrotimenetluse kulude hüvitis 500 (viissada) krooni.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on võlgnikul õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.
PANKROTIAVALDUS
1.Võlgnik R.R. esitas 30.04.2009 pankrotiavalduse (tl 1)
2.Avalduse kohaselt ei ole R.R. üldisest majanduslangusest tingitud asjaolude tõttu võimeline täitma oma kohustusi võlausaldajate ees. Võlgniku suhtes on algatatud kolm täitemenetlust. Algatatud täitemenetluste tõttu puuduvad võlgnikul vahendid jooksvate kohustuste täitmiseks panga ees. Võlgniku kohustused võlausaldajate ees on seisuga 30.04.2009 kokku 4 477 423 krooni. Vara on hinnanguliselt 2 700 000 krooni. Kuna võlgnik ei ole võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama ning varast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, palub R.R. kuulutada välja füüsilise isiku pankroti ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
PANKROTIMENETLUSE ALGATAMINE
3.06.05.2009 määrusega algatas Viru Maakohus R.R.i suhtes pankrotimenetluse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks R.S.i, kohustas ajutist pankrotihaldurit välja selgitama võlgniku vara ja kohustused ning esitama sellekohase aruande ja määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks istungi 26.05.2009. (tl 11-12)
AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE
4.Ajutise pankrotihalduri aruande (t lk 16-21) kohaselt on pankrotiasja menetlemise käigus tuvastatud ja tehtud alljärgnev: 4.1 Halduri tegevus pankrotimenetluse ettevalmistamisel Ajutine haldur nõudis võlgnikult andmed vara ja kohustuste kohta, andmed sissetulekute ja väljaminekute kohta, andmed sooritatud tehingute ja toimingute kohta, andmed kehtivate lepingute kohta, andmed võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta jms. Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus ajutine haldur erinevatesse registritesse ja kohtutäiturite poole. Saadud info põhjal: 4.1.1 Võlgnikul on kõrgharidus, töötab AS-s LTT müügiesindajana alates 2000.a. Võlgnik on abielus 20.07.2002. aastast, abieluvaralepingut ei ole sõlmitud, ühisvara jagamist ei ole toimunud. Peres kasvab kaks alaealist last. 4.1.2 Võlgniku pangakontod Swedbank AS-is ja Sampo Pangas on kohtutäituri poolt arestitud. Pangaarvetel rahalised vahendid puuduvad. Võlgniku arveldusarvele Sampo Pangas laekub võlgniku töötasu, millest 7 250 krooni ei kuulu TMS § 132 kohaselt arestimisele ning võlgniku kinnitusel võtab ta nimetatud summa igakuiselt jooksvateks igapäevasteks kuludeks ja laste ülalpidamiseks. Võlgniku omandis on korteriomand Saue linnas, Uusaru tn 18. Paariselamukorteri soetamismaksumuse oli 2 765 000 krooni. Käesoleval ajal hindab võlgnik oma korteriomandi turuhinnaks 2 700 000 krooni. Ajutine haldur leiab, et võlgniku hinnanguga võib nõustuda, võttes aluseks 2006. aastal koostatud eksperthinnangut ja City24 kinnisvaraportaali müügikuulutusi. Nimetatud korteriomand on võlgniku ja tema abikaasa
ühisvara. Seega jagamisel oleks võlgniku osa nimetatud ühisvarast maksimaalselt 1 350 000 krooni. Võlgniku omandis olev korteriomand on koormatud hüpoteekidega Swedbank AS kasuks. Võlgnikule kuuluva muu vara (kodune vara) väärtus on võlgniku hinnangul 5 500 krooni. Võlgniku omandis on OÜ RR-San, RK 11346977, osakapitaliga 40 000 krooni. Võlgnik on ainuosanik ja juhatuse liige. Osaühingu tegevusalaks on sanitaartehnika müük. Võlgniku kinnitusel osaühing ei tegutse (seda kinnitab riiklike maksude võlg 15 779 krooni ning lisanduv intressivõlg 2 667 krooni). Osaühing on võlgniku ja tema abikaasa ühisvara. Võlgnikul puudub registreerimisele kuuluv vallasvara, samuti väärtpaberid ja muu vara, millel oleks väärtus ja mille arvelt saaks rahuldada võlausaldaja nõudeid. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara väärtuses 2 705 500 krooni. Ühisvara (korteriomandi) jagamise juhul on võlgniku osa 1 360 500 krooni. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 4 477 423 krooni. Võlgniku kohustused võivad pidevalt suureneda viivisintresside võrra. Võlgnevuste sissenõudmiseks on algatatud kolm täitemenetlust. Swedbank AS eluasemelaenu osas on tekkinud põhiosamakse ja kindlustusmakse osas viivisvõlgnevus kokku 486 krooni, samuti viivisvõlg kodukapitalilaenu osas summas 53 krooni. Võlgnikul võlad ületavad vara vähemalt 1 771 923 krooni ulatuses. 4.2 Hinnang võlgniku maksevõimetusele Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduri hinnangul maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. 4.3 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkus Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. 4.4 Tagasivõitmise võimalused Ajutine pankrotihaldur ei ole selgitanud tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on võõrandanud 09.06.2005.a abikaasade ühisvarase kuuluva Ida-Virumaal Alajõe vallas, Katase külas SÜ Honga krundi nr 9 ning 08.09.2006 samuti abikaasade ühisvara hulka kuulunud Harjumaal, Saue vallas, Vastla külas, Kadaka tee 1 asunud poolelioleva majakarbi. Ajutine haldur ei tuvastanud nimetatud tehingute tagasivõitmise aluste esinemist. 4.5 Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutise halduri hinnangul on pankroti põhjuseks muu asjaolu PankrS tähenduses. Esialgse analüüsi põhjal on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku makseraskusi ei põhjustanud kuriteo tunnustega teod. 4.6 Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, kuna puuduvad reaalsed vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning puuduvad võimalused maksevõime taastamiseks.
Ajutine pankrotihaldur palub kuulutada välja R.R.i pankrot, nimetada R.S. pankrotihalduriks ning mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis.
KOHTUISTUNG 26.05.2009
5.Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruandes toodu juurde.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära ajutise pankrotihalduri aruande ja võlgniku selgituse, leiab, et R.R.i suhtes tuleb välja kuulutada pankrot.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline ja kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita.
8.Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning palub välja kuulutada R.R.i pankrot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus ei ole esialgse analüüsi põhjal põhjustatud tahtlikult, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS tähenduses.
9.Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 5) R.S. on kinnitanud oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid R.R.i pankrotimenetluses. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 18. juunil 2009 kell 14.00.
10.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7).
11.Vastavalt PankrS § 33 lg 1 avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteate).
12.Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). Justiitsministri 18.12.2003.a määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.
13.Ajutine pankrotihaldur R.S. esitas taotluse tasu määramiseks ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest. (tl 24) Taotluse kohaselt on ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid (koostanud ja esitanud järelpärimisi, koondanud ja analüüsinud andmeid, koostanud ajutise halduri aruand, selgitanud välja asjatundjate arvemusi). Kokku kulus halduril 7 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 900 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 6 300 krooni
14.Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ning ajutise pankrotihalduri andmed, arvestades täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning ülesannete täitmisele kulunud aega, vastavad tegelikkusele. Ajutise pankrotihalduri taotluse kohaselt on ajutine haldur teinud tööd 7 tundi (tunnitasu 900 krooni). Pankrotimenetluse teenindamise kulud on 500 krooni (transport, side, paljundus jms OÜ Viru Büroo arve nr 080908).
Kohtunik Olev Mihkelson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.